LARPi pisik

Selle postituse tegemisele olen ma mõelnud juba tükk aega, aga pole kuidagi suutnud asja kätte võtta. Lugesin nüüd kokku, olen mängudel käinud 8 aastat, selle jooksul 17 (ja pool) mängu, millele lisandus see aasta ka üks millel olin mängujuhina. Arvate, et seda on palju? Siit leiate nimekirja kõigist Eesti larpidest ning koguarvu arvestades on seda ikka päris vähe.

Päris põnev ülevaade tuli nii rollide kui ka välimuse muutumises. Proovin anda väikse kokkuvõtte iga mängu kohta (kas rollist või mängust, mis aga peamine tundub) koos pildimaterjaliga. Vabandan kõigi ees, kelle ma piltidelt välja lõikasin, aga see osutus lihtsamaks kui lubade küsimine. On ju siiski larp paljude jaoks nö hell teema - hull ajaviide, mida sa töökaaslastele pigem ei maini.

2003 Juunior-LARP:Kadunud Maailm

Nii sai see kõik alguse.

Rollimänguhuvilised Pärnust ronisid kohale, et nö päris mängu näha.Oli suhteliselt lihtne ja pigem NPC (non-player character ehk taustaroll) osa.

Oli tore kannibalistidest barbarite kogukond, kus sai lõkke ääres möla ajada, liha järada ja elu nautida.

OG ehk siis mänguväline huumor .... rüütlid paistavad kaugelt ning äkitsi kostab kannibalistide seast hüüe "Vaadake konservid".

Muidugi ei teadnud me ei raua ega ka konservi tähendust - aga iga kogemata rollivälist lauset või tegu andis põhjendada valede seente või marjade söömisega.




2005 Põhjala I

Peamiselt täiskontakt lahingmäng või täpsemini mänguseeria. Kuna ma suurem asi võitleja ei olnud ja pealegi ka ilma korraliku silmanägemiseta (ei olnud ei prille ega läätsesid) siis olin nö šamaani rollis - ainus kes suutis ka elusid taastada.


Põhirõhk oli aga ikkagi võitlusel, mitte rollimängul, välimusel või miljööl. Et saaks aga vaid madistada.
















2006 Mütofest (vasak)

Läksime oma seltskonnaga kohale mängides röövlibandet. Mängu lõppedes oli meie valduses kuninga linnus, tema naine, kogu kuningriigi kuld ja pool maa-alast. Pole paha, eh?

2006 Põhjala pööripäev (parem)

Järgmäng eelmisele, kus kuninga ainus elus poeg proovis meilt tagasi saada kuningatütart ja kuningriigi vara.Peab tõdema, et see oli tal üks tulutu ettevõtmine.






2006 Põhjala II (vasak)

Ideeliselt suht sama, mis eelmine Põhjala mäng. Ja jälle olin ma šhamaan. Muidugi talvel Pärnus muuli peal võidelda on ikka päris karm.


2007 Mütofest (parem)

Palverändurid idamaalt. Palved olid korrapärased ja mängu lõpuks saime kuningalt loa pühasse hiide mošee ehitada. Oli vist veretu mäng ning seega parajasti tasakaalus eelmise mütoka mänguga kus me ikka korraliku veresauna korraldasime.













2008 Maskeraad IV Maailmalõpu kohvik (vasak)

Vahelduseks midagi teistsugust. Mängisin tulevikuvampiiri, kellel oli maailmalõpus asuvas kohvikus natukene asjaajamisi. Kaasas ka õpilane ja biorobot hr Külm, kes meid verega varustas.


2008 Mütofest: Veritasu. Kuningriigi koometel (parem)

Ajalooliselt on tore olla ainus kirjaoskaja kuningriigis - isegi kui sind sellel hetkel ei hinnata on sajandite pärast vaid sinu sõna see mis maksab.








2009 Kes armastab Ing Gholtthi ?
aka modellimäng aka mäng sellest kuidas vatig kõht täis saada.

Hullunud moelooja oli korraldanud suursuguse moe-etenduse ning kutsunud sinna erinevaid inimesi kelle vastu ta vimma pidas. Viimane show, viimased riided ning kõik oleks pidanud lendama vastu taevast (otseses mõttes)

Kust ma nii hästi selle hullu moelooja plaane tean, te küsite?

Otseloomulikult oli see minu roll :P
Ning olgem ausad, mängida kedagi - kes pole kindel ei oma soos, seksuaalsuses, ega ka milleski muus peale selle, et ta on tige ning tahab teha veel viimase show ja tigeduse sellega välja päästa - pole kerge.

2009 Beleriandi Lood III

Paras NPC roll, milles polnud väga muud teha kui natukene nõu anda, olla salasepitsejatel silmpiiril, natukene jõudu demostreerida ja ... noh ilus olla.

Haldjaprints oma isakojas külalisena ei oma seal just suurt vastutust ega jõudu. Visuaalselt oli aga väga ilus ja meeldejääv mäng, millele järgnes ka väike pidulik õhtusöök ja ball.





2009 Mütofest: Kaarnakivi (parem)

Olime jääsaarlased ning sellega kaasnes ka suure hunniku suitsukala söömine. Nämm.

Rolliliselt suutsime maha müüa suure hulga nüristunud vanu ja kulunud relvi.
Igati edukas ettevõtmine.


2010 Suusabaasis on tantsupidu(vasak)

Kultuurimaja noor, kergelt sassis ja hullumeelne programmi-juht. Rolliline märksõna - kaos, aga kõik siiski kuidagi töötab. Oli kreizi mäng








2010 Jää ja Tule laul 2: Siinpool Müüri (parem)

Mõnus talvine täisvarustuses mäng, milles kehastasime Lannisteride salka. Ja uskuge mind, kui sul on seljas 25 kilo turvist ja varustus, ei hakka sul külm, lama kasvõi lumes.

2010 Tartu Jumalad (vasak)

Neil Gaimanni Ameerika Jumalatest inspireeritud muhe mäng, kus olid kohal nii tänapäevased, kui ka ammused jumalused ja müüdid, kellele siin vähegi aega, tähelepanu ja energiat on pühendatud. Oli nii vanapagan ise, näkk, mardus, kui ka Laima, Rollimäng, Hamstrirattajumal jne. Mina kehastamas tänapäevaga harjunud ja kohanenud Lokit.








2011 Linnadzhungel (parem)

Kergelt poliitilise varjundiga larp, mis sisaldas palju sebimist ja pähesaamist. Üks väheseid rolliriietusi, millega oleks saanud ka hiljem teeäärde hääletama minna ja kindel olla, et peale võetakse.


2011 Shadowrun (vasak)Siin olin ma siis sebiva mängujuhina. Korraldustiim Hirm Inc astus lavale. Ühes eelnevas postituses oli ka kokkutopitud klipp mängust - mitte küll parim kvaliteet, aga parem kui mittemidagi. Olgugi, et olid mõned puudujäägid, tuli tegelikult paganama hästi välja. Järgmine kord võiks ainult vähem miinustesse jääda.

2011 Mütofest

Kohale läksin külastajana ja vaid üheks päevaks ja ööks. Aga no mis sa ikka teed kui sõbrad rollimängijad vajavad abikätt ja su riietus on nii ehk naa sobilik. Nõnda viibiski esimesel õhtul kohal Islandi purjus lohetaltsutaja ("Neiu.. mina olen islandi lohetaltsutaja....ja.. teie mjeenutate mulle lohe... ma nüüd jooda teid purju ja taltsuta ära") ning läks järgmise päeva hommikul edasi uitama ja uusi lohesid otsima. Pilte sellest kahjuks ei ole.

2011 Hiline Lõikus II

Postapokalüptilisese tulevikumaailmas toimunud airsofti ja boffermõõkadega mäng.

Uniooni raske peatraumaga endine sõdur, nüüdne lahingmeedik Maxim, kes ei hoidnud sõimuga mitte tagasi kui ta oma kalleid medikamente pidi raiskama või ilmaasjata kohale tormama ("Mismõttes teie kutsute Meedik! Meedk! Kas te ei näe? Ei liiguta! Auk on peas! Nuh mis ma nüd tegema pean, panen škuti kalale vä? Kutu on nuh!").


Lahe mäng oli ja visuaalselt väga khuul. Isiklikult sain selgeks, et kirjutada endale rolli, et oled ahelsuitsetaja, ei ole hea mõte.... õhh mu vaene kurk terve järgmine päev.

Aga emotsionaalset powerit oli palju.






2011 Fading Suns: Sõda, kuulsusrikas sõdaKõige värskem ja elavam mälestus. Oli ju mäng alles sellel nädalavahetusel.Ehk siis futuristlik kungfu õpilane "Lahingvend Ip" laialt naeratamas, enne kui ta ära uimastati, relvad eemaldati ja kongi visati.


Oli hoopis väga intensiivne ja kiire vanglamäng, mis tõi ehedalt välja ka mängijate leidlikkuse relvade otsimisel.
btw lateksist näomaaling on päris šeff aga veel lahedam ja võikam on selle ära võtmine (nagu venitaks iseenda nahka näost ära)

Ja ongi praeguse seisuga kõik

Paistab, et viimase aja trendideks on tuleviku ja eksperimentaalasjad. Ja küll ma ka ise veel korraldama satun - kahtlemata. Igatahes peaks ütlema et päris uhke portfoolio.

Vana tüütu lugu

Uskumatu, üks lugu on kummitanud mind nii 5-7 klassist saati, kui ma kuulsin seda korduvalt ja korduvalt ühel klassiläbul. Ja otsi mis sa otsid, üles ei leia. Ja nüüd komistasin selle otsa täiesti kogemata.

Pilveke Pilveke seina peal

Eile käisin hambaaarsti juures, mis teha alati ei vea, neli tuimestust ja ikkagi põrgulikult valus (pole mina enne hambaarstitoolis nii palju higistanud). Peale sellist karmi ajaviidet on sul aga vaid 2 võimalust, kas proovida teha midagi asjalikku või siis lasta minna sest sa oled niikuini nagu hipi 80datel ja ei saa ei mütsi ega taevast aru.
Mina valisin selle va teise varjandi ja vaatasin peale ka filmi:



Ausalt öeldes oleks piisanud ka vaid sellest filmist, et pilves olla.

Rollipingetest ja how to...

Loen, niipalju kui mahti on, Martti Lindqvist-i raamatut "Julge elu unelm. Rühmamatku loovusesse", mis annab omamoodi tükeldatud kuid samas ka tervikpildi psühhodraamast ja draamateraapiast. Olgugi, et tegemist on mu suunavalikuga, muudan ma paljud mõttekäigud siiski koheselt ümber larpile ja improteatrile - millega on lihtsalt oluliselt rohkem kogemust.

Seega mõtlesin jagada üht põnevat mõttekäiku rollidest, täpsemalt mõistest nimega rollipinge.

Lihtsustatult võib seda seletada kui pinget, mis tekib teatud rollis olemisega, sest paratamatult avades ühe ukse sulged sa paljud teised. Või siis on see pinge, mis on rolli tõttu sotsiaalselt peale surutud, mis teeb põhimõtteliselt suht sama välja.

Ehk veidi ekstreemselt võib siin tuua näiteks hullumaja arsti, kes peab igas olukorras omama selget mõistust ja süsteemi, samas kui tema patsient võib olla vaba igasugustest sotsiaalsetest käitumisnormidest. Kui pinge arstis läheb piisavalt suureks, võib ta hakata isegi kadestama oma patsienti selle vabaduse pärast.

Rolle on meil rohkem kui üks. Peale kõige muu oleme me tihti seadusekuulekad kodanikud, õpilased, õpetajad, töötajad, turistid jne

Küsimus pole kunagi selles kas need piged tekivad vaid kui palju, mis oleneb sellest kui palju meid kindlasse raamistikku surutakse. Mingid pinged on alati.

Kuidas aga neid pingeid lahendada?

Raamatu autor tõi näiteks maskeraadid ja karnevalid, mis on paljude kultuuride osad, kus tekib võimalus mängida kedagi teist. Samuti annab see võimaluse pilada ja naeruga võtta näiteks võimu (ehk siis välja elada enda rollipinged võmu all olemisest) või religiooni. Kuidas kuskil.

Mitmes kultuuris, tuues näitena vabalt Eesti, Soome ja Venemaa, on kindlasti üheks rollipinge maandajaks alkohol. Sest alkoholijoobes on äkitsi rolli piirid lõdvemad ja sa võid nendest üle astuda ilma ise-endaga vastuollu minemata. Pole just eriti tervislik lähenemine, aga mis teha kui sotsiaal-ajalooline kultuur paremat ei oma.

Minu arust on universaalne lahendus rollipingele aga improteater ja rollimäng (just enda valitud rolidega).
Improteatris osalemine annab võimaluse pilada ja suurendada sotsiaalseid stereotüüpe ning need pinged koos publikuga välja naerda. Väga võimas ja vahetu kogemus.
Rollimäng aga võib anda hulluarstile just võimaluse hullu mängimiseks, mis lahustaks turvalisel laval eelneva rolli pinged ja annaks ka tegeliku kogemuse nö kadestatud rollist.

Kuigi larpi puhul pole roll ise-enesest alati selle järgi valitud, on alati märgata kui mängijatel tekib võimalus teha seda, mis päriselus oleks täiesti välistatud.

Siin tuleb hea näitena meelde üks situatsioon ühest larp-ist kus värske kuulihaavaga meeskodanik lamas oiates diivanil ning 2 üleslöödud välimusege õrna daami tema ümber paanitsesid ja olid minestuse äärel vere nägemisest. Tõstsid küll pead, küll jalgu... otsisid pulssi...patsutasid nägu.... ühesõnaga ei osanud haavatuga midagi ette võtta ja tegid peaaegu kõike seda mida tegelikult ei tohiks teha. Lausa irooniliselt on üks neist mängijatest päris elus arst ja teine kiirabitöötaja - see situatsioon andis võimaluse täielikult vabaneda oma igapäevarolli piiridest. Ja nad nautisid seda täielikult.

Samuti on meelde jäänud roll, kui muidu asjalik pere-ema mängis ühel larpil Prantsuse päritoluga proffesionaalset prostituuti (ja musta turu diilerit). Jällegi roll, mida sa naudid, aga ei saa päris elus rakendada kasvõi puhtalt enda ja sotsiaalsete väärtushinnangute tõttu. Ja võibolla naudidki sa seda rolli just selle päriselu vastandlikkuse pärast.

Enda larpi rollidele mõeldes, saan need jagada kaheks:
Grupi ehk taustrollid, kui oled mängul koos seltskonnaga ning sinu roll pole mitte nii tähtis kui sotsiaalne lõbu oma grupis. Põhiväärtus on ikkagi koos tegutsemine ja pulli saamine.
Ja üksikrollid, milles võib näha mingit vastupidist peegeldust päris elule.

Hea näitena enda üksikrollist meenub Loki mängul Tartu Jumalad. Päriselt ei ole ma eriline egoistlik nihverdaja, valetaja ja vingerpussija. Selles mängus sain aga avada enda selle poole, ning mingil määral jäi see ka avatuks. Kui sa ei tunne mingit osa endast piisavalt hästi, siis võib see tekitada sinus hirmu - teamdatus just. Küll aga kui see osa on tuttav, siis on see su enda valik kas ja kuidas sa seda kasutad - aga hirmu ta enam ei tekita.

Seega võib isegi vaid meelelahutuslik rollimäng aidata meil teadvustada nii enda sisemust kui ka suhtestumist maailma.
Küsimus on vaid mängujärgses eneseanalüüsis.


Sellised mõtted täna,
head rollimist.
Cheers!

Boostitud lapsepõlvekad

Tere Hollywood,

Mul on teile üks filmi-idee pakkumine. Kuidas teile meeldiks järgnev:

Ühel planeedil elab üks pisikene superkangelane, ta on seal nagu jumal või nii, kroon on peas ja värki. Aga seal pole tal kedagi päästa. Oh või veelparem, ta kuuleb läbi kosmose hädakutsungit. Täpselt. Seepeale sõidab ta oma taltsutatud hiigelrebasega ... või äkki hoopis koos teiselt plaanilt pärit seksika rebasnaisega... läbi kosmose planeedilt planeedile, kuid ei leia ühtki intelligentset eluvormi ega kutsungi saatjat, kuni jõuab maale. Siin on just mingi suur madu pahandust tegemas ning muteerunund ahvileivapuud ja roosipõõsad vallutavad maailma. Ja siis superkangelane päästab maailma ja kõik on õnnelikud ja leiavad igavese armastuse, kuid siiski ta on superkangelane ja peab naasema oma kodugalaktikasse, sest see on töö, see on see kes ta on.

Selle filmi pealkiri olla "Väikese Printsi Tagasitulek"

Kuidas tundub? On ikka väga hea plot jah?


----------------



Ehk siis s*ta ajab keema kui võetakse mingi lapsepõlves loetud raamat ja tehakse sellest miski täielik pask nagu näiteks:



Ma ei kahtlegi, et selles on visuaalselt ilusaid hetki. Aga täiesti huvi pärast tahan teada, kui mitu detaili kattub raamatutega. Kas veerand filmist võib ehk olla isegi kirjanduslikult õige või on see puhas liialdus?

Muide, mind ei häiri kui solgitakse miskeid koomiksiasju ja viikingi-mütologiat jne - kõik see on justkui kas liiga vana või kauge, et seda pühaks pidada.
Aga raamatud mida ma nooruses lugesin on hoopis teine asi!

Vott nii on lood

Nilbet mõtlemist

Küsimus:

"Miks enamasti ei kurda mees kriitilisel hetkel peavalu üle?"






Vastus:

"Ta kasutab teist pead."

Mott