Katsetus vol Kaks ehk Kuu
Päris aus vastus peaks ütlema. Kuna aga eestikeelseid Tarot tähendusi kuskil netis pole (ja ma ei hakka ümber kirjutama või tõlkima) siis lisan inglise keelse põhitähenduse. Täpsemalt saate lugeda näiteks siit.
Basic Meaning
With Pisces as its ruling sign, the Moon is all about visions and illusions, madness, genius and poetry. This is a card that has to do with sleep, and so with both dreams and nightmares. It is a scary card in that it warns that there might be hidden enemies, tricks and falsehoods. But it should also be remembered that this is a card of great creativity, of powerful magic, primal feelings and intuition. The Querent who gets this card should be warned that they may be going through a time of emotional and mental trial; if they have any past mental problems, they must be vigilant in taking their medication. They should avoid drugs or alcohol, as abuse of either will cause them irreparable damage. This time however, can also result in great creativity, psychic powers, visions and insight. They can and should trust their intuition.
(PS! Pilt siin kõrval on vaid näitlikustamiseks. Minu pakk on teistsugune.)
Tarot on rääkinud.
Katsetus vol Uno
1. How am I feeling today? Depeche Mode – People Are People (loogiline pealkiri :P... no eks kohati ka õige sõnum)
2. Will I get far in life? Shiny Toy Guns – Finale/Reprise [Nightmare Revisited] (... jälle loogika, eks ma lõppu ju jõuan lõppude lõpuks ikka:))
3. Where will I get married?Alumiinium – must/valge (mh, asukoht mida mitu korda mainitakse on Kastani allee ... aga pigem nagu tuleb välja, et vist ei abiellugi. Nu vot siis muusikat.)
4. What is my best friend’s Theme Song? Air – don’t be light (the hacker remix) [ära ole kerge või ära ole valgus? Einoh samas kõik sõpsid räägivad, et ma peaks rohkem sööma :P]
5. What is the Story of My Life? Rob Dougan – Clubbed to Death (Milline kergendus ja mina juba arvasin et midagi igavat. Milline tappev anti-optimism. Aga lugu see-eest on hea)
6. What was Highschool like? Alumiinium – Schmidt, elumajor, teadmata kadunud (kas see on mingi nipikas vä?)
7. How can I get ahead in life? Damien Rice – Lonelily (original demo) [üksi, kaksi, leppides, andestades ja unustades.. ok, kõlab teostatavalt]
8. What is the best thing about me? Sethh – HJELP (et siis kerge hullumeelsus ja vaba looming? Mi laiki)
9. What is today going to be like? Jääboiler – Kuu (praeguseni suudan tänast päeva päris hästi sellega seostada. Kergelt nukker aga siiski positiivne - sobib hästi :) )
10. What is in store for this week? Metro Luminal – Igatsus Tume (Jällegi väga anti-optimistlik. Pole hullu kõigest pool nädalat veel minna.)
11. What song describes my parents? Richard Cheese – Silent Night (jõululaulud on jah pere traditsioon, aga mitte estraadina)
13. How is life going? Richard Cheese – The Rockafeller Skank (right about now, funk soul brother? Ei mõista.)
14. What song will they play at my Funeral? Metro Luminal – Tapeet (opa, päris karm. Täna ikka tuleb selliseid)
15. How does the world see me? Ayreon – The First Man on Earth (üksik seisja uue ajastu koidikul? Või siis üksik hullumeelne kes on omas primitiivses maailmas?)
16. Will I have a happy life? Depeche Mode – Never Let Me Down Again (õnnelikus on suhtumise küsimus niikuinii, nagu ka selle loo tõlgendamine vastuseks :P )
17. What do my friends really think of me? Xploding Plastix – Geigerteller (instrumentaalpala. Aga internet ütleb: "Geigerteller (de) - Geiger counter, device for detecting the presence and intensity of radioactivity." Nu vot siis, olen sõpradele radioaktiivsuse mõõdikuks :D :D )
18. Do people secretly lust after me? Richard Cheese – We Are The World (USA For Africa)
21. Will I have children? John Maus – Don’t be a Body (laul sellest kuidas panna kõike, kõiki ja igal pool....ee aga lapsed? Ei, neid ei pane. Peaaegu teemasse, peaaegu... :D )
23. How will I be remembered? Xploding Plastix ft. Sarah Cracknell – Sunset Spirals (Rune Lindbaek Remix) [pole paha, tõepoolest]
24. What is my signature dance song? Frozen Silence – Loneliness (ilus-nukker klaveripala .... et siis soolotants ilmselgelt)
25. What is my current theme song? J.M.K.E – Käed Üles Virumaa (vanakooli mässumeelsus, loodusekaitse ja häälest ära kitarr kõlab küll natuke nagu mina :D “Tootke rohkem sõnnikut seltsimehed!”)
26. What does everyone else think of my current theme song is? Johnny Cash – A Satisfied Mind (täiesti usutav)
27. What type of men/women do you like? Air – J’ai Dormi Sous L’eau (neid kes magavad vee all? :S Ma parem ei taha teada.)
Kokkuvõtlikult: Ka siit võis lugeda välja võimalikku karmi reaalsust. Samas ka jaburust.
Järeldus: pole õrna aimugi, mis toimub, aga huumorimeel hakkas küll tööle :)
Juhus on rääkinud.
Hullud Uned vol Hiirte Lahing
Niisiis järjekordsed hullud uned. Viimase paari nädala jookul juba nii 6 öökest. Ja oh ei ma ei räägi tavalistest luupainajatest, kollidest ja koletistest. Ma räägin unedest, milles tekkiv emotsioon jätab mõistusele sita maitse suhu ja mitte mõneks minutiks vaid mõneks päevaks. Ma räägin unenägudest, millest ärgates oled sa keegi teine ja ärgates ei ole sul enam mingit energiat midagi teha (kohvi võiks ju teha ja tööd kah) - vaevu on energiat et üldse olla. Ning kui see kordub ja kordub ja kordub ..... siis seda sitta emotsiooni aina koguneb ja koguneb..... ja lõpuks? noh kas sita lahtumine või plahvatus, ega muid varjante väga polegi.
Kujutage ette, et te näete unes oma Freudilikku alateadvust, kõiki soove, hirme ja kaotusi... kõike millele tahaks mitte mõelda. Ma ei mäleta küll kõike (jummal tänatud) aga ma olen unes seksinud litsiga pärnu uulitsatel, tantsinud end ogaraks, saanud arstilt jaburaid ja hirmutavaid diagnoose, kaotanud töö, vaielnud iseendaga ühe inimese surma üle, kaotanud loomingu ja võime luua .... ja mida kõike veel. Kõik mida aju suutis genereerida minevikuks, olevikuks, tulevikuks. Eks kõigil meil ole omad hirmud ja varjatud mõtted ning tegeleda nendega ajal, mil peaksid tegelikult puhkama on ******* **** ** [tsenseeritud]
Lõpplahendusena olin ma eile nii tikker omadega, et kuulasin lihtsalt "Battle of Mice" albumit uuesti ja uuesti, proovides vältida inimkontakti. (igaks juhuks ... plahvatusoht!) Kontoris kontakti vältida pole mitte niisama lihtne. Aga kes siis töö juures plahvatab? Punnitasin mis ma punnitasin ja kannatasin mis ma kannatasin aga kui jõudsin koju lippas mõte juba loomingus. Ma suutsin poolel teel töölt koju suunata oma tikri luuleridadesse ... täiesti ootamatult... ja inglise keeles ... ja ma ütleks, et ehk isegi mitte väga halvasti (Poognas ;))Paistab, et nüüd hakkab see tsükkel mööduma (ptüi ptüi ptüi üle vasaku õla), sest see öine uni oli lahendusega ja seega mitte nii väsitav. Unes läksin teatrilavale 100% ilma ettevalmistuseta, napilt sain enne õige raamatu (näidendi) näppu ja leidsin õige lõigu üles. Agama polnud seda isegi mitte läbi lugenud ja pidin kohe esitama suurele publikule. Lahendus oli lihtne. Vaatasin raamatu kaant, et mida ma siis üldse esitama pidin minema, nägin kirjanikku (õnneks või kahjuks ei mäleta nime) ja naeratasin. Naeratasin ja läksin lavale teadmisega, et selle kirjaniku teosed on ju niikuinii nii sitad, et minu lavaline tegevus ei suuda seda mittekuidagi sitemaks teha.
Siis ärkasin.
Ja olgem ausad, parem selline lahendus kui mittemingit lahendust. Ja oluliselt parem kui olles unes endale öö läbi tõestanud et üks inimene elab, ärgata reaalsusesse, kus sa tead et teda enam ei ole. Näiteks.
Nüüd on tänane töö tehtud, päike sirab ja tujul pole väga vigagi. Aga painab küsimus, et miks siis sellised uned. WTF? Mis toimub? Olgem ausad, mul pole selle aja jooksul olnud võimalust seda läbi mõelda. Kui pole meeleolu ja energiat siis ei ole ka analüüsivõimet - mittemingisugust mõttevõimet pole.
Ehk on asi selles, et eelmine aasta samal ajal olin ma parajalt kutupiilu - takso juhtum siis. Ja kuigi sain eelmine aasta aprillis nädalakeseks tööle, suutsin ka peale seda ilusasti haigeks jääda.
Ja võibolla on need uned lihtsalt .... kehamälu.
Teine võimalus on siseheitlus. Maailmavaatelised muudatused ja mõtted. Ei tahaks väga siiski uskuda, et see päris nii karmilt mõjuks.
Kolmas põhjus on aeg. Aeg on üks kuradima kaval vennike ja tema kasuks räägib see, et ka teistel sõpradel/tuttavatel on unedega probleeme (ja ka meeleoluga). Kevad ja järelikult veel midagi, mis lükkab inimese siseheitlusesse.
Nagu me teame, ei saa unesid päris korralikult tõlgendada ratsionaalse loogikaga, sest unenägu maailm ei ole koht kus töötaks ratsionaalne loogika.
Niisiis proovime leida mitteratsionaalseid vahendeid, et saada teada mis toimub :)
Kui hea raamat!
Selleks aga, et teie lugemiselamust mitte liialt ära rikkuda, ei hakka ma sisu ümber jutustama, vaid kasutan kirjelduseks netis leiduvat raamatu lühiülevaadet:
„Uskumused ja bioloogia” on teedrajav teos uue bioloogia valdkonnas. Autor dr Bruce Lipton on endine meditsiinikooli õppejõud ja teadlane. Ta on koos teiste eesliini teadlastega põhjalikult uurinud mehhanisme, mille abil rakud informatsiooni vastu võtavad ja töötlevad. Nende uuringute tulemused näitavad meile elu olemust täiesti uue nurga alt. Tuleb välja, et geenid ja DNA ei kontrolli meie bioloogiat, vaid hoopis DNAd kontrollivad väljastpoolt rakku saabuvad signaalid, sealhulgas energeetilised sõnumid, mis pärinevad meie positiivsetest ja negatiivsetest mõtetest.See raamat, mis analüüsib uusimate ja parimate rakubioloogia ja kvantfüüsika uuringute tulemusi põhjalikul ja lootust sisendaval viisil, on tõeline läbimurdeteos, mis näitab, et mõtlemise ümberõppimise abil saab keha muuta. Selle raamatu lugemise järel mõtled sa oma mõtlemisest hoopis uuel moel. Uued rabavad teadusavastused aju funktsioneerimise biokeemiliste aluste kohta näitavad, et su mõtted mõjutavad kõiki su keharakke. Autor, kes on tunnustatud rakubioloog, kirjeldab põhjalikult molekulaarseid radasid, mis seda efekti vahendavad. Lipton demonstreerib lihtsas keeles, hulgaliselt illustratsioone, huumorit ja igapäevaelust võetud näiteid kasutades, kuidas uus teadus epigeneetika sunnib meid meele ja mateeria seoseid põhjalikult ümber hindama ning millist sügavat mõju see meie isiklikule elule ja kogu meie liigile avaldab.
PhD Bruce H. Lipton on pälvinud teaduse ja vaimsuse ühendamise eest rahvusvahelise tunnustuse. Ta on hariduselt rakubioloog, kes on töötanud Wisconsini ülikooli meditsiinikoolis rakubioloogia õppejõuna ja viinud hiljem Stanfordi ülikooli meditsiinikoolis läbi mitmeid teedrajavaid eksperimente. Ta on olnud kümnete tele- ja raadiosaadete külaline ning paljude rahvusvaheliste konverentside peaesineja. Liptoni murrangulised rakumembraani uuringud on avanud tee uuele teadusele nimega epigeneetika ning teinud temast uue bioloogia juhtfiguuri.
Vot nii! Kui see ülevaade tundub teile jabur siis seda enam soovitan lugeda. Loogika, lihtsus ja ilmekus on piisavalt hea, et igale lugejale teooriat seletada. Pealegi pole tegemist puhtalt tuima teadusraamatuga - Lipton räägib ka oma eluseikadest, mis ta avastustele viisid ning teooriat täiendasid.
Kes raamatupoest osta ei raatsi/saa, sellele võin raamatut ka laenata.
(Kes on laisk ja torrenteid tunneb, võib leida ka Bruce Liptoni loengumaterjale või filmi "The Biology of Perception/The Psychology of Change", mis sama ideed edastavad - lihtsalt vahi silmad punnis ja saad ka targaks)
Mõtlemiseni