Käisin velotamas

Ehk siis mina, kes pole just tuntud oma sportlikuse poolest ja ei oma isegi jalgratast ega miskit spordiriietust, käisin neljapäevasel jalgrattamatkal. (trajektoorid nähtavad siin)

Päris ägens ja värskendav oli. Kogu maailm on teistsugune kesk loodust, kus isegi hommikukohvi valmistamine võib võtta tunnikese. Kõik on kuidagi lihtsam ja selgem.

Lihasvalu enam ei ole, istumine kah ebamugavust ei tekita. Ainus mis on jäänud on tajutav ebareaalsustunne kontoritööl ja sajad sääse ja parmuhammustused, mille paranemine võtab vast 2-3 nädalat (jalad ja selg on nagu miiniväli) - noh vähemalt mutukad armastavad mind, eksole.

Muudkui tahaks kratsida ja kratsida, aga no ei tohi ...... keegi palun teipige mulle pajakindad kätte :P

No comments:

Post a Comment

kriba kriba