Täna hommikul tööle sõites ja pleikarist (mp3 mängija, mitte playboy) mussi kuulates jäi mulle midagi kõrva.
Otsisin nüüd netist üles need targad mõtted, mis kõlama jäid. Diip nagu diipklaver.
Pärit Chalice loost "Laula vanaema, laula" (pistsin selle eriti targa jupi boldi)
"kes vahest meist ei tahaks mõnd oma lemmmiklugu keerata põhja
kellel jälle ei kurdaks mõni vanem naaber, et muusika on liiga kõva, a kas sa
vingusid, kui
nende läbul laamendas meie mees, missiis et valus oli ja verd tuli ka, me isegi
saime aru
sellest, et erinevad generatsioonid, erinevad maitsed, erinevad inimesed ja kõik nii
edasi -
selle üle me ei vaidle... ...ja siis üks härra muretses et mis näo töö juures mõni
teeb, kui ta
laseks oma meelismuusikat - keegi ei võtaks enam teda tõsiselt, siiski minu silmis
hoopis võltsi
seest paistab teovõimetus, kui sa ei kuula oma süda, miks peaks siis kuulama ka
muud, kõigil
on midagi vaja, et rinnus tuksataks, sealhulgas ka loomulikult vajadus millegist
puhata"
Jajaa, sa võid ju viriseda ja vaielda, ning rääkida erinevatest situatsioonidest kus targem on täita teiste ootusi ja eeldusi kui et enda südant kuulata ... eks ma ise teen ka vahel seda ... ma tean küll ...kuid fundamentaalselt peab selle mõttega siiski nõustuma. Kui sa oled endaga aus siis ka teistega on läbi selle kuidagi õigemad/ausamad/puhtamad kontaktid. Nii nagu on.
Kui on sümpaatia siis on sümpaatia, kui on ebasümpaatia siis on ebasümpaatia, aga see lihtsalt on ja kõik. Ei ole mingit ümbernurga värki, kõik on selge.
* Vahi, see Chalice koostab veel pikemaid ja hullemaid lauseid kui mina. Siin lõigus pole ühtki punkti ega suurtähte, seega on tegemist ühe lausega! mis neist punktidest ikka raisata, ega need puu otsas ei kasva!
** Erinevalt mulle täna esitatud arvamusest, olen ma siiski veendumusel, et "Komplimenteerima" on igati ilus tegusõna ning ainult rikastab (mitte ei riku) meie kaunist emakeelt.
