... kas sellest rääkimisest on üldse mingit kasu. Kõik ju teavad seda, kõik ju näevad seda, aga midagi ei muutu. Tahaks midagi muuta, tahaks hoolida...
Vabandan juba ette, kallis lugeja, et sellel teemal on mu mõtted väga segased ning ehk ei suuda ma kõike nii väljendada nagu tahaks Aga päris ütlemata kah ei saa.
Võiks ju öelda, et ma olin 2 aastat tagasi õnnega koos, kui ma jäin Tallinna südalinnas ülekäigurajal takso alla. Olin vaid 7 päeva haiglas ja kuu aega haiguslehel. Pea oli katki, aga hulluks ei läinud - napilt, vist.
Pets jäi selle aasta 13. novembril 200 meetrit minu kohast eemal ülekäigurajal takso alla. Ta on ikka veel haiglas. (Kokkuvõtet tema olukorrast saab lugeda siit )
Võtab lihtsalt sõnatuks. Ma ei mõista, kuidas autojuhte sellises olukorras õigustatakse: oli pime, oli halb ilm, juht oli vana. Tõsi, kõik need on natukene kergendavad asjaolud. Aga ülekäigurada ei hüppa äkitsi teele nii nagu inimesed ei hüppa 7 korda järjest pussnoa otsa. Ma olen pea-aegu kindel, et need juhid peatuvad, vaatavad ringi ja annavad vajadusel teed, kui nad ristuvad peateega. Ka ülekäigurada on tegelikult peatee, aga seal liikuvad masinad on õrnemad ja kondimootoriga. See on puhas hoolimatus, mitte ilma, pimeduse ega vanaduse süü.
Kui ma jookseks kellelegi Tallinna kesklinnas pussnoaga kõhtu, oleks tegemist koheselt paraja skandaaliga. Samas kui sa seda autoga teed, on tegemist vaid igapäevase õnnetusega.
Kui jälgida liiklusuudiseid, kohtame me tihti nimetuid numbreid, nimetuid kannatajaid. Raske on nende numbrite taga näha inimesi. Näha seda valu, mis kaasneb kõigest ühe numbri lisandumisega. Näha seda valu, mis on haiget saanud inimeste lähedastel.
Ja tasub mõelda ka sellele, et paljud neist inimestest on maksnud ellu jäämise eest. Haigekassa katab vaid esmase abi, kõik ülejäänu on sinu enda asi. Sa võisid ju liikluses teha kõik õigesti, süüdi võis olla puhtsalt teine pool, aga see ei muuda. Kui sina oled katki, siis sina pead ka enda parandamise eest maksma.
Pool minu palgast läheb maksudena riigile. Iga ost, mis ma teen, sisaldab maksu riigile. Ja mis ma selle eest saan? Eluohtlikud ülekäigurajad ja streikivad tuletõrjujad? Ma saan Riigi hoolimatuse oma kodanike eest?
Ma proovin olla hea inimene. Ma proovin hoolida kaasinimestest, loomadest, loodusest. Ma proovin teisi hädas aidata, kui mul on selleks võimalus. Lükata autot hangest välja, aidata lastekäru bussi tõsta jne - selleks polegi vaja palju, kõigest natukene hoolivust. Ja peale kellegi aitamist on tunne nagu sa vähemalt porovid maailma kraadi võrra paremaks kohaks teha.
Mul on tunne et puhtalt hoolimisest töötavad ka meie meditsiini-inimesed, arstid, tuletõrjujad ... võibolla ka õpetajad ja politsei jne. Selle töö palk ei ole kindlasti motiveeriv ja töö ei ole kerge. Aga nad ikkagi teevad seda.
Ja võib ajada päris vihale et leidub inimesi kes saavad 10x rohkem palka, selle eest et nad istuvad ühe koha peal ja vajutavadad käsu järgi nuppe.
Ehk mulle lihtsalt tundub see nii, et siiralt hoolimiseks pean ma voolule vastu ujuma.
Ma loodan, et mulle vaid tundub see nii.
Loomad on lahti
Meil on kodu juures alati vähemalt mõned hulkuvad loomad olnud. Suvisel ja soojal aal oli kasse päris palju, praeguse ilmaga on vaid 2 püsikundet: Valge Sõbralik ja Bandidas. Need 2 kassi paistavad omavahel ka väga sõbralikult läbi saavat.
Ja tõepoolest, me paneme hulkuvatele kassidele nimesid. Seda siis Indiaani stiilis (kas väljanägemise või mingi käitumise järgi). Vahepeal oli siin lausa päris mitu Garfieldi :P
Praegused kiisud on aga kõige sõbralikumad ja kõige vähem inimpelglikud - ei tule küll juurde, aga ei pelga ka meetri kauguselt mööda minna, kui vaja oma asju ajada.
Bandidas on valge, oranžide ja mustade laikudega kiisu, kelle mõlema silma peal on must laik - sellest ka nimi. Arvatavasti emane. Vanus ehk umbes sama, mis KafKafil. Teda on mõnes mõttes lausa tore alati välja minnes näha - pika aja peale kuidagi väga omaks saanud.
Valge Sõbralikuga tutvusime ükskord, kui sõbrad väljas ootasid, et meile külla tulla. Kiisu oli vist just omast kodust välja visatud, oli teine väga niru ja hädise välimusega, ja proovis endale uut sõpsi leida ... meie sõprade seast. Tema sõbralikkus ei jäänud ka teistele märkamatuks - meie trepikojast andis keegi talle lausa piimalimpsi.
Ka hiljem võis väljas selle kiisuga kohtudes olla kindel, et ta tuleb ennast su jala vastu hõõruma. Viimasel ajal on ta selle kombe aga maha jätnud - ju sai aru, et ei ole tolku.
Kui aus olla siis paar korda on olnud küll mõte, et võtaks kiisu(d) endale tuppa ära, aga ühest kassist meile pragu täitsa piisab - seegi ju suht tänavalt võetud. Pigem siis toetada lihtsalt kassiabi ja loomade varjupaika - siis ei jää nii palju endas kripeldama.
Aga meil on tekkinud veel üks püsikunde ja see pole mitte kass vaid hoopis musträstas (vist - me ei tea ju lindudest midagi :P ) Juba päris tihti võib seda imelikku musta lindu näha istumas keldritepi juures lumehanges. Lihtsalt istub ja vaatab ja vahel teeb ka naljakat häält (nagu luksuks:P). Ja inimesi ei pelga. Uskumatu.
Möödaseiklejaid on meil ikka kah. Eile õhtul nägime näiteks kahte hulkuvat koera. Koerad on siin aga pigem rariteet. Ja ega need möödaseiklejad väga silma jäägi ega tähelepanu saagi.
Vot, niipaljukest siis loomajuttu.
Ilusat Hommikut!
Cheers!
Ja tõepoolest, me paneme hulkuvatele kassidele nimesid. Seda siis Indiaani stiilis (kas väljanägemise või mingi käitumise järgi). Vahepeal oli siin lausa päris mitu Garfieldi :P
Praegused kiisud on aga kõige sõbralikumad ja kõige vähem inimpelglikud - ei tule küll juurde, aga ei pelga ka meetri kauguselt mööda minna, kui vaja oma asju ajada.
Bandidas on valge, oranžide ja mustade laikudega kiisu, kelle mõlema silma peal on must laik - sellest ka nimi. Arvatavasti emane. Vanus ehk umbes sama, mis KafKafil. Teda on mõnes mõttes lausa tore alati välja minnes näha - pika aja peale kuidagi väga omaks saanud.
Valge Sõbralikuga tutvusime ükskord, kui sõbrad väljas ootasid, et meile külla tulla. Kiisu oli vist just omast kodust välja visatud, oli teine väga niru ja hädise välimusega, ja proovis endale uut sõpsi leida ... meie sõprade seast. Tema sõbralikkus ei jäänud ka teistele märkamatuks - meie trepikojast andis keegi talle lausa piimalimpsi.
Ka hiljem võis väljas selle kiisuga kohtudes olla kindel, et ta tuleb ennast su jala vastu hõõruma. Viimasel ajal on ta selle kombe aga maha jätnud - ju sai aru, et ei ole tolku.
Kui aus olla siis paar korda on olnud küll mõte, et võtaks kiisu(d) endale tuppa ära, aga ühest kassist meile pragu täitsa piisab - seegi ju suht tänavalt võetud. Pigem siis toetada lihtsalt kassiabi ja loomade varjupaika - siis ei jää nii palju endas kripeldama.
Aga meil on tekkinud veel üks püsikunde ja see pole mitte kass vaid hoopis musträstas (vist - me ei tea ju lindudest midagi :P ) Juba päris tihti võib seda imelikku musta lindu näha istumas keldritepi juures lumehanges. Lihtsalt istub ja vaatab ja vahel teeb ka naljakat häält (nagu luksuks:P). Ja inimesi ei pelga. Uskumatu.
Möödaseiklejaid on meil ikka kah. Eile õhtul nägime näiteks kahte hulkuvat koera. Koerad on siin aga pigem rariteet. Ja ega need möödaseiklejad väga silma jäägi ega tähelepanu saagi.
Vot, niipaljukest siis loomajuttu.
Ilusat Hommikut!
Cheers!
Active Storytelling
Põrkasin sellise mõiste ja tegevuse otsa draamateraapias. Kahjuks sobivat eestikeelset vastet ei leidnud (aktiivne jutuvestmine?). Asja iva on aga selles, et grupi juht jutustab lugu, mille ta kohapeal välja mõtleb, ning esitab seda justkui lünkteksti, mida pealtkuulajad saavad täendada. Näiteks nagu nii:
Jutuvestja (JV): "Seitsme maa ja mere taga elas kord kolm..."
Pealtkuulaja(PK): "Päkapikku!"
JV:"Seitsme maa ja mere taga elasid kolm päkapikku. Nende nimed olid..."
PK:"Hups, Tups ja Lups!"
JV:"Nende nimed olid Hups, Tups ja Lups. Ühel päeval juhtus aga..."
Noh saite vist asja mõttest aru - lugu ei ole mitte ainult jutuvestja õlgadel vaid sünnib koos ja tänu pealtkuulajatele. Siin on muidugi tähtis, et ükski pealtkuulaja pakutud lüngatäide ei saa olla vale ning jutuvestja peab igat vastust jaatama ja vastu võtma. Valmis saadav tekst on aga ka pealtkuulajale tähtsam kui muidu - eks temagi on oma panuse pannud.
Sellega seoses tekkis mul aga mõte: Miks mitte proovida midagi sarnast ka laua-rollimängus?
Muidugi on see hetkel vaid idee ning kahjuks pole mul praegusel perioodil ei aega selle testimiseks, ega ka gruppi, millega testida. Mispärast ma kribangi mõtte siia - ehk kellegil tekib omi mõtteid või võimalust katsetada:)
GM võiks mängu ajal oma kirjeldustes jätta mõned lüngad ja lasta mängijatel need oma fantaasiaga täita. Miks? Sest kui mängija ise hakkab midagi kirjeldama, on tal pilt sellest asjast nagu naksti silme ees, järelikult on tal paremini silme ees maailm ja koht, kus mängu tegevus toimub.
Mõistlik oleks panustada just kirjelduste mängijapoolsele täitmisele, sest muidu on praktiliselt võimatu mängu üldse kuhugi suunas juhtida. Aga ka mängija selline panus võib aidata Mängujuhi "kurjal plaanil" areneda. Tähtis on aga mängija panusest kinni haarata ja sellest oma juttu muuta. Ahjaa, tasub ka korrata seda mis on lisatud - nii on ka mängijatel kindel arusaam, et mis läks ja mis ei läinud jutu sisse (ja pealegi kui mitu mängijat karjuvad midagi koos, siis peab sealt ju midagi kokku võtma)
Aga üks näidis. Oletame, et GM mõtleb mängijatele ette saata klassikalise probleemi - kuskil küla ääres tegelevad orkid, kes on paksu pahandust külvanud.
GM:"Teile paistab küla kõrts, mis asub pisikese mäekünka peal. Juba eemalt jääb teile silma kõrtsi uks mis on ..."
Mängija:"Sinine!"
GM:"..kõrtsi uks, mis on sinine."
Siit saaks näiteks teema edasi viia, et kõrtsmik värvis ukse siniseks, sest kuulis kõlakat, et orkid pelgavad sinist värvi. Oleks uks puudu, saaks rääkida kuidas orkid seal juba laastamistööd käisid tegemas. Oleks uks uus ja metallist, saaks rääkida kuidas kõrtsmik valmistub orkide rünnakuks. Jne
Muidugi ei pea piirduma ainult esemetega. Lähme aga kõrtsi näitega edasi.
GM:"Kui te kõrtsi sisenete, märkate kohe kõrtsmiku, kes on..."
Mängija1: "Siruli maas!"
Mängija2: "Paks!"
Mängija3: "Alasti!"
GM:"Kõrtsmik on paks, siruli maas ja alasti."
Nüüd saab otsida põhjust, miks ta sellises olekus on. Kas seostada olukorda peateemaga: orkid käisid, lõid tüübi uimaseks ja tegid paljaks. Või ongi just sellel kõrtsmikul kombeks vahel alasti ringi käia (local knowledge check ;) ) ning ta libastus ja kukkus pikali, lüües nõnda oma pea vastu lauaäärt ära. Jne.
Saite ehk aru mida ma mõtlesin.
Eks see idee vajab veel lihvimist, aga mingid mõtted tekkisid ehk igaühel. Ja kes teab, ehk on midagi taolist ka enne kasutatud. Mina aga näen siin selliseid plusse:
* Lihtne kasutada exprompt mänguks või kui mängijad lähevad hoopis teises suunas kui GM lootis (noh, kui te tahate tõesti sinna külla minna, siis ise aitate seda luua :P)
* Ettearvamatus suureneb, sest mängijad saavad ise muuta ja voolida oma maailma. Samuti on neil maailmast ehk parem ülevaade kui nad on ise seda aitand luua.
Jaa maailm ei ole nii mitte ainult GMile hingelähedane vaid ka mängijatele.
* Midagi uut ja huvitavat.
Kohe kindlasti ei saa seda proovida iga grupiga. Samuti ei kujuta ma ette pikemaid mänge selles stiilis. On ka võimalik, et mängijad ei pühendu nõnda väga palju oma rollile. Samas olen kindel, et kui lasta neil mõistlikuse piirides jumalat mängida, võib mäng oluliselt lõbusamaks ja detailirohkemaks muutuda.
Igasugune tagasiside on oodatud.
Cheers!
Jutuvestja (JV): "Seitsme maa ja mere taga elas kord kolm..."
Pealtkuulaja(PK): "Päkapikku!"
JV:"Seitsme maa ja mere taga elasid kolm päkapikku. Nende nimed olid..."
PK:"Hups, Tups ja Lups!"
JV:"Nende nimed olid Hups, Tups ja Lups. Ühel päeval juhtus aga..."
Noh saite vist asja mõttest aru - lugu ei ole mitte ainult jutuvestja õlgadel vaid sünnib koos ja tänu pealtkuulajatele. Siin on muidugi tähtis, et ükski pealtkuulaja pakutud lüngatäide ei saa olla vale ning jutuvestja peab igat vastust jaatama ja vastu võtma. Valmis saadav tekst on aga ka pealtkuulajale tähtsam kui muidu - eks temagi on oma panuse pannud.
Sellega seoses tekkis mul aga mõte: Miks mitte proovida midagi sarnast ka laua-rollimängus?
Muidugi on see hetkel vaid idee ning kahjuks pole mul praegusel perioodil ei aega selle testimiseks, ega ka gruppi, millega testida. Mispärast ma kribangi mõtte siia - ehk kellegil tekib omi mõtteid või võimalust katsetada:)
GM võiks mängu ajal oma kirjeldustes jätta mõned lüngad ja lasta mängijatel need oma fantaasiaga täita. Miks? Sest kui mängija ise hakkab midagi kirjeldama, on tal pilt sellest asjast nagu naksti silme ees, järelikult on tal paremini silme ees maailm ja koht, kus mängu tegevus toimub.
Mõistlik oleks panustada just kirjelduste mängijapoolsele täitmisele, sest muidu on praktiliselt võimatu mängu üldse kuhugi suunas juhtida. Aga ka mängija selline panus võib aidata Mängujuhi "kurjal plaanil" areneda. Tähtis on aga mängija panusest kinni haarata ja sellest oma juttu muuta. Ahjaa, tasub ka korrata seda mis on lisatud - nii on ka mängijatel kindel arusaam, et mis läks ja mis ei läinud jutu sisse (ja pealegi kui mitu mängijat karjuvad midagi koos, siis peab sealt ju midagi kokku võtma)
Aga üks näidis. Oletame, et GM mõtleb mängijatele ette saata klassikalise probleemi - kuskil küla ääres tegelevad orkid, kes on paksu pahandust külvanud.
GM:"Teile paistab küla kõrts, mis asub pisikese mäekünka peal. Juba eemalt jääb teile silma kõrtsi uks mis on ..."
Mängija:"Sinine!"
GM:"..kõrtsi uks, mis on sinine."
Siit saaks näiteks teema edasi viia, et kõrtsmik värvis ukse siniseks, sest kuulis kõlakat, et orkid pelgavad sinist värvi. Oleks uks puudu, saaks rääkida kuidas orkid seal juba laastamistööd käisid tegemas. Oleks uks uus ja metallist, saaks rääkida kuidas kõrtsmik valmistub orkide rünnakuks. Jne
Muidugi ei pea piirduma ainult esemetega. Lähme aga kõrtsi näitega edasi.
GM:"Kui te kõrtsi sisenete, märkate kohe kõrtsmiku, kes on..."
Mängija1: "Siruli maas!"
Mängija2: "Paks!"
Mängija3: "Alasti!"
GM:"Kõrtsmik on paks, siruli maas ja alasti."
Nüüd saab otsida põhjust, miks ta sellises olekus on. Kas seostada olukorda peateemaga: orkid käisid, lõid tüübi uimaseks ja tegid paljaks. Või ongi just sellel kõrtsmikul kombeks vahel alasti ringi käia (local knowledge check ;) ) ning ta libastus ja kukkus pikali, lüües nõnda oma pea vastu lauaäärt ära. Jne.
Saite ehk aru mida ma mõtlesin.
Eks see idee vajab veel lihvimist, aga mingid mõtted tekkisid ehk igaühel. Ja kes teab, ehk on midagi taolist ka enne kasutatud. Mina aga näen siin selliseid plusse:
* Lihtne kasutada exprompt mänguks või kui mängijad lähevad hoopis teises suunas kui GM lootis (noh, kui te tahate tõesti sinna külla minna, siis ise aitate seda luua :P)
* Ettearvamatus suureneb, sest mängijad saavad ise muuta ja voolida oma maailma. Samuti on neil maailmast ehk parem ülevaade kui nad on ise seda aitand luua.
Jaa maailm ei ole nii mitte ainult GMile hingelähedane vaid ka mängijatele.
* Midagi uut ja huvitavat.
Kohe kindlasti ei saa seda proovida iga grupiga. Samuti ei kujuta ma ette pikemaid mänge selles stiilis. On ka võimalik, et mängijad ei pühendu nõnda väga palju oma rollile. Samas olen kindel, et kui lasta neil mõistlikuse piirides jumalat mängida, võib mäng oluliselt lõbusamaks ja detailirohkemaks muutuda.
Igasugune tagasiside on oodatud.
Cheers!
Jõuluteemaline kettkiri
1. Kas sulle meeldib jõul? Miks?
Kas mulle meeldib talvine püha, mida tuletatakse meile 2 kuud igapäevaselt meelde,mis paneb inimesed hullumeelselt käituma ja mille puändina tuleb meile külla Coca Cola riietuses Metsjeesus?
Ausalt öeldes, ei meeldi. Pühade vastu pole mul midagi, aga Jõulud on liiga Marketing maiguga. Kutsuge mind rassistiks, aga minu jaoks on see püha lihtsalt liiga kirju.
2. Kujuta ette, et nende jõuludega läheb kõik täpselt täkke ja nad tulevad just sellistena nagu sa tahad. Kuidas ja koos kellega need jõulud mööduvad?
Jääks traditsioonide juurde.
Aga hea oleks kui siis kogu suguvõsa saaks seekord kohale tulla.
3.Milline on su esimene jõulumälestus?
Midagi on vist lasteaiast.. aga see võib olla ka pildi järgi loodud valemälestus, ei tea kindlalt.
Aga kindlaid mälestusi on ikka kah. Päris palju sisemisi konflikte ja lausa pragamist meenub.
Jõulud on aeg kui peaks jagama, aga kui sa oled kõige noorem laps ja niigi valdav enamus sinu asju on vanemate õdede-vendade "pärandus" siis see, mis on sinu oma, on ikkagi sinu oma ja kõik. Jagamisest võite vaid unistada.
Ja kedagi jagama sundida või õpetada on kah BS.
Näiteks sõin ma mingis vanuses varahommikul oma sussi seest kõik kommid ära, et ei peaks teistega jagama. (minu sussis oli täpselt minu ja vendade jagu komme.)
Hommikul peale seda juhtumit käitusid vanemad kuidagi imelikult.... busted!
Vot siis.
4. Kas sa kartsid lapsena jõuluvana?
Ei. Aga ega ta eriti mulle ka meeldinud.
Ta lihtsalt oli nii nagu ta oli.
5. Parim jõulumälestus?
Heh, parimad mälestused on ajast kui kogu suguselts meie juures käis ja ka ööbis. See kuidas korter oli paksult rahvast täis. Ja Poistetuba oli öösel äärest ääreni poisse täis.
Vot siis oli vahva. (kui väljaarvata juhtumid kuidas keegi sulle öösel otsa komberdas või taskulampi näkku näitas, et näha mis sa siis teed)
Peale seda on nagu seline "plärts ja valmis" stiilis pühad - kõigil on kiire. Nagu sex peale 4 kuud kuivalolekut, puänt pole isegi mitte naljakas.
Aga noh, ajad muutuvad. Ja tegelikult on minu jaoks praegu kõige tähtsam ikkagi see, et näeb üle pika aja sugulasi, kellele mul üldiselt pole mahti külla minna.
6. Lemmik jõulutoitude seast?
Toit on toit. Lemmikut ei ole, aga ega see menüü ka aastate jooksul väga muutunud pole.
7. Kus veedad sellel aastal jõulud?
Pärnus nagu pea-aegu alati.
8. Kas sul on mingeid jõulutraditsioone?
Opa, siia saaks pika nimekirja teha, aga kõike ma kirjutada ei vinna.
Pühad toimuvad Pärnus, kuhu tulevad kohale vanaema-vanaisa ja tädipere.
Tädi toob alati napoleoni kooki. Menüü on meil üldiselt kindel ja väljakujunenud ja liiga pikk et siia kirja panna.
Tihti saan ma siis ka tädi käest oma sünnipäevakingituse (mu sünnar on aprillis, aga me ei satu enamasti vahepeal väga kokku. Ja see on nii armas, et ikkagi nii meeles peetakse. Parem hilja kui mittekunagi)
Siis me käime kas suurema või väiksema seltskonnaga surnuaial- mis on alati sisaldanud ka minupoolset protesti. Mule ei meeldi surnuaiad, aga noh alati olen ma vastu vaielnud aga ikka läinud.
Igatahes on meil jõuluõhtul kombeks ka laulda. Istume kogu rahvaga suures toas ja laulame jõululaule. Vanaema saadab klaveril või minu ema kitarril.
Viimastel aastatel on laul asendunud ühtlase mõminaga - aga see on ka okei.
Nagu ka see, et vanaema hakkab alati laulma vähemalt mõnda lugu, mida keegi teine kuulnud pole ja mida ka kuskil laulikus ei ole.
Ahjaa, ja siis ka klassikalised vaidlused, et mis helistikus mõnda lugu laulda. Saatjateks on naiterahvad aga meie suguvõsas on mehekesed tugevas ülekaalus (ja mitte ainult massiga)
No ja siis tuleb koputus ja kott on ukse taga .... näiteks. ...Vahel on ikka vana kah külas käinud. Ja vahel on kott tulnud söömise ajal.
A ja siis on üks asi veel. Meie pere on väga praktiline (aga mitte nii praktiline et jõulupakis oleks jahu, muna või leiba). Mis tähendab, et kui keegi jõulupakist vähemalt üht paari sokke ei saa, on midagi valesti.
Ja mõned inimesed saavad sokkide asemel juba aastaid järjest pajakindaid.
9. Sinu jõulukingisoov?
Heheheee.
Ma ei mõtle ette välja mida ma tahaks - nii võivad tekkida ootused ja võib pettuda.
Hobisid on mul piisavalt, et midagi põnevat välja mõelda.
Ja huumor on kah hea valik.
10. Parim kink, mille oled jõuluks saanud?
Ei mäleta. Vist olid D&D raamatud mingi aeg kui neid just väga vaja oli?
Ma pole kindel. Sünnar ja jõulud lähevad kogu aeg segi.
11. Kes ei peaks sellel aastal kinki saama?
Kõik võiks saada ja mitte ainult kinki ;)
12. Mida soovid oma blogikülastajatele?
Blogikülastajatele ei soovi midagi- sest külastada võib ka mingi spider
Lugejatele soovin umbisikuliselt: häid pühi! .. .. maitea, ma ei oska soovida selliseid asju.
Need, kes mulle lähedal on, saavad niikuinii ka lähema ja personaalsema soovi osaliseks.
LISAKÜSIMUS 13. Mis on sinu jaoks õige pühadefilm?
Rare Exports ja Nightmare Before Chrismas - superluks pühadefilmid :)
Ja Visa Hing või Titanikk peab kah jõuluõhtul alati telkust käima
Sain Tindolt, kes sai selle omakorda Rattuselt ... kes omakorda .... heh, aitab küll:P
Edastame siis Kurimarjule ,Rahlale ja näiteks Haldjapiigadele
Eks näis, kas see siis läheb edasi rändama.
Kahjuks on mitmed inimesed, kellele võiks saata, oma blogi kinnistanud või sulgenud.
Kas mulle meeldib talvine püha, mida tuletatakse meile 2 kuud igapäevaselt meelde,mis paneb inimesed hullumeelselt käituma ja mille puändina tuleb meile külla Coca Cola riietuses Metsjeesus?
Ausalt öeldes, ei meeldi. Pühade vastu pole mul midagi, aga Jõulud on liiga Marketing maiguga. Kutsuge mind rassistiks, aga minu jaoks on see püha lihtsalt liiga kirju.
2. Kujuta ette, et nende jõuludega läheb kõik täpselt täkke ja nad tulevad just sellistena nagu sa tahad. Kuidas ja koos kellega need jõulud mööduvad?
Jääks traditsioonide juurde.
Aga hea oleks kui siis kogu suguvõsa saaks seekord kohale tulla.
3.Milline on su esimene jõulumälestus?
Midagi on vist lasteaiast.. aga see võib olla ka pildi järgi loodud valemälestus, ei tea kindlalt.
Aga kindlaid mälestusi on ikka kah. Päris palju sisemisi konflikte ja lausa pragamist meenub.
Jõulud on aeg kui peaks jagama, aga kui sa oled kõige noorem laps ja niigi valdav enamus sinu asju on vanemate õdede-vendade "pärandus" siis see, mis on sinu oma, on ikkagi sinu oma ja kõik. Jagamisest võite vaid unistada.
Ja kedagi jagama sundida või õpetada on kah BS.
Näiteks sõin ma mingis vanuses varahommikul oma sussi seest kõik kommid ära, et ei peaks teistega jagama. (minu sussis oli täpselt minu ja vendade jagu komme.)
Hommikul peale seda juhtumit käitusid vanemad kuidagi imelikult.... busted!
Vot siis.
4. Kas sa kartsid lapsena jõuluvana?
Ei. Aga ega ta eriti mulle ka meeldinud.
Ta lihtsalt oli nii nagu ta oli.
5. Parim jõulumälestus?
Heh, parimad mälestused on ajast kui kogu suguselts meie juures käis ja ka ööbis. See kuidas korter oli paksult rahvast täis. Ja Poistetuba oli öösel äärest ääreni poisse täis.
Vot siis oli vahva. (kui väljaarvata juhtumid kuidas keegi sulle öösel otsa komberdas või taskulampi näkku näitas, et näha mis sa siis teed)
Peale seda on nagu seline "plärts ja valmis" stiilis pühad - kõigil on kiire. Nagu sex peale 4 kuud kuivalolekut, puänt pole isegi mitte naljakas.
Aga noh, ajad muutuvad. Ja tegelikult on minu jaoks praegu kõige tähtsam ikkagi see, et näeb üle pika aja sugulasi, kellele mul üldiselt pole mahti külla minna.
6. Lemmik jõulutoitude seast?
Toit on toit. Lemmikut ei ole, aga ega see menüü ka aastate jooksul väga muutunud pole.
7. Kus veedad sellel aastal jõulud?
Pärnus nagu pea-aegu alati.
8. Kas sul on mingeid jõulutraditsioone?
Opa, siia saaks pika nimekirja teha, aga kõike ma kirjutada ei vinna.
Pühad toimuvad Pärnus, kuhu tulevad kohale vanaema-vanaisa ja tädipere.
Tädi toob alati napoleoni kooki. Menüü on meil üldiselt kindel ja väljakujunenud ja liiga pikk et siia kirja panna.
Tihti saan ma siis ka tädi käest oma sünnipäevakingituse (mu sünnar on aprillis, aga me ei satu enamasti vahepeal väga kokku. Ja see on nii armas, et ikkagi nii meeles peetakse. Parem hilja kui mittekunagi)
Siis me käime kas suurema või väiksema seltskonnaga surnuaial- mis on alati sisaldanud ka minupoolset protesti. Mule ei meeldi surnuaiad, aga noh alati olen ma vastu vaielnud aga ikka läinud.
Igatahes on meil jõuluõhtul kombeks ka laulda. Istume kogu rahvaga suures toas ja laulame jõululaule. Vanaema saadab klaveril või minu ema kitarril.
Viimastel aastatel on laul asendunud ühtlase mõminaga - aga see on ka okei.
Nagu ka see, et vanaema hakkab alati laulma vähemalt mõnda lugu, mida keegi teine kuulnud pole ja mida ka kuskil laulikus ei ole.
Ahjaa, ja siis ka klassikalised vaidlused, et mis helistikus mõnda lugu laulda. Saatjateks on naiterahvad aga meie suguvõsas on mehekesed tugevas ülekaalus (ja mitte ainult massiga)
No ja siis tuleb koputus ja kott on ukse taga .... näiteks. ...Vahel on ikka vana kah külas käinud. Ja vahel on kott tulnud söömise ajal.
A ja siis on üks asi veel. Meie pere on väga praktiline (aga mitte nii praktiline et jõulupakis oleks jahu, muna või leiba). Mis tähendab, et kui keegi jõulupakist vähemalt üht paari sokke ei saa, on midagi valesti.
Ja mõned inimesed saavad sokkide asemel juba aastaid järjest pajakindaid.
9. Sinu jõulukingisoov?
Heheheee.
Ma ei mõtle ette välja mida ma tahaks - nii võivad tekkida ootused ja võib pettuda.
Hobisid on mul piisavalt, et midagi põnevat välja mõelda.
Ja huumor on kah hea valik.
10. Parim kink, mille oled jõuluks saanud?
Ei mäleta. Vist olid D&D raamatud mingi aeg kui neid just väga vaja oli?
Ma pole kindel. Sünnar ja jõulud lähevad kogu aeg segi.
11. Kes ei peaks sellel aastal kinki saama?
Kõik võiks saada ja mitte ainult kinki ;)
12. Mida soovid oma blogikülastajatele?
Blogikülastajatele ei soovi midagi- sest külastada võib ka mingi spider
Lugejatele soovin umbisikuliselt: häid pühi! .. .. maitea, ma ei oska soovida selliseid asju.
Need, kes mulle lähedal on, saavad niikuinii ka lähema ja personaalsema soovi osaliseks.
LISAKÜSIMUS 13. Mis on sinu jaoks õige pühadefilm?
Rare Exports ja Nightmare Before Chrismas - superluks pühadefilmid :)
Ja Visa Hing või Titanikk peab kah jõuluõhtul alati telkust käima
Sain Tindolt, kes sai selle omakorda Rattuselt ... kes omakorda .... heh, aitab küll:P
Edastame siis Kurimarjule ,Rahlale ja näiteks Haldjapiigadele
Eks näis, kas see siis läheb edasi rändama.
Kahjuks on mitmed inimesed, kellele võiks saata, oma blogi kinnistanud või sulgenud.
Päevade raamat
Ma ei mõista täpselt, mis see on. Aga midagi selles muusikas ja videos, tekitab ... emotsiooni mida ma ei oskagi kuidagi kirjeldada. Vot sulle amatöörkirjanikku. Täitsa algaja, mis puudutab tundeid.
Cheers!
Gestalt prayer
I do my thing and you do your thing.
I am not in this world to live up to your expectations,
And you are not in this world to live up to mine.
You are you, and I am I, and if by chance we find each other, it's beautiful.
If not, it can't be helped.
(Fritz Perls, 1969)
I am not in this world to live up to your expectations,
And you are not in this world to live up to mine.
You are you, and I am I, and if by chance we find each other, it's beautiful.
If not, it can't be helped.
(Fritz Perls, 1969)
Subscribe to:
Posts (Atom)