Rumal Macgyver

Nägin unes justkui üht osa Macgyver'ist. Tal oli üks äärmiselt suidsidaalne ja depressiivne sõber kellega ta oli läinud mägironimist tegema. Taiplik unevaataja aimas juba ette, et varsti juhtub midagi ilmselget - kas nüsib depressioonis sõber oma turvaköie pussiga läbi, proovib õnnetust teeselda või midagi sellist...
...pussnuga tal aga ei olnud...

Macgyver'il oli aga eesmärk. Nimelt tahtis ta oma madalseisus sõbrale näidata kui ilus on maailm ja oli ta viinud seepärast eriti erilisse kohta.

"Shards!"
hüüdis ta ühtäkki ja juhtis teekonna kõrvale lamedamale maastikule, kus polnud turvaköisi enam vaja ja paistsid erivärviliste klaasikildude hunnikud, mis kohaliku loodusega kokku kasvanud. Oli seal neid nii aknaklaasi moodi, õllepudeli moodi ja noh oli ka värvilisemaid tükke.

Sõber vaatas terariistahunnikut kerge rahuldusega - lõpuks ometi midagi millega köit nüsida, või miks mitte ka veene, samas kui Macgyver pikalt seletas kuidas see koht sinna tekkinud oli.
Seejärel võttis Macgyver ühe suurema killu, murdis selle pooleks, ulatas ühe poole sõbrale ja jättis teise endale - mälestuseks sellest toredast reisist.

Ja siis äratas mind kell...

Oleks kangesti tahtnud teada mis edasi juhtus. Tõsi, ma oskan aimata, aga ikkagi.
Ja nii lolli Macgyverit pole ma kunagi näinud. Kuigi jah, seriaalis ei olnud ta just eriline inimtunnete geenius vaid oskas lihtsalt käbist granaati teha. Aga ikkagi viia surma sooviv sõber esiteks kalju äärele rippuma,  siis viia teravate kildude hunniku juurde ja siis veel sõbralikult kild ulatada justkui vihjates - no c'mon

Milleks mulle kommertslik meelelahutus kui mul on unenäod :D

Cheers!

No comments:

Post a Comment

kriba kriba