Kallistajate Klubi

Nägin unes, et olin vräskelt liitunud Kallistajate Klubiga, olin nende Skype grupichatis ja ootasin järgmist aktsiooni. Kallistajate Klubi tundus olevat kummaline peamiselt suletud kollektiiv inimesi, millest aga paljud olid vähmalt miskit kuulnud. Teadsid nii mõned sõbrad kui töökaaslased. Üksikud olid ka aktsioonidel käinud. Seltskonna liikmeks sai vaid siis kui sind lisati kellegi poolt, kes oli juba sees.

Chatis tundus, et see grupp oli jõudnud juba omamoodi kriitilise massini. Egas kõik enam ammugi kõiki ei tundud. Üks uutest tegi seal suure vea ja (kas oli tal siis kellegiga kana kitkuda) lisas chatti ka politsei esindaja (Skype nimi Eesti Politsei ja kuidagi oli see ka ametlik), kes koheselt seal arreteerida üritas. Minu teada ei olnud aga grupil muud hinge peal, kui etteteatamata ja registreerimata avalikud aktsioonid.

Tuli aktsioon. Oli nagu kaubanduskeskus. Oli kokkulepitud koht eskalaatorite juures kuhu tuli kohale jõuda ja suhtelislt otsejoones. samas teepeal ja eskalaatoril oli lubatud (lausa soovituslik) kallistada mõne inimesesega klubist või võhivõõraga. Me Merlega jõudsime suht esimestena üles, see oli meie esimene aktsioon - võtsime tagasihoidlikult. Kui kogu rahvas koos ja kohal, toimus omamoodi tunnustamine, et kes oli teinud kõige suurema heateo (nendest räägiti peamiselt chatis, aususe peale oli) ja kes oli kõige niruma teoga hakkama saanud. Noh nirum tegu oli muidugi politsei gruppi lisamine. Tüüpi ennast kohal ei olnud, aga chati vahendusel oli näha, et ta põdes täiega.
Merle küsis siis minult et kas seal siis ei saa midagi nii teha, et chati ajalugu kustutada et miskit jama ei tekiks? Ja ma ei teadnud. Mul polnud õrna aimugi. Ja selle peale ma ka ärkasin.


Nii et siis isegi unes kuulun ma kallistajate sekka ja mõtlen kuidas inimesi Skype teemadega aidata.