Just some pics to wrap up my work in Gestalt

Some Gamers humour

Kiizu eri

Ehk siis järjekordne ubina tühjendus. Ja ülla-ülla hunnikuga kassipilte. Kass lumes, kass õuntes, kass diivanis, kass televiisori taga, kass süles, kass korvis, kass ronimispuul....
ja veel kassi tühjad toidunõud, kuhu ta otsustas ülevalt riiulist ühe nõudetopsi otsa kukutada.
Ahjaa ja nuki ei ole kadunud, ta istub meil riiuli otsas.

MegaUbina esimene tyhjendus

On saabund aeg tühjendada oma MegaUbina pildivaramut. Leidus siin ikka mõndagi huvitavat. Parimad palad esimesest tühjendusest:

Nii, esimeseks pildiks üldse esimene pilt mis sai ubinaga tehtud - möödaminnes ja kogemata, aga tuli päris lahe blur.

Nagu esimene pilt sai tehtud köögis, sai teine tehtud läbi köögiakna. Kui paljud teist on näinud oma köögiaknast topeltvikerkaart? Ega seda kauaks polnudki, kadus teine juba paari minutiga ära.

Pildil vasakul on unemuusika instrumendid (parempoolne siis minu precious)

Pildil paremal üks igavesti uhke post, mis lausa looduskaitse alla on pandud.









Mida kõike ka tänapäeval ei näe?






Vasakul üks huvitav leid kirjanduse valdkonnast.

Pealkirja järgi võiks see juba täiesti mu autoportree olla.

Sattus kätte kohas nimega Maurus.

Ja lõpetuseks üks piltmõistatus tänasest päevast:

Mitu pannkooki on pildil?

vastus: üks aga see-eest väga õnnetu.

Selleks korraks siis kõik

Jällenägemiseni!

Suur Suu

Kuna mul täna siiski töövaba päev ja midagi väga asjalikku tegemist ei oota, otsustasin siia veel natuke mõtteid mõlgutada.

Ilmselgelt on mul viimasel ajal tekkinud loominguline suure suu kompleks. Kas olen ma enda võimetes tõesti juba nii kindel, et julgen asju välja lubada? (üldiselt on ma lubadustega ikka väga ettevaatlik)

Suvel sai Maidule lubatud, et võtan midagi ette tema liiga lageda ja tühja kontoriseinaga - ehk siis sodin pildi mille saaks seinale riputada. Pikaajalisele heale sõbrale on pilti suhteliselt lihtne teha. Ajaga on välja kujunenud kindel omavaheline huumor ja killud. Samuti on koos nii mõndagi huvitavat ja vahvat tehtud, mida saaks siis pildil kasutada. Nüüd peaks see juba raamiga ja seinal olema (pilti pildist näeb siit).

Pildi lubasin teha ka ühele töökaaslasele, kes Luksemburgist pärit. See on aga paras väljakutse. Kuigi ma julgen teda nimetada oma sõbraks, ei tea ma temast just palju - enamik omavahelisest jutust on olnud siiski tööalane. Ainukesed näpuäited on, et talle meeldib Fantasy (nii pildis kui jutus) ja meie mõlema lemmik kompumänguks on Final Fantasy 8 (tõsi, tänapäeval on ka graafiliselt ilusamaid mänge, aga sellel on siiski oma võlu: mängumuusika ja plot). Mingid mõtted juba ragisevad peas aga peab tõdema, et mitte nii kiiresti kui ma tahaks.

Aga see pole veel kõik. Kõige suurem lubadus on hetkel hoopis kirjandusvaldkonnas: korduva küsimise peale sai lõpuks välja lubatud, et kirjutan järgmiseks septembriks näidendi.
Selle tarvis lootsin ka pääseda Draama Akadeemiasse(lühendatult DRAKA - aastane näitekirjaduse koolitus, mida tehakse praegu esimest korda), aga ei läinud õnneks. Pääesesin kõikidest voorudest läbi peale viimase. Samas pole ka imestada: minu kirjutatud ainuke teatritekst oli sellesama konkurentsi proovitöö ja kuigi soovijaid oli üle 50 võeti kursusele vaid 8. Ime, et ma niigi kaugele jõudsin :P. Samas oli nii intervjuu, loovülesanded kui ka vastukaja (intervjuule ja ka proovitööna tehtud kirjutisele)omaette kogemuseks ja innustuseks.(Kel soovi DRAKA asjast rohkem kuulda võib küsida.)
Praegu aga ketrab ajusopis filmilint, mis üritab jäädvustada probleeme ühiskonnas. Teatriseltskond kellele ma näidendi lubasin, harrastab oma etendustega rõhuda just ühiskonna mädapaisete peale ja seda väärtuslikku traditsiooni tasub jätkata.
Mõned mõtted juba mõlguvad, aga kui kellegil on soovitusi või vihjeid siis ka need on otseloomulikult oodatud.

Lahtisi lubadusi loomingu vallas hetkel vist rohkem polegi. See-eest olen selle aasta jooksul jõudnud teha juba mõned "loomingulised tellimustööd": mõned laulusõnad (eesti keeles ja täiesti tasuta) ja ka ühe jutukese(ühe tuttava pärast, kes esitas lausa väljakutse teha kirjutis "Juustuküpsisest"). Loominguga on päris mõnus tegeleda, kui sa teda, et kellegil peale sinu on seda ka vaja ning et su looming on oodatud.

Seega kui kellegil on veel erisoove, siis võib julgelt küsida ehk on võimalik.(Suure Suu komplex lõi jälle välja!)

Pildu Pildud

Võtsin nüüd lõpuks ometi asja kätte ja pildistasin kõik Tallinnas soditud kriitseldused ja maalingused ära. Päris 100% kõike seal pole ja pildude kvaliteet on ka nii nagu on, aga ikka parem kui mittemiskit. Albumit näeb siit .
Kui kellegil peaks tekkima suur soov mõnda sodimist endale tahta siis võib alati küsida. Kui pole juba ära andnud või kinkinud, võib isegi täitsamuidu või aitähh sõna eest saada :P - läbirääkimise asi.

seekord kõik, kungi hiljem pikemalt

Ubin pajatab taas

On palju möödund sellest aast kui Ubin siia viimati pilte ladus, seega tuleb nüüd kohe mitu tükki ja pikemate seletustega.


Esiteks üks mõnus kevadine ja vitamiinirohke naeratus, mis sobib edukalt ka hommikusöögiks. Enjoy!

Sellist toitu sai endale sisse aetud aprilli lõpus, kui haigus ja palavik üritasid maha murda.

Aprill on teadupärast aga ka see kuu, kus mul on sünnipäev. Sellest, kuidas ma selle aasta sünnipäeva "nautisin" sai juba eelnevalt ühes postituses kirjutatud. Noh juhtup.

"Sünnipäev on üks neist päevadest, mil teised inimesed on vaimustatud sellest, et sa vananed sama kiiresti kui nemad.

Lisaks sellele peab mainima, et mida vanemaks saad, seda suurem osa on neid inimesi, kes tunnevad mõnu, et sa neist vanem oled.

Reaalselt soovitan õnnelik olla selle üle, et 99% Maakeral elavast rahvastikust ei tunne sind. Seetõttu nad ei saa ka toonitada su ebaeksisteerimise lähenemist."

-Tänud Jossile selle suurepärase mõttekäigu ehk sünnipäeva õnnitluse eest -

Pildul minu selle aasta suurepärane sünnipäevatort ehk kaks küünaldega muffinit.

No ega ma ju ka väga nõudlik polnud selles osas - 38.6 palavikus pole üldse vahet mida/kuidas/mismõttes sa sööd - niikuinii on maailm selline paras virrvarr (kuigi jah, küünlad jätsin siiski alles). Aga sünnipäeval peab olema vähemalt sümboolne tort! Alati!

Olin ma siis haige ja käisin ka arsti juures. Õnneks ei asu arst kodust just kaugel ja kui käisin seal teist korda - kontrollimas -, läksin juba jala (palavik oli selleks ajaks juba all ja olgem ausad - liikumine tuli ainult kasuks). Läksin mina siis tipa-tapa, päike paistis, mõnus kevad igal pool. Ja vaatan mina siis eemalt, et paistab mingi täpike. Lähen lähemale, ei olegi täpike - vist hoopis inimene. Veel lähemale - ei ole inimene kah. Ooot, miski kivi ja sellel .... paarike kingi??!

No täitsa müstiline, keegi oli oma täiesti korralikud buutsad kivile päikest võtma jätnud.


Igatahes nägi see nii ajuvabalt lahe välja, et tegi kohe tuju heaks ja saingi kohe vinks-vonks terveks.

Ja juhtus siis ka üks päev, et meid hakkas häirima pilt elutoa seinal ning me võtsime vastu üksmeelse otsuse - tuleb teha uus.

Otseloomulikult ikka selline kiiksuga pilt:

Laivis on see umbes 2 x 1 meetrine latakas meie seinal. Kes tahab täpsemalt näha, peab külla tulema.

Kevadreporter Ubin lõpetab.

PS! Kurbusega tuleb tõdeda, et varsti võib saabuda aeg ubinat vahetada. Nimelt on tal päris korralikud levi ja akuprobleemid. Seega, kui te mingil põhjusel Ubinat kätte ei saa, proovige aga uuesti - äkki ta mängis lihtsalt leviga peitust.