Kuidas olla lahe

Kui ma veel tiinekas olin, oli väga lihtne olla nö laheda poole peal: tee suitsu.
Kui sa aga tahtsid olla selles täiesti teises otsas, siis näiteks mängisid plokkflööti.
Lihtne!
Imed peenikest pulka - oled lahe
Puhud jämedat pulka - oled üldse mitte lahe
Ja nende kahe äärmuse vahel oli ka hunnik, vähemalt 50, halli varjundit.
Tänapäeval aga on nad ristanud sigareti ja plokkflöödi ning paljudel on hambus jäme e-sigaret, mille peal näppudega mängitakse. No on see siis lahe või mitte, mina ka enam ei tea. Ajad on igatahes edasi läinud.

Mäletan, kuidas ehk samal ajal oli mul ka esimene punkrock bänd. Noh teate küll, kus muusikud on sigalakku täis, keegi väga mängida ei oska ning kitarrid on nii madalal, et selja tagant nägid kitarristid välja nagu sügaks mune.

Ning sellesamusre bändiga tekkis meil ka mõte, et võiks kah - paljude rockiidolite eeskujul - kitarre sodiks peksta. Videodes olime näinud kuidas ühe kitarriga saab ikka kaua rahmeldada. Tõsi, kuna me kõik olime reaalkallakuga koolist, oli esiteks vaja teha eksperiment elik, proovida kuidas see käib. Kuna aga enda kitarrist oleks kahju hakanud, hankisime me kuskilt vana kasutu basskitarri. Mõtlesime, et basskitarr, oma pika kaelaga annab kindlasti ka hea jõuõla ning on vähem jõudu vaja. Olles esiteks eemaldanud kogu juhtmestiku ja keeled (see oli ometi väärtuslik kraam) ja kitarri uuesti üle värvinud (see pidi ju uhke välja nägema) võtsime me nosu täis ja olimegi asjaks valmis.

Ilmselgelt on tegemist suure teadusega, sest meie kitarripeks oli vaid üks kaks lööki vastu betoonist laternaposti, kui kätte jäigi vaid vars. Ja see ongi põhjus, miks me kunagi rockitaevasse ei jõudnud. No kui sa nina kaudu õlut juua ei oska ja kitarri lõhud nagu luuser, siis mis sust ikka tahta, sest muusika, mida me tegime oli ju ometi hea :P.

Vot, mida tegid noored ajal, kui kõigil ei olnud veel internetti ning tark mees taskus oli kalkulaator, mille vahel olid spikrid, mitte nutitelefon.

Cheers!