Sellegipoolest, kuna see annab nii palju edasi, elust, maskidest ja olemisest, jagan ka siin:
nii on
20080619 by g
Kunagi ammu võtsin äratuskella lahti.
Mõned jupid jäid pärast üle.
Seega ma parem teesklen.
Kui paljud teevad vahet?
Mulle ei meeldi lilli kinkida.
Mulle ei meeldi kui mulle lilli kingitakse.
Kui minusuguseid oleks rohkem, oleks lillemüüjaid vähem.
See ei oleks hea.
Mulle meeldib maskide taha peituda.
Iga inimese jaoks on mul erinev varnast võtta.
Nad peaksid uhked olema, et ma nende pärast nii palju vaeva näha viitsin.
Loodan, et keegi ei piilu kui ma nägu tahan pesta.
Mul pole aimugi, mis võiks olla elu mõte.
Inimesed ei paista olulisemad kui õunaussid.
Võibolla peaks ussidega sel teemal vestlema.
Ma ei saa neist aru. Lihtsam on neid lömastada.
Loodan, et nad mulle sõda ei kuuluta.
Mulle meeldib kõndida inimeste seas.
Juhul kui keegi neist mind ei tunne.
Ma ei tunne end ise ka. See loob mõnusa ühtekuuluvustunde
Inimesed ei saa aru, miks ma muusikat ainult kõrvaklappidega kuulan.
Kui ma klapijuhtme välja tõmban, ei saa nad aru, miks ma just sellist muusikat kuulan.
Ma ei saa neist aru.
Mõistmatus nakkab.Järgmisena tuleb nohu.
Segase peksmise juures on see hea asi,
et sa ise ei pea absoluutselt midagi taipama
sellest, mida sa parajasti kokku jahud.
Samas kui teised arvavad, et nemad peavad
Mulle kingiti järjekordne potilill. Ta on tiba surnud.
See hakkab neil mingiks totakaks harjumuseks saama.
Ma ei tea milles asi on, sest teiste omad õitsevad.
Kas on võimalik, et huumuskiht pole igal pool ühepaksune?
Samas tehakse mulle tobedaid vihjeid, et neid tuleb ikka kasta ka.
No ma ei tea.
Kõik, mida ma teen, teen ma selleks,
et oma psühhiaatrit segadusse ajada.
Ei usu? Seda ütles tema ka.
Ja mina ütlesin talle: ''Tss, Mõmmnääg tuleb... ''
Ta kiljatas ja puges diivani alla.
Aga Mõmmnääg, Mõmmnääg oli diivani all
Kui ma järele mõtlen,
pole keegi mind isekaks või alatuks kutsunud.
See on veider. Miks nad nii teevad?
Siin kusagil peitub ilmselt mingi lõks.
Olgem valvsad.
No comments:
Post a Comment
kriba kriba