Hingega asjad

Naaber tegi suurpuhastust ning koristas ka keldrit, ning ma vaatasin kerge ahastusega mida kõike ta ära viskas. Küll oli seal laste jalgratas (mis ei näinud mitte väga halb välja), küll lihtsad laudadest kastid (ilma kaaneta),  küll vanakooli tugitool, mille mõningase lihvimise ja kattevahetusega vast täitsa korda võinuks saada. Paistab, et ta suurem asi nikerdaja ja asjade parandaja ei ole. Noh ja kui vaja ei ole siis vaja ei ole.

Ja kõige tipus oli see: 

Jup, see on täitsa pädev vana kulunud kohver!!!

Nagu arvata võite siis selle päästsin ma küll ära. Asi pole mitte selles, et ma oleks niiväga roheline inimene, et ei salliks asjade ära viskamist. Asi on pigem selles, et mulle meeldivad vanad hingega asjad, mida saab natukene üles putitada ja mis usinasti edasi teenivad. Ja mida kõike need asjad kunagi näinud võivad olla? Pealegi nad annavad visuaalset väga muhedat hõngu elamisse. (Jah minu sees on animismi)

Ja mitmed ei hooli sellistest vanadest asjadest. Enne remonti visatakse kõik vanakraam rämpsu pähe ära, siis tehakse euroremont peale, ostetakse uus nodi sisse mis tehtud alamakstud usinate Korea naiste poolt, ning vaadatakse et midagi nagu oleks ikkagi puudu. Jah! See, mis on puudu, on hing - see värk mille sa rämpsu pähe esimese asjana ära viskasid.