Naudin oma puhkust. Täiel määral ja praeguseni ootamatult sisutihedalt. Peaaegu tasuta reis Stockholmi ja LARP: "Beleriandi Lood III" on olnud esimese nädala tegevuseks.
Ja siin ma siis nüüd olen. Räsitud kergest tõvest (pisike haikuse pisik on peal, paistab et see on saamas juba harjumuseks mu puhkuste ajal), Rootsi reis veel korralikult seedimata ning vast lõpenud nädalavahetus läbitud lontkõrvade õukonna intriigide ning Keskmaa rahva (ning sääskede) keskel. (kõrvaliimi võib ehk endiselt mu pea küljest leida) Siin ma siis olen ja täiesti uneta ja surmväsinud. Peaks magama aga und lihtsalt ei tule.
Mitte selle pärast, et Kaf-Kaf juba viimased 46 minutit on ajanud taga üht ööliblikat ning haledalt selle kohta näugunud. (kolme meetrised laed on kassile putukate püüdmiseks ikka tõsiseks takistuseks) Mitte ka selle pärast, et oleks täna ka liialt kohvi joonud. Oh ei!
Kas äkki on süüdlaseks see, et ma ei saa magama jääda ilma kellegi teiseta? Ehk tõesti - siin on kuidagi vaikne. Liiga vaikne võrreldes kogu viimase aja sebimisega. Harjumatult inimtühi (ja päkapikutühi ja haldjatühi ja orkitühi) ja vaikne on kodus olla. Kohalik poolmetsik (ja võimalik et inimsööja kalduvustega) kiisu on küll vahva aga siiski mitte piisav seltsiline.
Vot selline lugu siis. Nüüd kui olen lõpuks rahus ja vaikuses ja peaks puhkama, ei saa ma seda mitte teha sest on liiga rahulik ja vaikne.
No comments:
Post a Comment
kriba kriba