Eelmisel korral Gestaldis rääkisime loomingust ja depressioonist. Kui palju on olnud neid inimesi, kes on teinud nii südant liigutavat loomingut, nii et sa seda vaadates/kuulates tunned kriipimist oma hingepõhjas, samas jäänud ehk liiga vara jalgu oma sisemisele pimedusele.
Selleks, et puudutada kellegi teise hinge, pead sa suutma läbida ka enda hinge sügavikke ja selleks, et sa saaksid teha huumorit tõsiste teemade üle, pead sa olema ise nende peale mõelnud.
Tänane kurb uudis Robin Williamsi kohta tuletab meelde, et see võitlus sisemise pimedama poolega võib kesta kaua, võibolla isegi terve elu ja võitjat ei saa keegi ette aimata.
Hea huumorimeel on tihtilugu vaid vahend selle pimedusega hakkama saamiseks, mis töötab ehk umbes nii:
1. Moonutab tegelikkust ja muudab selle raskuse nauditavamaks (vähendab ebamugavust)
2. Võtab tähelepanu ära probleemilt
3. Tekitab sotsiaalse heatahtlikkuse sinu suhtes
Seega on ta vaid lahendus hetkel asjadega hakkama saamiseks, aga ta ei ole pika-aegne terviklik lahendus. Samas, kui sa oled miskid tähtsad teemad läbi töötanud, suudad sa nende kohta teha oluliselt sügavamat huumorit.
Aga kõige vastikum osa on see, et ....mul on vist kuidagi kuskil ajusopis olnud idee, et inimene võitleb suht noorena depressiooniga ära ja siis on kõik ... siis on ilus elu ... ja tore ja värki ... mitte et sa 63 aastaselt endiselt maadled ja jääd lõpuks alla. See on lihtsalt kuidagi nii kohutavalt kurb ja raske.
"Tonight we recognize the battle so many of us fight within our own minds. Tonight we remember those who’ve lost that battle, and we celebrate and salute those who continue fight and win. (And if you are reading this, you are winning even if it doesn’t always feel like it.) And tomorrow we will go back to face life with laughter and joy and ridiculousness because that’s what he would want. And because that’s what we need. And because I said so." - from Thr Bloggess
No comments:
Post a Comment
kriba kriba