Kirglik aegumine

Jah, jälle on tulemas see päev, peale mida tuleb alkoholi ostes oma vanuseks midagi uut öelda. Mis teha. Mulle väga sünnipäevad ei meeldi, aga noh väikese istumise võiks ju teha. Järgmine aasta, kui juubel käes, saab teha miski suurema ürituse ja kutsuda kohale ka kõik sugulased, kes saavad siis näpuga ribidesse surkida ja küsida, et kas pisiperet ei olegi tulemas.
Aga see aasta võtame vabamalt.

24.04 on siis see dramaatiline päev ning kui eelmine aasta sai tähistatud sünnipäeva kohe peale improstuudiot, siis seekord on olukord veelgi teatraalsem. Nimelt on meil samal õhtul laval Kirgliku Elu seebiooper-improetendus. See saab olema põnev, sest olen mitu etendust järjest eemal olnud (see on ikkagi jätkuv seebiooper ja pikk pikk lugu) ning enne seda oli mu tegelane viimases stseenis veriselt maas. Eks näis mis saab, eksole. Põnev igatahes.

Kui pole enne jõudnud vaatama, siis nüüd on see võimalus. Kui olete näinud vaid impro lühivormi, siis igatahes soovitan - see on hoopis midagi muud (ja video pealt vaadates ei ole üldse see). Pärast etendust (lõpeb u 20 paiku) saab ka käppa suruda ja liigub ehk Dublineri või selle all olevasse pubisse edasi. Kes tahab liituda, tulge aga, ehk teen isegi joogi välja, sest üksi on igav juua.
Kui üles ei leia, võib alati helistada, kui numbrit ei ole, võib küsida.

Sünnipäev on minu jaoks pigem üks morbiidne aeg, aga eks ma proovin seda siiski nautida. Põhiline, et inimesed on inimesed ja suhtlevad, on kontaktis ... mitte ei istu arvutis, telefonis, telekast tulevas jalkamängus (Dublineris on see oht)...  ning mina olen üksi joomas tagataustal.
Olge kohal ja suhelge, rääkige. Ükstaskõik millest. Kasvõi täiskasvanute mähkmetest (jup see oli üks jututeema kui ma sain 25, seega ma enam ei üllatu). Cheers!

No comments:

Post a Comment

kriba kriba