Natu Pühadejuttu

Eile õhtul käisin TTÜ meeskoori pühadekontserdil. Täitsa muhe oli. Muidugi mitte nii vaba ja vallatu, kui kevadkontsert, aga siiski. Nii kui laulmine sai läbi ning inimesed püsti hakkasid tõusma tuli mulle pähe vaid üks mõte "Kurat, kust saaks piiblit?"

Milles siis asi? Mul pole pühade vastu midagi, kuid Jõulud mulle ei meeldi. Eriti kui räägitakse, et need pühad said alguse Jeesuse sünnist. No mida veel? Jõulud võisid alguse saada küll aga mitte pühad. Me räägime pühadest talvise pööripäeva ajal, mis on olemas mitmes kultuuris ja väita, et see tekkis alles 2000 aastat tagasi ühe beebi sünniga on ****.

Ka praegu on meil jäänukeid vanadest kommetest. Või tuleb keegi mulle tõesti tõsimeeli väitma, et talvised pühad on vaid Jeesuse sünni tähistamine?

Olgu, rääkige siis, aga paluks ka seletust, kuidas on Jeesus Kristus ja Jõuluvana omavahel seotud (peale selle, et mõlemal on puudus žiletist nagu ka ZZ Topil).

Jõuluvana on siiski jäänuk vanemast ajast. See on sümbol. Talvisel pööripäeval tuleb soe ilm vana mehena, näidates tema tee on selleks korraks lõppenud ja et edasi tuleb vaid külm. Muidugi on see sümbol ajas muutunud, aga mis siis pole.

Peale viimase laulu "Üks roosike on tõusnud" tuli minus esile uudishimu. Kui kõik lõõritavad, et Jeesus sündis 24 detsembril (või noh Jõulude aegu, Jõululaps nagu ta pidavat olema) siis äkki on selle kohta ka mingi vihje piiblis. Kasvõi sellest oleks piisanud, et "oli külm aeg". Kiirelt piilutud netiversioonis polnud mingit vihjet.

Muidugi on klassikaline Ameerika stiilis Jeesuse sünni kujutamine paras jaburus. Noh teate küll: on loomalaut, mille katus on kaetud lumega; Jeesus hällis; vanemad imetlevad oma last; 3 tarka; hunnik lambaid. Aga midagi selles kujutises oleks nagu väga paigast ära. Mis ajast sajab Jeruusalemas lund? (võtmata arvesse tõlgendusi mille kohaselt ka loomalaut oli lihtsalt tõlke apsakas).

Ühesõnaga, Jeesuse eluloos (loe:piiblis) pole mainitud millal ta sündis aga ometi tähistatakse tema sündi traditsioonilise talvise pööripäeva ajal? Tundub kuidagi liiga täpselt ajastatud paganlike pühade peale, kas pole?.

Ja kui keegi mõtleb, et mul puudub igasugune austus Kristuse ja religiooni vastu, siis ütleksin, et päris nii see pole. Ma tunnistan, et kunagi elas tubli mees Jeesus, kes rääkis inimestele armastusest. Minu jaoks on ta võrdne teiste valgustunutega nagu näiteks Buddha. Muidugi ma austan inimest, kes on teistele inimestele valgustust toonud aga ma ei ole pime järgija. Samuti on minu jaoks oluliselt tähtsamad tema sõnad, kui see et ta löödi risti - õpetus, mitte laip, on tähtis.

Mis puudutab piiblit, siis ma usun, et see on päris asjalik. Lugenud ma seda ei ole, nagu vähemalt 90% eestlastest. Küll olen ma lugenud tänapäevast tõlget piiblist, aga see on hoopis teine teema.

Kes on kunagi midagi tõlkinud, võib kinnitada et on võimatu tõlkida nii, et mittemidagi kaotsi ei läheks. Keel on ikkagi osa kultuurist ja kultuurid on erinevad. Seda kadu saab küll vähendada miinimumini, aga kindel on see, et midagi on kaotsi läinud.

Pealegi on keel muutuv ja selleks, et me tõlkest midagi aru saaks, peab see olema tänapäevases keeles. Seega tuleb iga mõne aja tagant teha uus tõlge, et see oleks mõistetav.

On võimatu, et mõni raamat niiviisi ligi 2 tuhat aastat muutumatult vastu peab. Kindlasti on midagi ka alles, aga kui täpselt?

Minu suhtumise piiblisse võtab kokku järgmine inglise keelne anekdoot (mis on samas ka järjekordne näide, et see ei töötaks tõlgituna)

"A new monk arrives at the monastery. He is assigned to help the other monks in copying the old texts by hand. He notices, however, that they are copying copies, and not the original books.

So, the new monk goes to the head monk to ask him about this. He points out that if there was an error in the first copy, that error would be continued in all of the other copies. The head monk says, "We have been copying from the copies for centuries, but you make a good point, my son."

So, he goes down into the cellar with one of the copies to check it against the original.
Hours later, nobody has seen him. So, one of the monks goes downstairs to look for him. He hears sobbing coming from the back of the cellar and finds the old monk leaning over one of the original books crying. He asks what's wrong.

"The word is celebrate not celibate," says the old monk with tears in his eyes."

Vot sellised on siis lood piibliga.

Muidugi on palju inimesi, kes küll laulavad jõululaule aga ei mõtle nende sõnumile. Kas see pole mitte sõnade mitteväärtustamine? Parem laulge/rääkige ikka sõnu mida te ka ise usute.


Pühad aga mulle meeldivad. Mõte, et pea meeles inimesi, kes on sulle kallid on ju igati teretulnud. Sellega on võimalik avaldada tänu inimestele, kes on sinu elus selle aasta jooksul olemas olnud. Ehk on nad sind aidanud või toetanud just siis kui sa hädas olid? Nüüd oleks paras aeg seda meeles pidada ning vähemalt häid soove nendega jagada. Umbes selline on minu käsitlus pühadest. Ka looduses on sel ajal muutus - seda ei tasuks mitte unustada.

"igaühte on vaja
igaüks on oluline
teist panen ma kokku midagi suurt ja veel kaunimat,
kaunimat, kui sa mõista suudad,
kõike ei saa seletada

armasta, ükskõik kui piinarikas see ka poleks,
see on minu tahe,
ükskõik kui tühi see ka ei tunduks,
see on minu tahe"

[Jumal, Chalice loos "Ilu Päästab"]

No comments:

Post a Comment

kriba kriba