Libajuubel

Vaatasin eile oma blogi statistikat ja ohoo, mis ma avastasin - üks postitus veel ja ongi 400 postitust.

Uskumatu.

Ja siis märkasin ma neid umbes viitekümmend mustandit, millest enamik olid vaid tühjad lehed. Oehh... ei olegi juubel veel. Aga kokkuvõtte teen ma sellegipoolest.

Blogi sai alguse Mai 2007 ning oli algselt Ubina (minu vana vana nibuga telefon, millega sai ka uduseid pilte teha) põhine. Sellest ei ole enam palju alles.

Pause ja ka äkilisi kirjutamisehooge on olnud palju. On siin olnud nii kirjaduslikke vaimukaid lugusid, depresiooni ja ärevuse ägamist, niisama mõtteteri, tähelepanekuid elust enesest, ürituste ja tegemiste kokkuvõtteid, reklaame ning kummalisi mõttemõlgutusi veel kummalisematel teemadel.

Kõige võikama postituse auhinna saab kindlasti see. Kõiki teisi kategooriaid on oluliselt keerulisem jagada.

Aga mis siin ikka ise lahmida, võtame aga statistika abiks. Ja kuna järjest rohkem ja rohkem on see blogi saanud peamiselt minu isikliku eneseväljenduse kohaks (viimase ärevushoo ajal, sel aastal, eemaldasin ka kommenteerimise võimaluse) siis on tegemist ikka üllatavalt suurte numbritega.

Mida kinkida? 22.04.2010	515
God save the Queen 21.08.2010	426
Seksuaalkasvatus 09.04.2012	295
Monday gibberish 04.06.2012	279
Rollimängude kasutegurist 25.04.2012	222
Kuninglikud pulmad ja kuninglikud matused 21.08.2013	190
Paneks Metat? 13.02.2011	177
Raamatud 03.08.2010	172
7 päeva haiglas 12.03.2008, 21 kommentaari	162
Woof! 22.12.2012	154

Nagu näha on hiljutine Mütofesti kokkuvõte ilusasti esikümnes nagu ka eelpool mainitud kõige võikam postitus. Hea on näha, et enamus esikümnest on vähemalt asjalikud analüüsivad või elust enesest postitused (mitte mingi deborimöla) ja ühes peegeldub minu roheline mõttemaailm (näe, mul on raamatud, mida ma ei vaja, keegi palun tulge võtke endale). Ja lausa üks postitus on inglise keelne. Polegi nii paha vast.

Vahel aga komistavad inimesed siia ka läbi erinevate otsingumootorite. Siin on siis selle top 10 (kuigi ma selles parajalt kahtlen. Google analytics näitas kunagi hoopis teisi ja põnevamaid kirjeid, aga millegipärast ütles see mingi hetk üles)

mida kinkida	207
englishman	118
guy fawkes	63
"rse" or "evaluation sociétale" or "notation sociétale"	53
zaavu.blogspot.com	45
presents clipart	37
mälu	30
hammas	25
seksuaalne frustratsioon	25
filmisoovitus	24

Tore on näha et esikümnes ilutseb 'seksuaalne frustratsioon' ja tõsilugu, kui teha selle fraasiga google otsing on blogu kohe esilehel (ja irooniliselt, artikkel millele ma viitasin selles teemas, ei tule üldse välja).
Lausa 45 korda on inimesed täpselt teadnud mida otsida.
Neljandal kohal on tekst, millest mul pole õrna aimugi. No tere tali.


6 blogi on minu ZAAVUt usinasti viidanud, vähemusinaid süsteem ei näita. Ja muidugi on suureks liikluse allikaks google ise ja ka FB (mis teadupärast ongi elu)

Juuni 2011 jooksul vaadati blogi lausa ligi neli tuhat korda. Neli kilo, inimesed.... nagu et mida sa siin nii palju vaadata on... postitusi on ju rohkem kui kümme korda vähem (ja sel ajal oli veelgi vähem). Kas mul oli sellel ajal mingi isiklik stalker, kes käis siin kogu aeg lugemas? Kokku on vaadatud üldse ligi 40 000 korda, seega ühes kuus tuli üks kümnendik. No ma ei saa aru.

Njah, muud tarka numbrid ei näitagi. Aga head libajuubelit mulle.

"Tiffany has been apprenticing as a witch by visiting people in need with her mentor. After meeting with one particularly sad case, she tells her mentor, "It shouldn't be like this." her mentor replies, "There isn't a way things should be. There's just what happens, and what we do."
— Terry Pratchett (A Hat Full of Sky)

Kickass

Vaatasin ära Kickass kahe ja olgugi, et film ise nagu oluliselt ei kõnetanud (duh) siis oli seal üks detail, mis oli jube muhedasti tuttav. Inimene oli enne käinud maskis ringi ja teisi aidanud ning kui ta maski ei kandnud  aitas ta endiselt hädal olevaid inimesi. Justkui see roll oli tema kangelasemängimisest tavaellu kaasa tulnud.
Meenutab larpi ja rolliteooriat. Igatahes hea näide sellest kuidas kuidas natukene lolli mängides oled sa pärast parem ja julgem inimene

Meie mentaliteet

"Suhe peaks andma tiivad, mitte neid kärpima" Kirjutasin ma kunagi ise-endale.
Njah, suhted on üks keeruline teema. Eriti paarisuhe, kus on ootused suuremad kui lihtsalt hea seks (fakkpadi suhted on enamasti väga selgete piiridega).Olen viimasel ajal kuulnud ikka päris kummalistest suhetest ja see on pannud mind mitme teema peale mõtlema.

Üks neist on Meie mentaliteet.

Kuidas juhtub see, et on kaks omavahel võrdset inimest kes vastutavad vaid ise enda eest ja elavad enda elu ... siis nad kohtuvad, leiavad teineteist ning mingi aeg äkitsi tulevad laused nagu
"Sina otsusta mida Meie täna õhtul teeme"

Aga kuhu kadus isiklik vastutus?
Kes on see müstiline Meie? Kas see ei olegi enam 2 inimest kes vastutavad ise-enda elu eest?

Ja keeruline on selles kontekstis isegi öelda, et kumb on top-dog ja kumb-under dog. Üks siis forseerib teist võtma vastutust mõlema inimese eest. Vastutuse võtja on justkui sunnitud top-dog seisuses.

Mulle kohutavalt meeldib see stseen filmist Turist. Sest see annab edasi minu üldise mõtte igasugu suhete kohta: Ma tean mida ma teha tahan ja ma oleksin ülimalt tänulik kui sa minuga liituksid.




Meie on üks paradoksaalne nähtus. Seda on vaja suhte hoidmiseks, aga kui seda saab liiga palju, hakkab ta suhte vastu toimima.

Meie nimel tehakse kompromisse. Ei tehta enam seda, mis on isiklikult tähtis, vaid tehakse midagi milles ka teine pool saaks osaleda. See on ju nii lihtne tulema. Muidugi võin ma ju homme oma asju teha ja täna veedame koos aega... (ning järgmine päev on täpselt sama vastus.... ja ülejärgmine ..)

Mis selles siis halba on? Mingile maale, ei midagi. Kui aga 2 võrdset inimest teevad vaid kompromisse ühise Meie nimel (jätmata täitmata oma isiklikud vajadused ja soovid), läheb suhe hämmastavalt kiiresti katki - mis on paganama irooniline.

Üks asi on see, et inimene hakkab tundma ennast piiratuna, kui ta tegeleb püsivalt vaid Meie asjadega ja nii irooniline kui see ka on, siis samal ajal väheneb ka tema atraktiivsus tema partneri jaoks.
Mõni aeg tagasi (täpselt uuringute pealkirja ei mäleta) uuriti paarikeste käest, millal tundub nende partner neile eriti atraktiivne. Ja vastus oli "Siis, kui Ta teeb seda mida Ta armastab. Kui ta silmades on säde ja Ta teeb midagi täieliku kirega." Olgugi, et ta võiks ju samal ajal tegeleda nö Meie asjadega, on just isikliku kirega tegelemine see, mis partneri jaoks sind atraktiivseks teeb. 





Vahel, mõnda liiga Meie keskset paarikest vaadates olen ma mõelnud sellele kui äärmuseni saab Meie mentaliteeti lükata. Siin on mõned näited päris elust:

* Iga õhtu peale tööd vaatab paarike koos seriaale ja arutab uudiseid - muud ühisosa ei ole, aga MIDAGI PEAB ju KOOS tegema.
* Üksinda ei minda kunagi kuhugi üritusele - on ju võimalik, et üksi sa veel tutvud mõne inimesega ja äkki ta meeldib sulle ja äkki see ohustab Meie olemasolu.
* Kui paarike on mõni aeg lahus (aka üks neist komandeeringus 2 päeva) läheb üks pool (enamasti see, kes piole komandeeringus, kellel on tol hetkel liiga palju vaba aega) peast sassi ära - sest sel hetkel on Meie asemel Mina ja Mina on ammu unustatud nähtus, mille eest ei osata enam vastutada.
* Partnerile lükatakse peale tingimusi Meie olemasoluks. Tahtlik üksteise muutmine ja sundimine, et oleks Meie.



Vahel, nähes selliseid asju, tahaks tõesti haarata kahe käega peast kinni ja küsida paarikese käest: Kuhu jäid need kaks võrdset ise-enese elu eest vastutavat partnerit?





Ja siis leidub veel inimesi, kes väidavad, et aga naine peabki vaid mehe jaoks asju tegema. Et mees tegeleb enda ja pere asjadega ning naise asi on teda toetada. Kutsuge mind šovinistlikuks feministiks aga kui piff ise mõtlemisega hakkama ei saa.... siis on ta mõtetu piff (oot see oli nüüd liiga loogiline)


Ma olen täielikult veendunud, et iga täiskasvanud inimene (kui just ei ole äärmiselt raske puudega tegemist) suudab võtta ise-enese eest vastutuse. Olgu ta mees või naine.

See, et naised kergemini vastutust mehe kaela ajavad on lihtsalt sotsiaalse kasvatuse tulemus. Kui sa oled ikkagi lapsest saati vahtind filme, multasid ja mänginud mänge kus kõik tüdrukud on printsessid kes ei saa ise enda probleemidega hakkama ja siis tuleb uljas mees-prints valgel hobusel kes sind päästab, siis mis muud tulemust saab siit oodata? Sellised filmid ja muinasjutud olid täiesti olemas juba minu noorusajal ja praegu on seda järjest rohkem ja rohkem

Jajaa me võime muidugi vaielda, et kui palju ikkagi filmid ja mängud inimest mõjutavad. Täiskasvanut arvatavasti mitte väga palju. Aga laps on käsn, kes võtab KÕIKE oma ümbritsevast sisse ja loob sellest endale isikliku maailmapildi.

Ja kindlasti on ka inimesi kes väidavat, set see on klassikaline kodu mudel, kus naine lihtsalt toetab meest. Mingi aeg oli küll.
Samas on küti-korilase kogukonnad olnud siiski suhteliselt võrdsete suhetega ja naiste igapäevaselt hangitav toit oli oluliselt kindlam ja püsivam, samal ajal kui mehed võisid tuua suure hunniku liha või ka mittemidagi. Mees ei olnud võimutseja ega naise ja laste ülalpidaja.


Seega kokkuvõtteks:
2 võrdset partnerit, kellel meeldib KA koos aega veeta.Mõlemal on omad asjad ajada, mõlemal on omad mõtted, maaimavaated ja tegemised ning kõige selle juures on ka loomulikult kattuv ühisosa mis on meie. Ja see ei tähenda, et nad kõiges samal nõul on (tead kui igav on nii suhelda) aga nad aksepteerivad teise täisväärtusliku inimese arvamust nii nagu see on. Respekt (teise aksepteerimine nii nagu ta on) ja suhtlemine (ilma suhtlemiseta ei ole suhet .... proovi proovi kellegiga suhet luua, kui sa üldse ei suhtle) ja huumor on minu jaoks vast need kolm kõige tähtsamat alustala ilma milleta ma ei kujuta ette isegi sõbra suhet mitte.

Liigne ja aastate pikkune Meietamine sulandab indiviidid lõpuks aga nii kokku, et kõik arvamused ja mõttemallid on liiga sarnased ning lõpuks oled sa lihtsalt koos oma identse aga vastast soost kaksikuga (iuuu) ja sul on igav.

Cheers!

Ohh ilu

Kulistab festivalipohmakat alla Dresden Dollsiga.
Ohh nad on siin veel nii noored



Ohh ilu

Mütofestist Out of game

Siia tuleb kogu see osa üritusest, mida ma eelnevas postituses ei maininud (seega lugege eelmine enne ära). Paras backstage möla enamuses. Lisaks mõned mõtisklused. Kindlasti ei ole siin kõike aga annab äkki mingi ülevaate sellest kuidas nii äge mäng kogemata juhtus.
See tekst on oluliselt mustem kui eelmine ja ma ei ole näinud vaeva ei trükivigade ega sõnade seadmisega.

Ananüümsuse hoidmiseks kasutan inimeste kohta nende rollinimesid.

PS: Kui sa oled mängija, siis pea meeles, et siin on ehk ka asju mida sinu tegelane ei pruugi IG teada. Mängi siis ilusasti, eks ja kasuta ainult oma rolli teadmisi.



Sissejuhatus

Seekord läksime kohale juba neljapäea õhtul. Kõigil oli kohale jõudes kerge vine sees, sest autojuht keeldus sõitmast kui reisijad ei joo - igav ju noh. Butafooriat oli kaasas hulgi. Samuti ka tagavara- lisarelvi ja ka suitsupomme (küll suht nirusid) - viimaste suhtes oli Vader kindel et kuskil saab neid loitsimise juures ära kasutada.

Plats oli tühi. Kõrts alles loomisel. Päris mitmed inimesed aga juba kohal. Meie põhiliseks eesmärgiks oli telk sel õhtul püsti saada, et sellega rohkem muret ei oleks. Vaatasime üle ka linnuse ning sealse kuninga koja, et kuidas küll seal magada oleks aga asju vedada veel ei viitsinud.
Arleen oli kaasa toonud hunnikutes butafooriat ja riidehilpe mida linnusesse riputada.


Hüüp proovis selga rõngassärki, mis oli algselt talle mõeldud. Selgus aga et kuigi ta nägi selles hea välja, ei olnud tal selles piisavalt hingamisruumi - liibukrõngassärk.

Kõik tulid kunnile käppa viskama - see kordus ka järgmine hommik. Kes rääkis sellest kuidas ta eelmine mäng kuningat tappa proovis, kes muudest muljetest ja kiideti et ma ikka veel elus olin püsinud. Lootsin, et seekord vähemalt verisilmsed välja ei ilmu. Nendega oli vastikut tegelemist olnud mõlemad eelnenud mängud. Lihtsalt tüütu.


Õhtul sai nii sepikojas kui tulevases kõrtsus käidud - ei olnud kedagi, kes poleks kunnile jooki pakkunud. Sepp käis ringi hapukurgipurk näpus ja proovis inimesi enda kantsi meelitada. Ühe poisikluti ristisime samal õhtul hüperaktiivseks pisibuddhaks.

Hankisime Tambetiga telgi soojendamiseks puid.
Vaikselt kerkis linnaväljakule telkide rivi.

Reede

Öö läbi olin külmetanud. Telgil ei olnud põrandat ning lambanahk oli seal magamiseks ikka liiga õhuke selja alune. Kohvi veel ei saanud.

Viskasin aga rõnga selga, et selga harjutada ja lippasin natukene ringi.
Kunnile viskas käppa iga uus saabuja - päris lahe.

Hakkasime vaikselt vedama oma kolinaid linnusesse. Kambris pidi esialgselt ööbima vähemalt viis inimest (Mina, Tambet, Aileen, Arleen, Alli ... ja vb veel keegi). Samas pidi koda seestpoolt nägema siiski piisavalt ajastutruu välja. Enamik tänapäevasest nodist peideti voodilavatsi alla. Kummimadrats oli lihtsalt seina ääres ja linaga kaetud.

Kalevi ja tema naise kaasabiga valmistasid nõiad Karurautamise (karutare + tammisraua) lipu ning ruuniteksti "Mäng ei lõppe kunagi, mäng on igavene" mis läksid lõpuks ka linnusetornidele. Sätiti ka lihtsalt lipukesi ja linte ülesse. Peab tõdema, et lipp näegi metaforiliselt päris nilbe välja - see oli kogemata.

Tuleundse omad olid linnuse ääres just süüa teinud, pann oli must ja lõke lõõmas. Võtsime Hüüpiga ette oma kojale hommikusöögi tegemise.  Õhtusöögi olid kõik tuhinas ju ära unustanud.
Tuli mõte proovida mängu ajal, et kas Hüüp ka hästi hüübib.

Lõuna ajal olid loengud ning ainus, mis kõvasti kõlama jäi oli see et kunnile austuse avaldamiseks suudeldi hilistel aegadel tema nibusid. Kaalusime, kas võiks ka selle mängu sisse tuua. Esimese öö õigus oli ju teoreetiliselt mängus sees, aga kunn polnud aasta jooksul ühtegi neitsit näinud - ei nais ega meessoost.

Vader uuris loengu lõpus kui kaua muinasajal kuningad elus püsisid, mis põhjustas korraliku naerupahvaka. Enamasti olevat kunnid surnud kas komistades või täis peaga kakerdades ning ülejäänud löödi maha. Kõige kauem püsis elus kunn kes olevat iga kolme aasta tagant ohverdanud Oodinile aadliku verd.
Blah, nagu meil oleks neid jalaga segada.

Sai ka harjutatud tulevase kuningannaga poliitsuudluste (teatraalne suudlemine, mis mitte kuidagi intiimsuse piiridest üle ei lähe) tegemist, juhul kui pulmade ajal vaja läheb.

Algas mäng

Peale avariitust oli kojavanemate istumine kuninga juures, mis oli pigem OG vestlus teemal, et mis täpsel plaanis on ja kuidas mäng peaks minema. Oli ka muidugi IG jutuvestmist et fiilingut sisse saada. Selgus, et briifi ajal jäid mõned reeglid üle rääkimata. Eelmine mütofest oli Valu peal reegel, et seda vaid Vader ja sepp kanda saavad. Kevadisel mängul oli aga veel reegel, et Valu lõi läbi kilbi ja turvise (no 200 kilo rauda ikkagi) ja kahest löögist piisas et misiganes varustuses vaenlast maha võtta. GMidel ei olnud midagi nende reeglite vastu kuid kuna briifil jäi asi rääkimata ei saanud neile lootma jääda. Äkki mängijad mäletasid, aga äkki mitte. Lepiti ka kokku et valmisehitamata linnusejupp oli OG ning läbistamatu.

Kuna Tammisraua kants oli jaotatud linnuse ja telgi vahel, otsustasime koja siseselt et enamik meestest (keda oli niigi vähe) jäi telgi juurde abiks. Küll Vader nõidade ja Hüübiga kuidagi hakkama saab. Pealegi oli linnusel eraldi valve.

Linnusevalve orgunn jäeti täielikult Kalevi õlgadele.

Peale Kojavanemate istumist ja Teadjanaiste külas käiku tuli äkitsi linnuse peale rünnak. Muidugi ei olnud keegi selleks väga valmis - homme pidi ju olema mängu järgi Vaderi pulm (festivali kavaski oli kirjas kuninglik pulm) ja keegi ei uskunud, et mängujuhid esimeseks õhtuks madina olid korraldanud.
Ega ei olnudki. Kabriuksest oli näha ja kuulda kuidas Ilmamees ükshetk tegi Game Stopi, pani sõdurid paremale jalale põlvitama ning sõimas neil näo täis. Kogu tegevus oli ju plaanitud plotti rikkumas. Ründajad aga õigustasid et alati on mängul riigipööret tehtud ja Mütofesti mängule on ennegi ette heidetud liigset kontrolli. Selle peale mõeldes lasi Ilmamees asjal juhtuda.

Nähes sõdalasi kambri poole tormamas tõmbasid nõiad kambri ukse ette esimese asja, mis ette sattus, milleks oli seina ääres passinud kummimadrats. Seda kuidas seda IG seletada, ei mõelnud tol hetkel keegi, aga nii nõiad kui ka Vader pidid kuidagi ellu jääma.

Poisid madistasid boffermõõkadega ukseavas olnud madratsi vastu, kui Vaderi ihukaitse Hüüpi laip neile ütles:"Mis te toksite seda niisama, uurige millega tegemist on!"
"Mis asi siin vahel on? Kas see on mingi maagiline sein millest ei saa läbi?" küsis (nagu hiljem selgus) Aago Raudne ukseava juures. Kambris olijad vaatasid üksteisele otsa. Kambris oli neli inimest ning kõik neist oskasid mingile maale lausumist. Vader oli lausunud rauda (Valu oli selle hea näide), Aileen ja Arleen olid juba eelmine mäng teadjanaised/nõiad, ning lisaks oli ka Alli, Arleeni õpilane. Muidugi oli see maagiline sein, mis siis muu ehh ja Arleen hüüdis läbi madratsi "Maagiline barjäär on läbistamatu!" Seda lauset kordas ta läbi õhtu veel mitu korda.

Improviseeritud lahendus aga põhjendatav. Tammisraua nõiad ei olnud parimad ravitsejad ja neil oli alati hunnik butafooriat: raamatuid, pulbreid, pudelikesi, viirukeid ja mida kõike veel. Nad olid nõiad ala multifunktsionaalsed.

Saadeti Tambetile SMS olukorra kohta ... no kurat kui nõiad sõnumeid saata ei suuda, mida siis veel, ah? SMS oli ainus suhtlusviis sel hetkel, helistada ei tahtnud - levi oli kambris halb.

Varsti oligi madratsi tagant kuulda lauset "Olen GM" ning Aulemb lasti sisse. Kuuldes nähtamatust läbistamatust barjäärist ja nähes, et kamber oli ju loitsijaid täis nõustus ta, et kella kaheni on sein küll üleval aga hommikut peab veel vaatama.

Järgmisena külastas kuninga kambrit Kalev oma naise Hüüuga. Mõlemad olid lahingus hukkunud ja rääkisid veel teistest, kes maha oli löödud. See oli ikka täielik veresaun - enamus Mustväljast, terve linnusevalve ja kaks tarkade koja liiget oli maas.

Nüüd tuli aga veeta lõbusasti aega kella kaheni. Olgugi et teoorias oleks võinud ju panna OG lindi ümber ja väljas jalutada, oleks see olukorra tõsidust ja miljööd rikkunud. Lauldi Hüüu eestvedamisel Vägilaste laule ( ja ka nende ropumaid varjante), tehti muinasaegset Harlem sheiki ja kõike muud toredat. Kui oli vaja aga salanõu, või tähtsat juttu pidada, hakati selle kõrval madratsipumpa pumpama - see segas vast võimalikke pealtkuulajaid.




SMS vahetus kojaga ei toonud palju infot sisse. Põhivastus oli et seis on sitt ja kuninganna on loll. Kambrisolijad pakkusid välja et võiks tellida ka Nahakaupmehe (kelle käest sai tellida ka inimeste eemaldamist) käest, et too olukorra ära lahendaks, vahet pole mis hinna eest - see jäi aga vastuseta.

Muidugi käis linnust vallutanud meeste moraali peale, et neil oli karm sõjakord samas kui nende valduses olnud kambris toimus lõbus pidu ja laul. Oli kuulda väljast ka et keegi neist lubas selle madratsi noaga katki tõmmata. Mis teha, veri vemmeldas poiste sees. Samas, kuna tegemist oli OG esemega, oli Vader sellise teo eest valmis ka OG morsi sinast välja lööma. No ei mäng on mäng ja OG asju kahjustada ei tohi.

Kambrirahvas sai ka teada, et ei linte ega lippe polnud linnuselt maha võetud. Seega ametlikult oli see ju ikkagi Vaderi sümboolikaga linnus ja Vader oli selle sees ja elus. Samuti tuli mõte, et kaunistused võiksid olla loitsitud. Olid ju nõiad neid üles pannud (ja üks neist ka nädal enne mägu kodus värvi sees keetnud). GM lubas selle idee peale mõelda.

Teada oli et sõdalased vastu loitsida ei suuda. Tuleundsetel oli vist vaid üks ravitseja ja Karutare omad olid samal päeval käinud kunni ravimas, ei tahtnud uskuda et need nüüd tema vastu astuvad. Mustväljal, kui isegi oli oma nõid, siis see oli arvatavasti surnud.

Nii kolmveerand kahe paiku oli küll kuulda nagu keegi lõkke ääres laulaks ja äkki ka vastu loitsis. Vader pani mõned tossupommid käiku. Selle asemel, et neid ise ööpimeduses loopida, andis ta paar tükki Kalevi vaimule, kes need väljas tule juures süütas ja sõnas, et kõik kes suitsu sisse sattusid ei suuda enam häält teha. Ilus.


Niipea kui kell sai kaks läks kambri rahvas külaväljakule muljeid jagama. Kõik seal, peale Tammisraua rahva, olid veendunud et Vader on surnud. Aapo rääkis Vaderile kõikidest plaanidest mis tal olid olnud Vaderi päästmiseks.

Lepiti kokku, et tähtsaimad rollid kohtuvad hommikul kell 8 ja peavad aru, mida edasi teha. Mäng ise pidi jätkuma kell 9. Pidutseti veel nii kaua kuni igaüks jaksas.
Kuninganna ööbis seekord samuti kuninga kambris.

*Siin peab ära mainima, et olgugi et Mütofesti maailm põhineb suht karmidel reeglitel, on seal alati paindumisruumi. Niikaua kui asi on piisavalt eepiline ja mängu edasi arendab. Vast on igas mängus nii. Kevadise mängu ajal loeti meile GMi pealt sõnad peale, et kui te loitsite peab see uhke, valjuhäälne ja teatraalne olema nii et temagi usub mida teete*

Laupäev

Vader ajas end varakult ülesse, et jõuaks nõu pidada. Paistis et osad nõupidajatest ei olnud öösel üldse sõba silmale saanud. Arutleti OG mida edasi teha ning kõik jagasid OG informatsiooni mis neil oli (lubadusega et IG nad seda ei tea ja ei kasuta) et jõuda loogilise lahenduseni. Tegemist oli siiski festivaliga ja festivalil oli oma kava ja see pidi toimuma. Ei tahtnud keegi et mõõgavõitluse või rammukatsumuste ajal keegi IG vusserdab - see oleks rahva tähelepanu liialt seganud. Aapo tegi selgeks et tema tegelane käitub puhtalt selle info järgi mis tal on ja teeb kõik et päästa oma venna elu. Tuli ka mõte et saata ründajate ja kaitsjate eesvõitlejad turniiri ajal mõõtu võtta. Kuidas aga seda teha? Ründajate võitleja oleks olnud Aago ise, sest ta oli selles kõige osavam. Vader aga ei kippunud uisapäisa rauda lööma - ta ei olnud seda kunagi isegi mitte proovinud - ning oleks meeleldi saatnud Tambeti enda asemel. Aga mis mulje oleks siis Vaderist jäänud?

Peale koosolekut viskas Vader rõngasrüü selga, og lindi kaela ja läks kohvi hankima. Rüü oli puhtalt selleks, et utsitada linnuses olevaid võõrvägesid ennast jalule ajama (tüüp on turvises, järelikult kohe toimub midagi.... kiiresti pange asjad selga ja olge valmis) Oh seda ilusat metamängu .... aga seda vaid IG mänguilu nimel. Jah, oli muidugi ka võimalus, et Tammisraua tuleb Vaderit päästma, aga Vader isegi ei uskunud seda väga

Olles ka oma nõidadele kohvi toonud piilus Vader nüüd oma kambri ukseavast välja. (madratsit polnud enam vaja.... ründajad teadsid juba küll et see oli läbistamatu ... aga äkki oli loits otsas?.. kes teab?... keegi ei proovinud hommikul kambrit rünnata.. ja Arleeni hommikused sõnad läbistamatust seinast võisid olla puhas bluff) GM Aulemb jagas ründajatele kodukaitseloitsu tulemusi. Jess, mõte et lindid oma kaitset omasid läks läbi. "Sina seal tornis, sul on kohutavalt halb ja sa ei suuda seal enam olla. Sina seal ääre peal, tunned et su elupunktid hakkavad kuidagi kaduma" hüüdis Aulemb. Seda oli tore vaadata aga väljaspool linnust ei teadnud rahvas sellest midagi. Vader ei tahtnud ka SMSi saata - esiteks oli ju nõidade oskuseid eelmisel õhtul äärmuseni kasutatud (kaitsev sein, surnutega rääkimine, salasõnumite kotta saatmine, vaigistav suits), teiseks oli ta veendunud et enamus neist veel pikutada ja põõnata tahtsid ja kolmandaks oli telefoni aku kohutavalt tühi.

Arleen pakkus välja, et tema õpilane Alli pidas öösel ja õhtul hästi vastu ning tema võiks tõsta nõia õpilasest nõiaks. Vader oli sellega päri (vaja aga järgmiseks mänguks GMidega rääkida)

Aago tuli varsti ukseläve juure oma pakkumist tegema ning oma üllatuseks ütles Vader "Ma võitlen sinuga." Misasi see nüüd oli? Mis oli saanud kõhklustest? Vader teadis OG ju jumalast hästi et Aago selles kunstis paras käpp on ja et tema seda kunagi teinud pole.
* Tagantjärgi võib oletada et Vaderi äkilist jaatamist mõjutas eelnev pool aastat Improteatriga tegelemist, mis paneb väga kiirelt sisuliselt ilusatele ja headele pakkumistele JAA ütlema*
Tulemas oli eepiline võitlus kahe potensiaalse kuninga vahel. Mehed lõid käed, et vahepea on relvarahu ja kõik saavad vabalt liikuda - aumeeste värk (ja Vader tegi OG oma peas Yess! ... rollimäng läks ilusasti edasi ja ei seganud jõukatsumisi, pigem isegi toetas mõõgavõitlust)

IG harjutas ta linnuses, kus võõrad väed veel sees olid, natukene mõõgaga löömist ja Kalevi vaim rääkis talle üle reeglid. Alustada tuli täiesti nullist. Rõngassärgi võis nüüd maha võtta, mis ikka enne võitlust enda väsitada.

Varsti oli kava järgi aga tulemas kohtupidamine. Vader lippas oma koja juurde, et Tambetit sinna saata. Vaderi kuningakoht oli ju Pending staatuses ja tal ei olnud kohtupidamisele asja. Tambeti asemel leidis ta koja juurest aga Aapo, kes küsis et aga miks sa ise ei lähe? Kui sa ei ole kuningas siis oled sa ju ikkagi Tammisraua suurima talu omanik ja seega kojaülem. Tambet oli puhtalt selle rolli asendaja. Ja kuna oli ka teada et Tambet poliitikaga väga tegeleda ei viitsi, samas kui Vaderil polnud selle vastu aga väga midagi, oli asi otsustatud.

Vader tegi enne kohtuistumist Aagole selgeks ka selle, et kui ta kaotab loobub ta küll kuningakohast kuid Aago ise peab leidma oma toetajad rahva seast ja kojavanemate seast ja see ei saa mitte lihtne olema.

Kohtuistung oli rollimänguliselt ilus ja Piibest sõideti suhteliselt üle. Laua ääres oli ikkagi kolm raevus meesterahvast. Vader hoidis ennast teadlikult natuke vaos. Miks Aago kohtumõistmisele üldse tuli? Kas ta ei arvand et hakkab pähe saama? Või leidis ta et peab ka seda kunsti lähemalt tundma õppima?

Enne võitlust pidasid Aago ja Vader mitu jutuajamist, et kuidas täpselt asja korradada. See pidi olema ilus võitlus aga kindlasti kiire. Kolme puhta tabamuseni? Aulemb pakkus välja rollimängulist lõpplahendust - kui emb kumb tunneb et tuleb litakas mille peale võiks siruli lennata ja madistatud on juba parasjagu, siis võiks selle ilusasti välja mängida. See oli ikkagi rollimäng, mitte mõõgavõitlusturniir. Nii ka tehti ja Vader kaotas.

Küll aga sai Vader hiljem päris mitu patsutust õlale. Oli võitlus olnud ilus ja kiire tempoga... kiirem kui sellises jõukatsumises enamasti... ja piisavalt uhke lõpplahendusega, et arvati et Vader ka OG haiget sai. Väga ilus esimese korra kohta igatahes.

Peale võitlust oli kohtupidamine, kuid Vader lõõtsutas endiselt ja vahets aeglaselt riideid. Kurat, oli tore aga ka korralikult väsitav. Kuidagi eriti hull oli turvise raskuse all vigasaanuna maas lamada, see ikka surus korralikult peale. Kui ta kohale jõudis, oli enamus naljast juba läbi.

Oli tarvis matused pidada (OG Yess! jällegi ... tundus et pulmad jäävad ära aga vähemalt mingi uhke rituaal. Ei ole ju pulmad ja matused niiväga erinevad) Pealegi oli Mustväljalgi vaja 4 inimest matta ja ka Karutarel oli Ilmamees ning mõned sõdurid.

Kui Tammisraua oli pulmadele käega löönud siis Tuleundse ja Karutare seda teinud ei olnud ning pakkusid välja et kiire kuninga valimine ja pulmad. Fine, OG me teadsime et pulmi on vaja ja et aega on vähe. Kuigi Tammisrauale ja Mustväljale uue kuninga kandidaat ei meeldinud, teadsid nad ka et neil on vähem hääli - kaks kõige väiksemat koda kahe kõige suurema vastu. Seda aega et kõiki taluomanikke ükshaaval läbi rääkida (nagu tehti eelmine aasta Vaderi valimse aegu) ei olnud, seda teadsid kõik. Kojavanem esindas terve koja hääli. Vader surus küll loogiliselt läbi tingimse et uus kunn on katseajal.

Piibe pidi hiljem Vaderile tunnistama, et too mängis päris osavalt poliitmängu. Oli ju tugevam ots uue kuningaga Tuleundsete käes, aga Vader tõmbas seda järjest rohkem oma kojale tagasi ... ja see tagasitõmbamine jätkus.

Ilmselgelt pidi Tammisraua olema pulmade vastu (oli see ju Vaderile lubatud naine) aga samas tuli teha poliitiliselt head nägu. Sellegipoolest röövis Vader veel enne pulmi mõned poliitsuudlused.

Kojas oli dilemma, kummaga enne tegeleda, kas pulmade või matustega. Kõik olenes sellest, millal uus kuningas asjaga alustab. Pulmad tulid siiski enne. Kui see osa oli tehtud lippas Vader Aago laipa otsima ja leidis selle Bulgarite rõivas kõrtsis istumas (uus roll) Aago tuli hea meelega laipa mängima.


Kutsuti kohale ka kaameramees (kes oli naine), et asi jäädvustada. Laip viidi pingi peal hiide, pingi alla pandi halud, mitmed ütlesidilusaid sõnud (Vader, tuntud oma otsekohesuses ja vägistes ütlemistes, proovis mitte öelda "Hea võitleja aga munn mees") Vaderi sulane Reas pidas aga sellise ilusa kõne maha, et kõigil jäi OG karp lahti. Issand, see mees on osav. Kui ta poleks lihtsalt sulane, saaks temast heakuninga kandidaat - mõtlesid mitmed. (Eelmine suvi andis Vader Reasele saunamaja, nüüd lubas ta sinna ka natukene maad juurde - oli Reasel ju just tulnud pisiperet. Ja kes teab, äkki saab ta varsti nii ka taluomanikuks ja kuninga kandidaadiks, ehh)  Sõnad räägitud panid Vader ja Arleen põlema suitsupommid halgude vahel ja Aago kattus tossuga (ma ju ütlesin, et neid läheb vaja)
"Ega me teda päriselt ära ei põleta," oli Aapo pisitütar mures.

Kolm meest jäid veel lõket valvama, kui teised hiiest lahkusid, kui neid enam näha ei olnud hüüdis Vader "Nii pidu läbi, laip, aita meil seda nodi nüüd tagasi vedada"


Edasine õhtu möödus laagriplatsil. Kellel oli külm, tõmbas aga teistele rohkem ligi. Keegi telki sisse ei tahtnud minna ja ka IG linnusesse minek oleks olnud halb mõte. Kuigi uue kuninga jaoks oli auasi et Vader ja tema kaaslased endidelt linnuses ööbisid (no me ei viitsinud tõesti asju tagasi vedada), oli võimalik et keegi seda rünnata tahab. Ja keegi ei tahtnud enne uue lepingu valmimist olla olukorras kus oli kuninga eest vaja relv tõmmata.

* Põnev on see, kuidas pool tsillimist toimub endiselt OG. Vähemalt siis kui oled oma kantsiga koos. Reaalselt ei ole lihtsalt nii palju IG juttu mida nii kaua ajada ... kuigi jah et meelest ära ei lähreks, kasutatakse enamasti Rollide nimesid. See-eest, niipea kui mõni mängugrupp end läheduses ilmutab on kõik hetkega IG. See on vinge transformatsioon. On nii rollimängu kui ka muhedate inimestega koos tsillimist*

Peale vana kuninga vaimu ilmumist ja peletamist oli selge et Vader peab oma Valu Valhallasse saatma. Õnneks oli veel täpselt üks suitsupomm alles. Küll mitte väga võmas aga vähemalt midagigi.
Küll aga tundus Vaderile, et Arleenilegi tuleks kuidagi austust avaldada. Oli ju tema see kes uljalt vana kuninga vaimule vastu astus ja teda elava tulega taga ajas. Kas Karutare teadjanaised üksi oleks sellega hakkama saanud? Noh igatahes, see kuidas Arleen tegutses nägi uhke välja.
Pealegi süüdistas nõid kuninga kandidaatite valimise aegu nahakupmeest, mis nägi ka lihtsalt hea välja ja sobis kui valatult.

Korra öösel tiiru tehes nägi Vader linnuses samas ruumis istumas ja juttu ajamas nii vana kuninga vaimu, Aagot kui ka Oravate Vennaskonna kuninga kandidaati. Tegemist oli ilmselgelt mitte-hetke-kuningate kokkusaamisega ning ka Vader tõmmati korraks ringi istuma... muidugi oli see OG.

Ööpimeduses sai pakutud ka endisele kihlatule ja värskele kuningannale eskorteenust ... noh sinna kuhu kuningadki jala lähevad. Ja õpetatud kuninganna meessoost ihukaitsele selgeks kuidas ukse taga valvama peab. "Vaata valgust sees ei ole, aga tõrvikut sisse viia ei saa ... sa seisa tõrvikuga ukse taga, siis natukene ikka sisse paistab. Aga sa ise ei tohi näha, seega ole seljaga ukse vastas. Ja kõrvad pane sa poiss kah kinni.. sa ei taha seda kuulda!"

Njaa, kuninganna on isepäine ja põnev kas kuningas on järgmine mäng umbes nii:

Nii möödus öö


Alli pani Vaderile äratuse, kuna Vaderi enda telefon pani õhtul juba pildi tasku. Noh vaja oli saata ju Valu Raudküljele ja kes oli see pea ainus mees kes seda relva kanda suutis? No kurat küll. Seda enam oli Vader pettunud kui ta oli õigeaegselt kohal aga inimesi oli siiski liiga vähe, et otsustati riitus hoopis lõuna ajal teha.

See-eest oli ilus kuidas uus kuninganna tõi hommiku Vaderile tagasi tema käekaitsed. Oli ju ta ennist Vaderi kaitse all, nüüd polnud neid enam vaja. Ilus sümboolika, kui tahta seda IG siduda.

Enne riitust tuli uus kuningas Tammisrua kojaga läbirääkimisi pidama. Tammisraua koda sai väärilise tasu ja Vaderist sai kuninga esimene nõunik.

Ilus raisk.
Vader oli niigi Mütofesti esimene kunn, kes ei läinud kaduma või keda ei löödud maha ja nüüd oli ta peale kõige muu ka endiselt võimu juures. Kuningannaga olid head suhted ja sealt sai kindlasti kuningat mõjutada, nõunikuna sai palju mõjutada ja kõige lõpuks oli Vader ka kojavanemate nõukogus kes iga kuninga otsuse üle vaatas. Selline lõpptulemus oli üllatav ja eriti et selle kõrval oli nüüd koja käes ka kogu kuningriigi kullavaru (mida väga palju ei olnud ... hõbe on ikka rohkem levinud) Legendaarne ma ütlen.

Nüüd on vaja järgmisekskorraks vaid uhke tants selgeks õppida.




Hiies toimus riitus ja mäng saigi läbi. Tubi, korralik lõpetus ja võimalus lõpujagamiseks. Ma leian, et see konkreetne lõpp on hädavajalik.


Siis sai veel koos mängijatega muljetada ja rahulikult pakkida. Mõnele sai ka soovitatud kuidas veits realistlikuma väljangemisega relvi teha ning ühiste pigutustega sai hävitatud üleliigset toidumoona ja koduveini. Cheers!


------------------

Lisa:
Kodus käisin pesus ja ajasin habeme maha aga sellegipoolest on rolli järelmõjud. Seda arvatavasti veel mõnda aega. Seega olen ma küll väga tore ja sotsiaalne aga ka parajalt vägiste ütlemistega (aka "see mees on ikka paras vitupea!") vahepeal ning ka häirivalt konkreetne ("sul on probleem? vot siin on võimalik lahendus, mis sa enam seletad... tee ära")

Annan ära Butafooriat

Kuna kolimine on endiselt käsil, siis leidsin kapipõhjast ka pisukese alkeemiapotsikute kogu. Kunagi võtsin selle enda juurde hoiule (jäi inimestel ette aga noh oleks ju ilus kusagil mängul kasutada). Nüüd olen aga ise kolimas ja pole neid kuhugile panna. See-eest kujutan ette küll kui hästi ja ilusasti saaks neid mõnel LARPil ära kasutada (hullu teadlase töötuba, alkeemik jne).

Seega saab need endale esimene inimene, kes soovi tunneb ja järgi saab tulla (Tallinn)... Kristiine piirkonnas võin ka ise ära tuua.

Siin nad on:



Pingida saab mind FB's, Skypes ja emailitsi. Hell, minu poolest kasvõi helistage.
Kõik kanalid on lubatud.

________

Ja läinud ta ongi

Kuninglikud pulmad ja kuninglikud matused

Üks oli selge - pulmad pidid toimuma ning seda nii kiiresti kui võimalik. Liidulepingust Karutarega oli möödunud juba tervelt aasta ja Vader oli terve selle aja täitnud kuninga kohustusi, kuid lepingu tingimused olid endiselt täitmata. Oli ju lepingus üheselt öeldud, et Vader Lohelausuja Tammisraua kojast võtab endale kaasaks Karutare Kojavanema Ilmamehe tütre ning sellega luuakse võimuliit kahe koja vahel.

Mustvälja Aulemb, Karutare Ilmamees, tema tütar Ihapäivä ja kuningas Vader Lohelusuja Tammisraua kojast

Väljavalitu Ihapäivä läks aga kohe peale eelmisi pidustusi kaduma. Kuuldes kevadel ilmutusest, milles tulevane kuninganna palus abi,  võttis Vader koos oma parimate mõõgavõitljejate, teadjanaiste ja sõjameestega igast kojast ette retke, et oma väljavalitu üles leida. Tänu nõidade nägemisoskusele see tal ka õnnestus, kuid kõrge hinnaga. Oli teada vaid Karutare ning Tammisraua kojale, et Vader oma väljavalitu päästmisretke käigus raskesti mürgitatud sai. Tammisraua nõiad suutsid kiirelt tegutsedes küll Vaderi elu päästa, kuid mürk voolas endiselt tema soontes. Nõnda võis näha teda iga kuu täpselt mürgitamise päeval ilma elumärkideta voodis lamamas silmad täis tühjust.

Mitte küll nii uhke, kui see-eest vajalik kihluspidu Ihapäiväga sai aga juba ära peetud kohe peale kaasa ülesleidmist ning alates sellest ajast oli Ilmamehe tütar Vaderi kaitse all.

lintides linnus

Seekordsete suviste pidustuste käigus oli plaanis mõlemad mured lahendada. Pidustuste esimeseks õhtuks olid kutsutud teadjanaised kaugelt Karutare koja piirialadelt, kes Vaderi raskest mürgihaigusest pidid ravima ning juba järgmisel õhtul pidid toimuma kuninglikud pulmad.

Kõik kojad valmistusid kuninglikeks pulmadeks. Karutare oli valmis pannud uhke kaasavara, Tuleundse ja Mustvälja koda pulmakingitused ning Tammisraua teadjanaised olid isegi toonud uhkeid kangaid, lõhnu ja õielehti kaugetest maadest, millega kaasat ootava kuninga kamber ära kaunistati. Samuti sai teadjanaiste sisse sõnatud värvilised lindid ja lipud külge terve linnus.

Pidustuste tarvis olid kohale tulnud isegi tulemaagid kaugelt maalt ja Bulgari khaanist isa Bayani vanim poeg koos oma saatkonna ja kahe tuhande hobusega.

*

Tulemaagid

Rahvas kogunes hiide. Tulemaagid näitasid oma oskusi tule valdamisel ja muusikud oma laulu seadmisel. Ilmamees, kes mitu viimast aastat seda tööd oli teinud, tervitas kõiki ja kuulutas pidustused avatuks. Rahvas liikus kui looklev lohemadu külakiige äärde, kus tervitas neid ka kuningas Vader kutsudes kõiki pidutsema ja mõõka mitte tõmbama.

Ei olnud tal endal aga aega pidustusi nautida, sest kohe kogunesid kojavanemad linnusesse arutama seda kõikse tähtsamat kuningriigis, mille ajal isegi Vaderi ihukaitse ja linnusevalve ei tohtinud olla vestlusele lähemal kui viisteist jalga. Vaderi kantsis oli kohal Mustvälja Aulemb, Tuleundse Piibe, Karutare Ilmamees, Tammisraua Tambet ning Tammisraua teadjanaine ja kirjutaja Arleen. Lastes meretagusel vägijoogil ringi käia ja pidades nõu ei osanud keegi veel teada, et too oli viimane kord kui kahte neist meestest viimast korda elusana nähti.

Vaderi ihukaitsja Hüüp Paljasjalgne, keda alati hoolimata uhkest turvisest ja relvadest paljasjalgsena liikumas nähti, sülitas maha. Sellisest kaugusest ei olnud temast kasu ning ta sai vaid loota, et Vader igaks juhuks relva lähedal hoiab, kui miskit ootamatut peaks juhtuma.

Kui nõupidamine läbi, saabusid kohale Karutare piirialade teadjanaised. Linnusevärav lükati kinni ning trummipõrina saatel hakkasid nood Vaderi keha mürgist puhastama. Vaid Tammisraua teadjanaistel oli lubatud seda riitust pealt vaadata ning linnuses olnud valvurid pidid vaigistama oma suud ja kõrvad ning mitte kuninga kambrile lähemale minema kui viisteist jalga.

Hüüp, keda samuti koja juurde ei lastud, sülitas heaks õnneks üle vasaku õla. Siin ei olnud temal midagi teha. Mõõk mõõga vastu oli tal palju jõudu, kuid kui trummi taguvad nõiad oleksid kuninga elu kallale kippunud, poleks ta miskit teha saanud. Selle peale tema jõud lihtsalt ei hakanud.

Sellest, mis kojas täpselt juhtus, ei räägitud sõnagi, kuid varsti lõppes trummipõrin ning koja ukse lävel võis näha Vaderit, kes küll väsinud tundus kuid see-eest rohkem elus kui ennem oli, teadjanaisi tänamas. Tammisraua teadjanaisedki avaldasid oma tänu andes abistajatele kaasa uhkeid lõhnu kaugetelt maadelt.

Mõni aeg hiljem, kaitstud varjudega ja varjatuna võõraste silmade eest, põlvitas Karutare teadjanaine metsa ääres ja poetas ettevaatlikult oma savist poti kaant, mille vahelt hüppas midagi kiiresti põõsaste vahele. „Ja, et me sind enam ei näeks“ sõnas ta väsinuna ning pani kaane poti peale tagasi.

Sellega oli nüüd ühel pool. Vader oli terve. Nüüd oli vaja vaid pulmadele mõelda.

*

Tammisraua koda polnud tuntud mitte sõjameeste, vaid rauasepistamise, kavaluse, läbirääkimis oskuste ja lausumis sõnade poolest. Vaderile eelnenud kuningas Raudkülg, kes oli samuti Tammisraua kojast, oli küll osav sõjamees, kuid praegu nappis kojal isegi mehi, kes relva kätte haaraksid ning linnusevalves osaleks. Ka kuninga ihukaitse Hüüp Paljasjalgne oli kogenud ja palju rännanud mees, kes alles hiljuti liitunud Tammisraudsete ridadega.

See-eest olid kuningas Vader Lohelausuja  kõrval alati tema koja teadjanaised, kes oma nõu ja lausumissõnadega abiks said olla ning oma truudust korduvalt tõestanud olid.

Juhtunud kevadel ka, et peale tulevase kaasa üles leidmist, oli too üllatunud sellest kui otse ja võimukalt teadjanaised Vaderiga rääkisid. Kui tulevane kaasa Vaderilt päris, kas too lasebki oma naistel endaga niimoodi rääkida vastas Vader vaid muiates „Muidugi, nemad hoiavad mind elus.“ 

*

Nõnda juhtuski, et kui Mustvälja koja poolt säätud linnusevalve ükshetk ründavast vaenlasest teatas polnud Vaderi kaitseks kedagi teist kui Hüüp Paljasjalgne ja teadjanaised Aileen ja Arleen ning viimase õpilane Alli. Kiirelt haaras Vader ustava Valu - sõnatud hiidhaamri, mida vaid kaks meest kuningriigis suutsid kanda - tugevasti kätte ning jälgis läbi ukseava väljas toimuvat. Ründajaid oli palju, nad olid tugevad ning kindluse valvel ei olnud lootust vastu seista.

Koja teadjanaised aga ei lasknud ennast toimuvast liialt segada, otsisid välja küünlad, pulbrid ja lausumis-sõnad ning tegid ainsat asja, mida antud olukorras sai veel teha – manasid kuninga kambri enda kaitse alla nii, et ükski elusolend ega ese sellest ei sisse ega välja ei saanud minna. Maagiline loor oli läbistamatu ja ei lasknud näha ei kambrist välja ega ka sinna sisse, kuid kõike sees kui ka väljas toimuvat oli ilusasti kuulda. Nii kuulis Vader ka oma ustava ihukaitse viimaseid karjatusi.

Seda, mida Hüüp täpselt kambri ees tegi võisid näha vaid ründajad ise, kuid järgmisel hommikul võis kõrtsus kuulda igasuguseid lugusid tema vägitegudest. Esiteks lõi ta oma relvaga maha viis vaenlast, seejärel murdus aga mõõga tera. Käepidemega lõi ta oimetuks veel ühe ning poos tolle üles ise-enese lõhki lõigatud kõhust rebitud soolega. Järgmise vaenlase lämmatamiseks rebinud ta aga ise-enese rinnust tuksleva südame ning surunud selle vaenlasele otse ninna, mille peale too hinge heitis.
Teine lugu, mida räägiti oli aga see, et Hüüp oli päeval söönud roiskuma läinud kala ning heitis selle pärast hinge enne kui mõõgagi jõudis tõmmata.
Külamehed aga räägivad kõrtsis igasugu lugusid, ning mis tegelikult juhtus on endiselt teadmata.

Kalevi segaduses hing

Olukord oli sitt. Vader oli linnuses, mis oli võõrvõimu all, kinni omaenda kambris. Kiiremas korras saatsid nõiad salasõna Tammisraua kojaülemale Tambetile. Kuningas Vader Lohelausuja oli elus! Linnuse tagasivallutamiseks ei olnud Tammisraua kojal aga piisavalt mehi ning selle tarvis oli vaja abiväge. Mustväljalt ei olnud abi oodata, oli enamik nende mehi ju kindluses selle vallutamise hetkel, ning sealt manala teele läinud. Tuleundsetega ei olnud suhted soojad. Loota sai vaid Karutare ja Bulgarite peale.
Kõik kojavanemad teadsid, et Nahakaupmees Meeleväe käest sai osta igasuguseid tehinguid, kuid see tükk oli ka tema jaoks liiga suur.

Maagiline loor peatas kõike, mis elus, seda läbimast, kuid hingede kohta see ei käinud. Nii kutsusid nõiad kohale Vaderi vägedeülema Kalevi, kes kindlasti langenud oli, vaimu. Kalevi vaim oli rõõmus, et Vader oli elu ja tervise juures ning nõudis verist kättemaksu rünnanud vägede vastu. Samuti sai Vader teada et vallutamise käigus oli tapetud mõlemad Mustvälja taluomanikud ning nende naised ja lapsed. Karutare kojavanem Ilmamees, kellega Vaderil leping oli, oli samuti langenud koos mitme enda koja mehega. Tammisraua kojast oli vaid kaks langenut: Hüüp ning Aileeni abiline Liisa. Tuleundse kojast aga langenuid ei olnud ning ainult Tuleundse ravitsejanaine ja Kojavanem Piibe pääsesid linnusesse nii sisse kui ka välja. See oli ilmselge märk Tuleundse reetlikkusest.

„Ptüi, seda võiski vaid Tuleundsete poolt oodata,“ sajatas Vader. Tal ei olnud siin midagi teha. Nõiad said küll saata salasõnumeid kotta, kuid seal polnud teadjaid, kes oleks võinud nendele vastata. Ei olnud ka sissetungijad tulnud läbirääkima. Nii saigi vaid oodata, juua, laulda ja sõnada valu ja tuld võõrvägede peale.

*

Vader Lohelausuja vend Aapo sai väga hästi aru kui halb olukord oli: Tuleundsetelt ei olnud abi loota, Mustvälja oli kaotanud pea kõik oma mehed,  Karutare oli segaduses kaotatud kojaülema pärast. Bulgarid olid küll nõus aitama, kuid nemadki olid juba hundijala veest end liiga uljaks joonud. Pealegi olid nad nõus aitama vaid tingimusel, et Bayani vanim poeg abiellub Ihapäiväga ning on loodud liit koostööks.

Päev oli juba liiga kustunud, et korralikke läbirääkimisi pidada.

*

Kui päike tõusis hakkasid linnuse vallutajad ennast ühtäkki väga halvasti tundma. Eriti nood, kes olid valves linnuse tornis ja müüridel. Tammisraua nõidade sõnatud kaunistused ja lipud olid ju endiselt üleval ning neisse kütket kodukaitse sõnad tegid oma töö. Ei suutnud võõrvägedest enam keegi linnusemüüridele minna, nii halb neil hakkas seal ning elu tahtis neist lahkuda.

Kahjuks ei teadnud seda aga keegi väljaspool linnust.

Võõrvägede juht, kuningas Raudkülje sohilaps, Aago Raudne sai aru, et kaalukausid hakkasid vaikselt tema kahjuks vajuma ning tuli kiiresti tegutseda. Vaderiga näost näkku küll rääkida ei olnud võimalik kuid ta võis rääkida läbi maagilise loori. Kuna loorist polnud võimalik läbi näha, ei saanud ju ka Vader kindlalt teada, et võõrväed kaitseloitsust nõrgestatud olid. Küll aga teadis Vader kindlalt, et terve öö oli möödas ning keegi polnud talle appi tulnud.
Oli paras aeg teha pakkumine.

Vader kaalus kuuldud pakkumist. Ta pidi Aagoga jõudu katsuma ning see, kes kaotab pidi loobuma oma soovist olla kuningas, võitja pool pidi aga laskma kaotajatel rahus lahkuda. Aago oli Raudkülje, kes oli hea sõdalane, järglane, kes suutis oma meestega võtta maha terve linnusevalve ehk siis võitluses karastunud mees. Vader aga oli sepp, kes oskas küll rauda lüüa, aga seda vaid sepikojas. Valu ei tohtinud ta selle võitluse jaoks kasutada.
Mõõduvõtmise tulemus oli seetõttu aimatav.

Ilmselge oli, et igavesti ei saanud nad kambrisse jääda. Ei olnud seal nii palju sööki ega jooki, et rohkem kui paar päeva vastu pidada. Teadjanaiste jõul olid samuti omad piirid ja mingi hetk pidi ka kambrit kaitsev loits üles ütlema. Samas ei olnud keegi Vaderile appi tõtanud ning polnud saadetud ka sõnumit teadjanaistele.

„Olgu siis nii,“ sõnas Vader ja lõi Raudsega käed,“võitleme peale tänast turniiri. Teeme seda viimasena, peale kõiki teisi mõõgavõitlejaid. Kuni selle ajani ei ole aga kuningriigil kuningat ja meie leeride vahel on relvarahu.“

Teadjanaised võtsid kambrilt kaitseloori maha. Alles nüüd sai Vader aru, et linnus oleks olnud vallutamiseks kerge saak, kuid sõna oli juba antud ning Tammisraua oli tuntud oma sõnapidamise poolest.

*

Vader ei olnud enam kuningas, kuid ta oli endiselt taluomanik. Tambet täitis Tammisraua kojaülema rolli vaid nii kaua kuniks Vader oli kuningakohustustega ametis, nüüd aga sai Vader selle asjaajamise enda kätte tagasi võtta.

Nii juhtuski, et enne lõunapäikest toimuma pidanud kohtupidamisel istus Vader endiselt otsustava laua taga. Küll mitte anam kuningana vaid kojavanemana. Seal oli ka Piibe Tuleundse kojast, Karutare uus kojavanem Ilmamehe poeg Hundur ning ka Mustvälja uus kojavanem Otteväe. Kohale oli ka tulnud Aago Raudne, ümbritsetuna oma uhkes varustustes sõjameestest.

Kui väiksemad kohtuasjad olid peetud nõudsid Karutare ja Mustvälja esindajad et ka Aago kohtu ette astub. Oli ta ju oma vallutuse käigus kahele kojale liiga teinud, tapnud nii naisi kui ka lapsi ja saatnud manala teele isegi kaks kojavanemat. Õiglus oli vaja jalule seada. Ei olnud Mustväljal ega Karutarel sellestki asja et nende kohtualune oli kohal täies sõjavarustuses, abiks ka käputäis mehi, ikkagi sõimati tal nägu täis ja nõuti aru tehtud kuritöö eest.

Otsusele, mida temaga peale hakata, aga ei jõutud. Pealegi oli tarvis oodata ära Vaderi ja Aago mõõduvõtt, mille tulemus võis paljutki muuta.

Sooviti teada, mis kojaga Aago end samastab. Tema palgasõdurid olid ju ometi Tuleundse poolt, mehe enda juured olid aga Tammisraudsete kojast.
See vastus jäi aga tulemata.

Nüüd polnudki muud, kui oodata jõukatsumist. Vaderil oli veel natukene aega Mustvälja üksikute alles jäänud võitlejate käe all mõõga ja kilbi kasutamist õppida. Aeg venis nagu tammepuu vaik. Vader, kes harjumuspäraselt ennast vägijoogiga kosutas, pidas mõõduvõtuni vahet ning puhkas ennast ennast kenasti välja.

Ei leidunud peokülalist, kes end suurest mõõduvõtmisest kõrvale oleks jätnud. Vastamisi olid siiski valitud kuningas Vader Lohelausuja ja eelmise kuninga sohilaps, verepõhine järglane Aago Raudne. Mõlemad panid selga oma leeri parimad raudrüüd, võtsid vasakusse kätte parimad kilbid, paremasse parimad mõõgad ning Tooru nõusolekuga võis võitlus alata.

Vader teadis, et temast kauaks asja ei ole, seepärast andis ta mõõgale hoogu juurde ning tormas vaenlasele peale nagu raudne tuulispask. Sädemeid lendas kahe mehe relvade ja turviste pealt, kilpidest pudenes pilpaid. 

Ükshetk tõstis Aago aga kilbi näo kõrgusele, surus Vaderi sellega taganema ning lajatas talle mõõgaga otse lagipähe. Taevaisa tahtel oli taganeva Vaderi jala alla sattunud juurikas, millele komistades ta ka ristselliti ümber kukkus. Mõõduvõtt oli lõppenud. Ravitsejad tormasid Vaderi juurde, Aago aga piirati ümber ning viidi külaväljakule kohtumõistmisele.

Ei saanud Vaderil muud viga kui vaid tema uhkus. Võitlus oli aga ilus ning kui Tooru tahtis, et ta kaotaks siis ju pidi see nii olema. Ta tõmbas hinge, võttis seljast raske turvise ning jooksis külaväljakule.

Kui Vader väljakule jõudis oli Aago juba surmatud. Õiglane kohtumõistmine oli pöördunud Karutare ja Mustvälja koja kättemaksusooviks ning Karutare Kojavanem ise oli oma isa tapjal kõri läbi lõiganud ning sündmuskohalt metsa põgenenud.

Ei olnud kuningriigil enam kuningat ning kodade vahelised suhted olid piikide peal.
Ei olnud Aago Raudse tegu õige, kuid ka tema kirehoos tapmine polnud seda mitte.

Vader, olles veel mõnda aega tagasi Aagoga tulist võitlust pidanud, aitas nüüd tema surnukeha oma koja telkide juurde kanda. Aago juured olid ikkagi Tammisraua kojast ning temas voolas kuningas Raudkülje veri. Kuigi mees oli toime pannud suure kuritöö, oli ta siiski kõrgest soost ning Tammisraua koda võttis enda kanda ta tulematustega ära saata.

*

Rahvas oli pidustustele tulnud lootes saada osa kuninglikest pulmadest. Nüüdseks oli aga surma saanud juba neli kõrgemast soost isandat (Tammisraua Aago Raudne, Karutare Ilmamees, Mustvälja Kalev ja Aulemb), keda oli tarvis vanade kommete kohaselt manala teele saata.

Peagi selgus aga, et sel ajal kui Vader võitluseks harjutas matsid Karutare ja Tuleundse koda laipade asemel hoopis oma aastate pikkuse vaenukirve maha ning pidasid koostöö plaane. Kõik sujus nende plaanide kohaselt. Vader kaotas ning ei saanud enam kuningaks asuda, Aago oli surnud ja kuninga koht oli vaba.

Sel ajal kui Tammisraua koda pidas isekeskis nõu, kuidas edasi toimetada, saabus nende juurde Tuleundse Piibe ja Karutare Hundur plaaniga valida uus kuningas juba selsamal õhtul. Saadeti kiirelt käskjalg Mustvälja esindajat otsima, et iga kojavanem oleks kohal.

Karutare ja Tuleundsed pakkusid ühiselt uueks kuningaks nahakaupmeest Meeleväge, kes oli seotud Tuleundsete kojaga ning tema kaasaks pidi saama Ilmamehe tütar Ihapäivä Karutarest - sama naine kellega Vader pidanuks samal päeval kokku hakkama. Mustvälja ja Tammisraua koda olid küll sellise liidu vastu, kuid nende häälte arv ei olnud kindlasti piisav, et seda ümber lükata. Rahva jaoks tuli aga pakkuda ka teine kuninga kandidaat, olgugi et ta oli juba ette kaotanud. Vader palus oma vennal Aapol seda rolli täita.

Peagi istusid kojavanemad taas külaväljakul ning tutvustasid kuninga kandidaate. Nii Meelevägi kui ka Aapo rääkisid mõlemad ilusat juttu. Tammisraua päänõid Arleen, kes samuti teadis paika pandud lõpptulemust, proovis veel rahva meelt muuta rõhudes kuuldusele et Meelevägi müüs kõike, ka teenust inimeste eemaldamiseks.

Arleen süüdistab nahakaupmeest Meeleväge

See aga läks kui kurtidele kõrvadele.

Kandidaadid näidatud, tuli teha Kojavanemate nõupidamine. Kahe suurema koja liidu puhul ei olnud enam aga väga midagi pidada. Vader suutis vähemalt veenda kojavanemaid, et kuna nahakaupmees polnud kuningriigi päritolu, ei pruukinud ta kõiki tavasid teada ning seetõttu peaks kõik tema otsused ja seadused olema kinnitada Kojavanemate nõukogu poolt, kuniks ta ennast nendele tõestab. Nii see ka jäi ja välja kuulutati.

*

„Mulle see värk ei meeldi,“ ütles Mustvälja uus kojaülem Otteväe hiljem nelja silma all Vaderile. Mustvälja oli juba aegade algusest saati kaitsnud kuninga koda, nüüd aga oli uus kuningas Mustvälja viimased mehed linnusest välja kupatanud, ning kasutas seal samu mehi, kes ennist Aago Raudsega selle vallutanud olid. „Mulle ka mitte“ vastas Vader, jättes aga vaid enda teada, et linnus tegelikult endiselt tema teadjanaiste kaitseloitsu all oli ja seda vallutanud mehed ei linnuse äärtele ega torni saanud minna. Linnuse vallutamine oleks olnud lapsemäng, samas tahtis aga Vader näha kuidas uus kuningas siis tõesti hakkama saab.
Tammisraua au oli riivatud ning kuniks uus kuningas polnud nendega lepet sõlminud, olid nad neutraalsel pinnal ja ei teinud omalt poolt midagi tema aitamiseks.

Kaugele kostuv sõim

Ühtäkki kuulsid kaks meest metsast naise kiljatust. Vahetades hetkeks pilke tormasid nad kiirelt heli suunas. Kaugelt paistis mees, kes kiljuvat naist õlal hoides puude vahele kadus. Kahe mehe teele ette jäi aga talumees, kes vibutas uljalt mõõka. Vader ja Otteväe vahetasid taaskord pilke. Neil oli kahe peale vaid Vaderi lühike mõõk, ning sellega ei olnud siin midagi teha. Oli ainult üks võimalus seda olukorda lahendada...

„...Kuidas sa julged meile relvaga vastu astuda?! Kas sa tead, et me oleme Kojaülemad?! Pane see relv kohe maha! Mida sa siin omast arust teed? Anna kohe aru!!...“ kostus metsa all tuline sõim vaese talumehe peale, kes Otteväe ja Vaderi ees veel vaevu vaevaliselt relvaga viibutas. Tema abiline koos röövitud naisega oli aga juba kaugele tihnikusse kadunud. Lõpuks andis vaene mees alla ja rääkis oma naiseröövi loo ära. Sellest Vaderile ja Otteväele piisas. Nad teadsid mehe nime ja koda mille alla ta kuulus, ei olnud neil siin enam asja ajada, kuid mõlemal oli hää tunne küll et sai vaid sõnadega relva vastu astutud ning võidetud.

*

Enne pulmapidustusi käis uus kuningas Meelevägi ka Tammisraua koja juures Aapo ja Vaderiga nõu pidamas, kes laususid kui ühest suust, et Tammisraua kojaga tuleb luua uus leping ning Tammisraua au tuleb taastada. Kaotas Tammisraua koda ju uue kuninga valikuga kõige enam, ning ka naine, kes algselt Vaderile oli lubatud ning kelle too ennastsalgavalt kevadel päästis, pidi nüüd Meeleväega kokku hakkama. Millegi kirja panekuni seekord aga veel ei jõutud.

*

Poiss pulgaga, mille otsas tükk liha

Kummaline on olla oma kihlatu pulmas, kus ta teise mehega ühte heidab – pidi Vader tunnistama. Kuigi pidu ise oli uhke. Peale hiies pühitsemist liikus pulmakaravan läbi linnuse metsamaja juurde kitsa tee peale ning noorpaar kadus metsamajia.

„Mis seal toimub? Ma ei näe midgi!“ kostus hääl rahva seast. „Noorpaar läks metsamaija .... ja nüüd tulid nad just välja!“ Metsamaja poole liikus rahva vahelt noormees, kes kandis puust pulka, mille otsas oli tükk liha „See käis neil küll kiiresti,“ kostus rahva seast,“äkki pulgaga läheb kauem!“ 

Vaderile ei tulnud mitte üllatusena, et metsamajast ei toodud näitamiseks vereplekkidega lina. Kas teised üldse selle peale mõtlesid?

Seejärel suundus noorpaar kõrtsi pulmi tähistama, kus mängisid nii muusikud kui esinesid tulemaagid, oli nalja, naeru ja jooki. Aapo ja Vader viisid Meeleväele oma koja poolt pulmakingiks mõned labanahad ning kallist viirukit, mille eest too tänas ning kiitis kõigi ees Tammisraua sõnapidamist ning ausust.

Mustvälja kingitust ei teinud. Oli neil vaja pidada kokku neli matust.

Aapo andis kuningale üle Tammisraua pulmakingid

Vader märkas juba siis, et kuninganna Ihapäivä oli isepäine ning tihti kuninga kõrvalt lauast lahkus.

*

Tammisraua kojal ei olnud aga veel aega pidutseda. Enne pimeduse saabumist tuli Raudkülje sohilaps hiies tulega teele viia. Sõjamehele kombeks anti talle teele kaasa ka uhke kilp ja mõõk. Neli meest kandsid oma õlgadel Aago surnukeha puust lavatsil hiide, lausuti paar sõna noore eksiteele läinud kuningikust soost kojakaaslase kohta ning Arleen ja Vader süütasid tule tema all. Suits lennutas eksinud mehe hinge teispoolsusesse.

Jõudes oma telkide juurde tagasi paistsid juba eemalt kolm hiiglaslikku varikuju – üks neist tumeda ürbi all ning kaks täies uhkes turvises – kes kõrtsi poole liikusid. Tammisraua mehed võtsid relvile ning järgnesid varjudele.

Ei olnud tume vari keegi muu kui kuningas Raudkülje rahutu hing, kes tuli maisesse ilma õiglust ja veritasu nõutama. Mitmed Tammisraua mehed, kel veri vemmeldas kuid madistada polnud saanud, haarasid relvad tugevasti kätte ja asusid Raudkülje kehastuse kõrvale appi õiglust nõutama. „See ei ole meie võitlus!!“ karjus Aapo meestele,“tõmmake nad ära! See ei ole meie võitlus!!“ Mehed tõmmati eemale ja Vader hoidis oma haamrit nende ees, et takistada nende tagasi minekut.

See oli ka viimane hetk, sest nii rahvas kui ka vaimud muutusid rahutuks. Raudkülg nõudis oma häälega, mis kui tõrrepõhjast kostus, veritasu ja mõrvari ohverdamist. Meelevägi aga seda teha ei tahtnud. Kohale olid toodud ka Karutare teadjanaised, kes manasid tulesõnadega vaimu teispoolsusesse tagasi. Arleen, nähes, et nõidadest kasu ei olnud, vedas nad vaimudele lähemale, ning läks samuti vamudega suhtlema. „Su poeg tappis süüta lapsi ja naisi!“ röökis ta Raudküljele ning loitsis tulesõnu nii vägevast kui võimalik.

Varsti avastati, et vaimud ei saanud elavatele liiga teha, ning et nad kartsid tuld ja tõrva. Tõrvikutega aeti kolm vaimu üksteisest lahku, suruti nurka ning süüdati põlema. Kõrtsi esine kajas Raudkülje valukisast kui too teispoolsusesse naases.

Nüüd oli hääd nõu hädasti tarvis. Raudkülg oli küll selleks korraks minema aetud, kuid mitte igaveseks. Vereohvrit aga ei tahetud tuua. Pidades nõu teadjanaistega jõudis kuningas Meelevägi otsusele, et iga koda annab kas ühe sõjarüü, kiivri, kilbi või relva ning järgmine hommik see tulega Raudküljele Vallhallasse saadetakse. Oli ju Raudkülg tuntud löömamees ning ehk oli häädest relvadest tal Valhallas puudus. Äkki isegi oli ta uute relvadega nii rahul et veritasust loobus. Kindel ei saanud olla, kuid proovida võis.

„Vot see on õige kuningas, kes ka aastaid peale oma surma tuleb oma rahvale õiglust õpetama“ kostusid sosinad rahva seast. Jah, Raudkülge mäletati hää sõnaga.

Tammisraua töö oli siin tehtud. Kuna lepingut ei olnud, pulmakink oli edasi antud ning tegemist oli Vaderi endise kihlatuga, ei tahtnud nad rohkem pidus viibida. Pealegi oli koja telkide juures hää vaade kõrtsis toimuvale. Seal nad siis istusid ja pidasid oma pidu - tulivesi käis ringi, räägiti lugusid Hüüpi vägitegudest, naerdi ja lauldi.

Kõrtsi poolt aga kostus korduvat mustrit. Oli naeru, oli laulmist ja siis oli mõõkade klirinat. Kui mõõgavõitlus jälle vaibus, tuli tagasi naer ja laul. Ning nõnda ikka uuesti ja uuesti. Kui Vader mõne aja pärast kõrtsist möödus rääkisid sealsed talumehed, et hiljaaegu kuningale kallale kiputi, tõmmati tal kõri läbi ja pussitati kaks korda otse südamesse. Poleks Karutare teadjanaisi lähedal olnud, oleks ta kindlasti hinge heitnud.
Vaderile tegi see nalja. Jaa, kuningaks oli tore saada aga kuninga kohal püsida oli paras pask ja nüüd oli tema sellest lahti.

See kippumine kuninga elu kallale ei olnud aga mitte tol õhtul viimane. Kuulukse, et lausa neli korda pidi ta enda elu kaitsma ning viimases hädas kutsuti kohale tulemaagid, kes oma leegitsevate mõõkadega kõik vaenu soovijad eemale peletasid. Leidus küll uljaspäid, kes vägijoogist kannustatuna ka nendega mõõtu tahtsid võtta, kuid nood said kõvasti kõrvetada.

Tulemaagide kaitseloits

Ei möödunud see öö aga ka Tammisraudsete jaoks täiesti rahulikult.

Vader käis koos Aapo poja, Tormiga kaevult vett toomas, kui tagasiteel ümbritsesid teda äkitsi kolm relvis meest, kes saatsid Tormi minema. „Vader, mida sa arvad uuest kuningast?“ küsis üks neist. Vader ei teinud asjast saladust, et ega tal uus kuningas just väga meelepärane ei olnud, aga et Tammisraua koda on ootamas uut lepet ja ei tegutse senimaale ei kuninga poolt ega kuninga vastu. Relvis mehed, kel selgelt oli soovi kuninga vastu astuda, olid küll löödud et Tammisrauast liitlasi ei leidnud ning pakkusid Vaderile tüki hõbedat, et seda jutuajamist kuninga kõrvu ei viiks. Vader loobus tasust „Ei ole see praegu minu asi, mis tema või teie teete.“

Poolel teel oma laagrisse tagasi kohtus Vader aga Aapo ja teiste koja meestega, kes olid relvil ja tulemas teda päästma. Oli Tormi ju toonud uudiseid, et Vader kolme sõdalase poolt vangi võeti.


See ei olnud aga viimane kord kui Vader nägi metsamehi. Mõne aja pärast tulid nad suurema saatkonnaga Tammisraua laagrisse. Kuulu järgi pidanut neil kokku olema kaheksakümmend meest, kes elasid metsas ja et jälgi ei jääks, magasid puu otsas. Tammisraudsed ristisid mehed kiiresti Oravate Vennaskonnaks, ning kinnitasid taaskord et neil vaenu ei ole ühegi poolega. „Ma ei keela oma sõjameestel sinuga ühes tulla, kui nad seda soovivad.  Kuid kui nad seda teevad, ei esinda nad koja huve.“ kinnitas Vader. Tõsteti kapad ja jagati metsameestega rahu nimel kesvamärjukest.

*

Hommikuvalguses tuli kuningas Meelvägi Tammisraudsetega nõu pidama ja leppeid kirja panema. Sai nii kokku lepet, et Tammisraua sai oma koja kahjustamise eest kuningliku vaevatasu, milleks oli kasti täis kulda. Vader aga hakkas uue kuninga esimeseks nõunikuks. Sellega olid käed löödud ning lepingud kasetohtu kraabitud.

„Üks asi veel,“ ütles Vader,“kui sul on linnuses samad mehed, kes reedese päeva õhtul seda vallutasid, on neil nii tornis kui äärte peal olla väga halb.“ Tema üllatuseks ei küsinud uus kuningas selle kohta aga midagi rohkemat vaid vastas lihtsal: „Eks ma siis korralda nii, et nad linnuse sees ei oleks“

*

Lõuna paiku kogunesid kõik kojad hiie teele, et saata oma andamid kuningas Raudküljele. Tammisraudsed, kes kuningas Raudkülge hää sõnaga meenutasid, pakkusid talle Vader Lohelausuja hiidhaamrit Valu – ei leidunud terves kuningriigis sellest uhkemat relva ja mäletati, et Raudkülgki armastas haamreid lahingus kasutada. Kuna Valu oli aga loitsitud raud, sai selle süüdata vaid Vader ise.

Tulemaagid avasid teispoolsuse väravad, Meelevägi rääkis vanast kuningast ning Vader andis Valule tuld. Tõrvik kustus ja Valust hakkas tõusma sinist suitsuvinet.

________________________________________________________
***Täname kõiki mängul osalejaid ja ka piltide jäädvustajaid. Kõiki ei hakka ükshaaval nimetama. Antud tekst ei ole mitte tõde vaid ajalooline tõde, kirjas on see mis on kirjas aga kui palju sellest ka tegelikult päriselt nii oli teavad vaid asjaosalised.