Eile hilis-õhtul toimus
rahvusvaheliste politseijõudude ühine suuroperatsioon, et tabada üle
maailma tuntud saripeksjat,-lööjat ja -tampijat, keda tuntakse nime all
"Süda". Politseireidi tulevahetuse käigus sai Süda kõrvetada ja haiget
ning tõmbus kalgiks. Haavatuna põgenedes peitis ta ennast saapasäärde,
kust ta hiljem ka jahtununa leiti. Süda vangistati ning teda hoitakse
valve all, samas kui politsei pressiesindaja sõnul toimuvad tänavatel
meeleavaldused, mis nõuavad tema vabastamist.
Meeleavaldajate arvates on tema vangis hoidmise näol tegemist südametu teoga.
Politsei pole tigusid veel tuvastanud.
Perfektne kass
Saatsin pildi Kafikust koos väikese kirjeldusega kassi castingule (nimelt otsiti kassi ühte tegemisel olevasse filmi).
Vastus tuli:
Vastus tuli:
Kuule nii tore kass, aga meil
on kahjuks vaja, et ta kohe kindlasti ei pelgaks. Selles mõttes, et
oleks veidi treenitud. Aga pildi järgi on ta sul täpselt perfektne. Täiesti perfektne.
Jah mu kass on perfektne ja igati vormis - tundub, et ringi kujulises koogivormis.
Irrational
Here are some notes I took while reading "Predictably Irrational: The Hidden Forces That Shape Our Decisions" (a book that I highly recommend) All of them are out of context here and are more like personal notes.
on Ownership
"...ownership simply changes our perspective."
on Decision Making
"What my friend (and also the donkey and Congress) failed to do when focusing on the similarities and minor differences between two things was to take into account the consequences of not deciding. The donkey failed to consider starving, Congress failed to consider the lives lost while it debated highway legislation, and my friend failed to consider all the great pictures he was missing, not to mention the time he was spending at Best Buy. More important, they all failed to take into consideration the relatively minor differences that would have come with either one of the decisions."
on Stereotypes
Research on stereotypes shows not only that we react differently when we have a stereotype of a certain group of people, but also that stereotyped people themselves react differently when they are aware of the label that they are forced to wear (in psychological parlance, they are "primed" with this label).
on Personal Image
What these results show is that people are sometimes willing to sacrifice the pleasure they get from a particular consumption experience in order to project a certain image to others.
on Ownership
"...ownership simply changes our perspective."
on Decision Making
"What my friend (and also the donkey and Congress) failed to do when focusing on the similarities and minor differences between two things was to take into account the consequences of not deciding. The donkey failed to consider starving, Congress failed to consider the lives lost while it debated highway legislation, and my friend failed to consider all the great pictures he was missing, not to mention the time he was spending at Best Buy. More important, they all failed to take into consideration the relatively minor differences that would have come with either one of the decisions."
on Stereotypes
Research on stereotypes shows not only that we react differently when we have a stereotype of a certain group of people, but also that stereotyped people themselves react differently when they are aware of the label that they are forced to wear (in psychological parlance, they are "primed" with this label).
on Personal Image
What these results show is that people are sometimes willing to sacrifice the pleasure they get from a particular consumption experience in order to project a certain image to others.
Virinat
Mulle täitsa meeldisid need kõrged lumevallid, mis kerkisid talve saabudes mõnes kohas jalakäijate tee ja sõidutee vahele. Tekitas kohe kuidagi turvalisema tunde. Et kui kui kellegil äkki rool käest ära vajub või tahab idiootset möödasõitu teha, on mul vähemalt mingigi kerge kaitsevall vahel.
Ega selliste seikade kohta ei oskagi midagi sellest asjalikumat öelda.
Mul on suurem kui sul
Kui tihti oled sa kuulnud kedagi ütlemas "Ohh, ma magasin öösel ainult 3 tundi, ma olen nii väsinud."
Mind härib selle juures kõige rohkem eeldus, et kolme tunniga justkui ei tohiks olla võimalik ennast välja puhata, et see ongi normaalne kui inimene on peale sellist ööd omadega läbi. Samas, kellel ei ole olnud hetke, kus pisikese kiirunega on päästetud õhtu või päev. Oli see oni siis pikk? Aga puhkasid ju välja ikkagi. Miks me programmeerime ennast miskite numbritega, kuigi nad ei anna tihti seda õiget, tähtsat informatsiooni?
Meile ilmselgelt meeldivad numbrid.... see annab meile justkui turvalisuse, kindlama arusaama asjadest. Aga, mis teadmise annavad nad kvaliteedi kohta? Une puhul ei ole ju kvantiteet oluline. Sa võid magada ju 14 tundi järjest ja ikka olla omadega läbi. Ja mis sellest et mingid teadlased on kokku leppinud et keskmine soovituslik uneaeg on 7,5 tundi või midagi sellist? Sinu keha on see mis otsustab ja keha võib saada energiat nii paljudest erinevatest kohtadest.
Inspireerivad ja innustavad sündmused, kohtumised, konserdid, inimesed jne võivad vahel anda nii palju energiat, et unest ja söögis selle kõrval rääkida on naeruväärne. Muidugi on see keha jaoks vajalik, aga see hoiab meid käimas ainult väga baas tasemel. See ei inspireeri ega motiveeri meid tegema asju mida me teeme.
Kui keegi on endale uue elamise hankinud on tavaline küsimus, et mitu ruutu see sul on, palju maksis jne. Aga tähtsad küsimused nagu "On see mugav ja kodune ja mõnus koht?" jäävad tegelikult ju küsimata.
Suurus ja numbrid paistavad olevat meil lausa kinnisideeks. Muidugi, see annab võimaluse võrrelda, et mul on suurem kui sul, aga sa ei saa võrrelda neid väärtusi mis tegelikult loevad. Millegi omamine muudab meie perspektiivi. Aastaid ustavalt teeninud auto on meie jaoks hinnalisem, kui selle tulevase ostja jaoks, kes näeb seda lihtsalt kui vana romu.
Kas ongi äkki kõige mõõtmine ja nummerdamine meile vajalik, et me saaks end teistega võrrelda, sobitada keskkonda ja näha kellel on siis ikkagi kõige suurem?
Mõned ööd tagasi külastasin unes mingit kummalist Chewbaccade planeeti, kus niipea kui lapsel juba aju võttis viidi ta ennustaja juurde, kes andis täpse kuupäeva, millal too inimene sureb. Ja ennustajal oli alati õigus - ei olnud kedagi olnud kauemaks kui ennustaja öeldud aeg. Kas oli see siis tõesti bioloogia ja ennustaja võimalus asju ette näha, või lihtsalt chewbaccade enese-programmeerimine ja täpne teadmine palju sul aega on, mis seda põhjustas, aga see töötas
Ilmselgelt käituksid sa ju teistmoodi teades täpselt, millal sa sured ja kui sa tead ka seda täpselt millal su lähedased surevad. Aeg on niimoodi hoopis teise väärtusega ja seda on ka oluliselt lihtsam planeerida.
Mulle tundub, et see mittemääratus ongi põhjus, miks me inimestena tihti nii rumalalt käitume. Miks me jätame tähtsad asjad tihti ütlemata ja lükkame meeldivaid asju järjest kaugesse ebamäärasesse tulevikku edasi?
Kui sa aga teaksid täpselt, et sul on veel noh ütleme aasta... mida teeksid sa selle ajaga teistmoodi?
Palju kummalisi mõtteid ja diipunenägusid
Cheers!
Mind härib selle juures kõige rohkem eeldus, et kolme tunniga justkui ei tohiks olla võimalik ennast välja puhata, et see ongi normaalne kui inimene on peale sellist ööd omadega läbi. Samas, kellel ei ole olnud hetke, kus pisikese kiirunega on päästetud õhtu või päev. Oli see oni siis pikk? Aga puhkasid ju välja ikkagi. Miks me programmeerime ennast miskite numbritega, kuigi nad ei anna tihti seda õiget, tähtsat informatsiooni?
Meile ilmselgelt meeldivad numbrid.... see annab meile justkui turvalisuse, kindlama arusaama asjadest. Aga, mis teadmise annavad nad kvaliteedi kohta? Une puhul ei ole ju kvantiteet oluline. Sa võid magada ju 14 tundi järjest ja ikka olla omadega läbi. Ja mis sellest et mingid teadlased on kokku leppinud et keskmine soovituslik uneaeg on 7,5 tundi või midagi sellist? Sinu keha on see mis otsustab ja keha võib saada energiat nii paljudest erinevatest kohtadest.
Inspireerivad ja innustavad sündmused, kohtumised, konserdid, inimesed jne võivad vahel anda nii palju energiat, et unest ja söögis selle kõrval rääkida on naeruväärne. Muidugi on see keha jaoks vajalik, aga see hoiab meid käimas ainult väga baas tasemel. See ei inspireeri ega motiveeri meid tegema asju mida me teeme.
Kui keegi on endale uue elamise hankinud on tavaline küsimus, et mitu ruutu see sul on, palju maksis jne. Aga tähtsad küsimused nagu "On see mugav ja kodune ja mõnus koht?" jäävad tegelikult ju küsimata.
Suurus ja numbrid paistavad olevat meil lausa kinnisideeks. Muidugi, see annab võimaluse võrrelda, et mul on suurem kui sul, aga sa ei saa võrrelda neid väärtusi mis tegelikult loevad. Millegi omamine muudab meie perspektiivi. Aastaid ustavalt teeninud auto on meie jaoks hinnalisem, kui selle tulevase ostja jaoks, kes näeb seda lihtsalt kui vana romu.
Kas ongi äkki kõige mõõtmine ja nummerdamine meile vajalik, et me saaks end teistega võrrelda, sobitada keskkonda ja näha kellel on siis ikkagi kõige suurem?
Mõned ööd tagasi külastasin unes mingit kummalist Chewbaccade planeeti, kus niipea kui lapsel juba aju võttis viidi ta ennustaja juurde, kes andis täpse kuupäeva, millal too inimene sureb. Ja ennustajal oli alati õigus - ei olnud kedagi olnud kauemaks kui ennustaja öeldud aeg. Kas oli see siis tõesti bioloogia ja ennustaja võimalus asju ette näha, või lihtsalt chewbaccade enese-programmeerimine ja täpne teadmine palju sul aega on, mis seda põhjustas, aga see töötas Ilmselgelt käituksid sa ju teistmoodi teades täpselt, millal sa sured ja kui sa tead ka seda täpselt millal su lähedased surevad. Aeg on niimoodi hoopis teise väärtusega ja seda on ka oluliselt lihtsam planeerida.
Mulle tundub, et see mittemääratus ongi põhjus, miks me inimestena tihti nii rumalalt käitume. Miks me jätame tähtsad asjad tihti ütlemata ja lükkame meeldivaid asju järjest kaugesse ebamäärasesse tulevikku edasi?
Kui sa aga teaksid täpselt, et sul on veel noh ütleme aasta... mida teeksid sa selle ajaga teistmoodi?
Palju kummalisi mõtteid ja diipunenägusid
Cheers!
Geckos
If you think your kid has sticky fingers, you have never high fived a gecko.Yeah, this part of the pop culture was never too pop in the gecko society.
G1: Hey I learned something new today. It's called high five.
G2: How does it go?
G1: Like this!
(slam- splash)
... and after 2 hours of standing together like Siamese twins:
G1: Damn, it seems we are stuck to each other forever now.
G2:Yeah
G1:..eee ....are you at least a female?
G2: No
G1: Shit!
A gecko claps only once in a lifetime and after that it is in the constant "excellent" mode.
Thank you all for the great yesterday evening that was the cornerstone of these ideas
Cheers!
Culture, planes and silly
I have noticed that some
environmental conditions can be quite helpful for getting mental problems. People
who see more sun will less likely get depressed then people who don't and they
also have more time and events to celebrate - whatever they want to celebrate.
However when you are from a cold place like Estonia, Finland or North Wales you
have to work hard to survive the cold winter..
. which is a big bollocks.
So you
have to work hard in the office to survive winter?
What does it mean?
Do you
type harder and faster?
Lets be honest the times have
changed, but the culture hasn't.
A while ago I had a trip to
Cyprus and the way back was a real eye opener. You see, I had to use three
different planes to get back and I could really see the cultural differences.
From Cyprus to Greek the plane was full of loud and funny people enjoying life.
It was a total party plane.
The next one was from Greek to
Germany. People were polite while talking – there were less laughs and more
awkward moments.
And the plane from Germany to
Estonia was like
....
...total silence. So serious people, that you are afraid to
have eye contact with them. It was like going to a bloody funeral, if you ask
me. Or like everyone was sure that
"this plane is going to crash, but I
will still take it.”
Deadly serious - that's the word for it.
Talking about planes..I have
never understood why they sell lottery tickets and scratch cards in some of
them. Think about it: you are flying 100 miles a second in a bloody tin can
with wings. I wouldn't push my luck, if I was you.
And surprisingly I have never seen
air-plain staff member to loose balance during the flight.
How do they do that?
I understand when you have some experience on the field... But how do you keep
it up when you are a total beginner?
How do you practice for it? Do you go
surfing?
"Lets catch the wave.. Keep balance keep balance... We are
experiencing some turbulence. Any litter or empty bottles?"
Viimaks jälle laval
Olen täna üle parajalt pika aja jälle laval. Seda siis T-Teater esitab: “A. on keegi teine” etenduse raames. Millal see jälle juhtub - ei tea.Ma ei armasta Sind enam mu armsaim.
Ma ei armasta Sind enam iga päev.
Vahel tahaksin surra, et mul ei oleks enam midagi.
Hirm, et ma ei näe sind enam kunagi.
Ma armastan sind.
A.-d ei ole. On ta surnud? Kadunud? A.-d ei ole. Ühel õhtul saavad kokku A. kallim, parim sõbranna, kallima parim sõber ja isa.Kaotusega peab proovima suhestuda - kümmeldes piinades, sunnitult lõbutsedes ja tehes nägu, et seda pole justkui juhtunudki. Kõik ei ole korras, kuid lootus on, et saab. Aga kui kõik on hästi, kas siis on hästi?
Autorid: Andreas Sauter ja Bernard Studlar
Lavastaja: Margo Teder
Osades:
Anti Räis/Marko Kiisa, Georg Logins/Timo Talvik, Liisi Rohtung/Karolin
Kaup, Lauri Vasko/Riho Uibo, Terly Toomast, Velja Andruse, Hanna
Allsaar, Kärt Kase ja Marta Hang
Piletid hinnaga viis eurot müügil Piletimaalimas (www.piletimaailm.com) ja enne etenduse algust kohapeal, TTÜ Tudengimajas (Ehitajate tee 5).
Kuskil 18.30 alates on TTÜ peaukse juures ka abivalmis tütarlaps, kes meeledi tudengimaja poole teed juhatab.
Infot T-Teatri kohta www.tteater.ee
ja meie Facebooki lehel https://www.facebook.com/pages/T-Teater/181186081910445?ref=hl
Pean tõdema, et tegemist on millegi täiesti uuega T-Teatri stiilis ja külmaks pole see veel kedagi jätnud.
Kohtumiseni!
Gift of present
The Present is a gift if you are in it.
But usually we aren't. Usually we are in our heads.
Thinking creates a new world in
our minds and eventually you will have to choose, weather you are in the real
world or in your head. Because, and here’s the tricky part, you can not be in
two places at the same time.
If you think hard you do not notice everything that’s going on around you – and vice versa.
If you think hard you do not notice everything that’s going on around you – and vice versa.
And there are so many things that can go wrong like that.
For example you are at a party,
having a nice time, lots of booze and you try to stay in the conversation, but
the booze kicks in and slows your mind. So you are constantly off and behind
the topic.
Friend 1: “Did you know that Lucy finished the business school last week?”
Friend 2:”Well that’s really great.
She was working really hard for it.”
Friend 3:”Her parents must be
proud.”
Friend 4: “She will like
totally get a better job now.”
YOU:”I. Like. Elephants. Too.”
… awkward silence …
The other thing we do is that we take our thoughts as real as the real world.We say things like “I know you cheated on me! I know you did!”
Do you really? Were you there?
Did you see it? Were you hiding in the closet and watching?
Or do you just think you know?
In that case you should say something like:
“I think that you cheated on me, but I do not know for sure. It’s just a
thought in my mind. And my mind is like a totally different dimension. It is
not real world. So I am asking you –just to be sure -if you did it or not.”
And if she was here now, she
would say “But I have proof!”
Of course you do. When we are
sure about something, we will always find proof for it. This is called
programming: we just set a filter to see things how we want to see them. A neurotic person does not search for a cure,
but for affirmation to his or her neurosis – that’s just how it is.
In this situation you might be
right but you might also be wrong.
By cognitive behavioral therapy thinking is the cause of emotions. We see or experience something, we interpret it and this causes emotions. The situation is never cause of emotions, the interpretation (thinking process) is. If you hear some people talking in a foreign language that you do not understand you might think "They are surely talking about how stupid I look" and feel bad about it. Or you might also think "They must be talking about how nice I look" and you smile and are happy.
Both of these results are irrational, not related to reality itself, but if you want to change something, I would suggest changing the negative thoughts - these are the ones that give you misery.
Both of these results are irrational, not related to reality itself, but if you want to change something, I would suggest changing the negative thoughts - these are the ones that give you misery.
Some people believe that their
predictions are so accurate that they end up doing nothing – just watching
telly, getting ready for the end of the world and ordering delivery fast-food
-, afraid to leave the home. “I’m just
fine at my home with my telly.” It is
quite ironic thing to think, as most deaths occur at home environment.
Indeed, if you cross the road
you might get hit by a car. But also you might not get hit by a car. You can’t
be sure before you try it. We do not know what will or will not happen.
Nostradamus did, but he was also nuts as a coconut.
We like to think that thinking solves problem, while in reality it will most likely cause more problems. You can solve problems only by DOING stuff.
And when it comes to doing, you can not change the past or the future. We are perfect in the future aren't we - we exercise regularly, take care of our health and never miss the date of our homework. Present is the only time when you can do and change something - knowing it is a powerful feeling. Even when the future time comes, it is still present then.
We pride ourselves for being "Oh so smart".
You know this feeling when you have some important stuff
happening in the morning and you are unable to sleep the night before, because
you are unable to stop your thoughts? Is this a smart thing to do? And does this aid you in any way on the
important day? Most likely not, you will just be tired and might be
unsuccessful because of thinking, because you did not get enough rest.
How fucking smart is that?
The problem is that we have the gift of thought, but most of the time we are not using it wisely.
It has a lot of mistakes in it, while we ourselves assume that we are just rational human beings (Great examples of the mistakes we make can be found in Predictably Irrational: The Hidden Forces That Shape Our Decisions by Dan Ariely)
How fucking smart is that?
The problem is that we have the gift of thought, but most of the time we are not using it wisely.
It has a lot of mistakes in it, while we ourselves assume that we are just rational human beings (Great examples of the mistakes we make can be found in Predictably Irrational: The Hidden Forces That Shape Our Decisions by Dan Ariely)
I can not deny that we also get a lot From thinking. We are able to create plans, invent and test, so on and forth. All of the stuff we use every day is there because someone first thought it out.
Thinking is a gift, but so is the present and we should try to keep a healthy balance between them - otherwise we can miss so much in our life.
And that's all I wanted to say this time.
Cheers!
.jpg)
Rutt ja Hala
Kui ma ütleks lihtsalt, et ma olen vaimselt väsinud ja tahaks nutta, jätaks see vast veits vale mulje.
Viimasel ajal on see tõesti nii... mitte küll kogu aeg...aga noh--
Asi on selles, et püsivate teatri proovide käigus on mingi tuttav asi hinges ärganud. Oh ei, meie tükk ei ole elusünge ega midagi sellist (leina ja kaotust on seal aga küll), aga ma olen lihtsalt korduvalt ja korduvalt sellist asja kõrvalt näinud ja läbi elanud ja nüüd kuidagi selle uuesti ja uuesti ja uuesti ja tülpimuseni läbimängimine on midagi meelde tuletanud...
Lavastaja ütleb, et ma kipun üle mängima, mis ei üllata mind sugugi. Teatraalsus ja huumor on mu põhivahendid ebamugavus tundega toime tulekuks - kaitse.
Samas, see toimetuleks ei tähenda et emotsioon saaks välja elatud. Oh ei. Emotsioonide väljaelamises olen ma amatöör. Ja nii ta istub taustal ja muudab filtreid läbi mille ma maailma näen ja tajun.
Ning täiesti juhuslikult satuvad ette teemaarutlused koolistressist, kiusamisest ja ka suitsidaalse sõbra halamist täis veebipäevik. Justkui ütleks emotsioon "Noh, sa ei taha tunnistada, et ma siin olen? Noo, seda me veel vaatame, ma teen nii, et sa näeksid vaid seda, mis mind suurendavad. Siis näeb, kes tugevam on. In your face, raisk."
Eile läxid 2 korda silmad veidi niiskeks. Korra seda lugedes ja teist korda proovi ajal. Täna hommikul oli hetk trolliga tööle sõites ja muusikat kuulates (ja seda räägib inimene, kes isegi oma venna matustel ei nutnud). Ei saagi sellest triggerist päris aru.
Tunded otsivad väljundit, kuidas seda aga lihtsamalt teha?
Ma ei oska nutta... noh, automaatne blokk on ees, niipea kui silm natuke niiskeks läheb on 99% kordadest kõik - edasi ei saa. Ma tunnen end piisavalt palju. (kuradi perfektne mees raisk)
Ja ma tean ka, mis pikemas plaanis juhtuma hakkab, kui mitte välja elada - jällegi, ma tunnen ennast.
(see oleks midagi stiilis: ma siin üksinda siputan miskis mullis ja mis selle kõige mõte on jne)
Äkkis saab seda sisemist ängi just laval ära kasutada?
Või selle kulul mõne korralikuma kunsti/kirjatöö valmis teha?
Ma ei usu, et ükski emotsioon halb on.
Kõik neist annavad midagi väärtuslikku .... aga kuidas seda va väärtuslikku nüüd sest ängstist välja rookida?
Brrrr!
Ssee tuli küll nüüd üks ootamatult emo postitus
Positiivse poole pealt aga - sain lõpuks aja neuroloogi juurde, märtsi lõpus.
Cheers!
Viimasel ajal on see tõesti nii... mitte küll kogu aeg...aga noh--
Asi on selles, et püsivate teatri proovide käigus on mingi tuttav asi hinges ärganud. Oh ei, meie tükk ei ole elusünge ega midagi sellist (leina ja kaotust on seal aga küll), aga ma olen lihtsalt korduvalt ja korduvalt sellist asja kõrvalt näinud ja läbi elanud ja nüüd kuidagi selle uuesti ja uuesti ja uuesti ja tülpimuseni läbimängimine on midagi meelde tuletanud...
Lavastaja ütleb, et ma kipun üle mängima, mis ei üllata mind sugugi. Teatraalsus ja huumor on mu põhivahendid ebamugavus tundega toime tulekuks - kaitse.
Samas, see toimetuleks ei tähenda et emotsioon saaks välja elatud. Oh ei. Emotsioonide väljaelamises olen ma amatöör. Ja nii ta istub taustal ja muudab filtreid läbi mille ma maailma näen ja tajun.
Ning täiesti juhuslikult satuvad ette teemaarutlused koolistressist, kiusamisest ja ka suitsidaalse sõbra halamist täis veebipäevik. Justkui ütleks emotsioon "Noh, sa ei taha tunnistada, et ma siin olen? Noo, seda me veel vaatame, ma teen nii, et sa näeksid vaid seda, mis mind suurendavad. Siis näeb, kes tugevam on. In your face, raisk."
Eile läxid 2 korda silmad veidi niiskeks. Korra seda lugedes ja teist korda proovi ajal. Täna hommikul oli hetk trolliga tööle sõites ja muusikat kuulates (ja seda räägib inimene, kes isegi oma venna matustel ei nutnud). Ei saagi sellest triggerist päris aru.
Tunded otsivad väljundit, kuidas seda aga lihtsamalt teha?
Ma ei oska nutta... noh, automaatne blokk on ees, niipea kui silm natuke niiskeks läheb on 99% kordadest kõik - edasi ei saa. Ma tunnen end piisavalt palju. (kuradi perfektne mees raisk)
Ja ma tean ka, mis pikemas plaanis juhtuma hakkab, kui mitte välja elada - jällegi, ma tunnen ennast.
(see oleks midagi stiilis: ma siin üksinda siputan miskis mullis ja mis selle kõige mõte on jne)
Äkkis saab seda sisemist ängi just laval ära kasutada?
Või selle kulul mõne korralikuma kunsti/kirjatöö valmis teha?
Ma ei usu, et ükski emotsioon halb on.
Kõik neist annavad midagi väärtuslikku .... aga kuidas seda va väärtuslikku nüüd sest ängstist välja rookida?
Brrrr!
Ssee tuli küll nüüd üks ootamatult emo postitus
Positiivse poole pealt aga - sain lõpuks aja neuroloogi juurde, märtsi lõpus.
Cheers!
Ragistades läbi elu
Selline olukord:
Mul on selg/kael/käed või mõni muu kehaosa kange ja ebameeldiv ning ma sirutan ennast, et ennast paremini tunda. Selle kõrvalproduktina väljub kõikidest ühenduslülidest päris korralik ragin.
Ja peaaegu alati on sellel ajal läheduses mõni idikas kes ütleb midagi stiilis "Uhh, vastik ära tee nii!"
Nagu mida vittu, ah, ausalt?
Ragisemine on mul eluaeg kaasas olnud ja noh mis ma teha saan. Ma ei tee raginat eesmärgiga kellelegi pinda käia vaid sirutan ennast, et ma tunneks ennast paremini. Kas ma käin teiste inimeste juures kommenteerimas, et "ära ennast siruta see on vastik" kui neil on seda vaja teha? Ei.
Kas inimiene tõesti on nii loll, et mõtleb, et ma teen seda spetsiaalselt tema piinamiseks?
Või arvab ta tõesti naiivselt, et kogu maailm peaks käima nii nagu tema tahab, kaasa arvatud minu keha raginad?
Ja siis leidub veel neid, kes tulevad rääkima, kuidas tänu ragistamisele mul vanas eas kõik kohad rohkem valutama peaksid. Eino need võivad ikka eriti vittu käia, kes seda räägivad! Ma ei saa sinna midagi parata, et ragiseb ja siis veel ennustatakse, et oioi sul läheb selle pärast tulevikus halvasti.
Üldiselt see lollakas käitumine mind väga ei häri aga fakk vahel ajab ikka kopsu üle maksa ... nagu mismõttes ahh. Ja ei usu, et tegemist on miski ürgrefleksiga et see inimst häirib ja et ta peab sellele reageerima.
Urrrrr
Mul on selg/kael/käed või mõni muu kehaosa kange ja ebameeldiv ning ma sirutan ennast, et ennast paremini tunda. Selle kõrvalproduktina väljub kõikidest ühenduslülidest päris korralik ragin.
Ja peaaegu alati on sellel ajal läheduses mõni idikas kes ütleb midagi stiilis "Uhh, vastik ära tee nii!"
Nagu mida vittu, ah, ausalt?
Ragisemine on mul eluaeg kaasas olnud ja noh mis ma teha saan. Ma ei tee raginat eesmärgiga kellelegi pinda käia vaid sirutan ennast, et ma tunneks ennast paremini. Kas ma käin teiste inimeste juures kommenteerimas, et "ära ennast siruta see on vastik" kui neil on seda vaja teha? Ei.
Kas inimiene tõesti on nii loll, et mõtleb, et ma teen seda spetsiaalselt tema piinamiseks?
Või arvab ta tõesti naiivselt, et kogu maailm peaks käima nii nagu tema tahab, kaasa arvatud minu keha raginad?
Ja siis leidub veel neid, kes tulevad rääkima, kuidas tänu ragistamisele mul vanas eas kõik kohad rohkem valutama peaksid. Eino need võivad ikka eriti vittu käia, kes seda räägivad! Ma ei saa sinna midagi parata, et ragiseb ja siis veel ennustatakse, et oioi sul läheb selle pärast tulevikus halvasti.
Üldiselt see lollakas käitumine mind väga ei häri aga fakk vahel ajab ikka kopsu üle maksa ... nagu mismõttes ahh. Ja ei usu, et tegemist on miski ürgrefleksiga et see inimst häirib ja et ta peab sellele reageerima.
Urrrrr
Veidi Ennustust
Kuna aasta algul on ikka tarvilik ennustada ja seesamune teguviis mul veel tegemata on, siis täidab selle lünga kohe ära. Kaarte mul käepärast pole, tina mida valada kah mitte, kohvipaks on kõik kohvimasina sees ... ainus mis on arvuti ja nodi selle sees.
Võtab siis aga kõik 12 kuud ette ning proovib igale oma loo leida läbi playlisti shuffle meetodi.
Ja salvestatud pullidele piltidele teeme pimesivalikut nii et lõpux on iga kuu kohta 1 pilt ja 1 lugu, mis jätab oluliselt rohkem tõlgendamise ruumi kui muidu.
Siin on siis tulemused:
Jaanuar: Lu:k - La:v
.jpg)
Veebruar: Die Krupps - Paradise of Sin
.jpg)
Märts: The Nightmare Before Christmas - Opening
.jpg)
Aprill: Pendulum - Crush
.jpg)
Mai: Sambomaster - Kimi wo Mamotte Kimi wo Aishite (Bleach soundtrack)
.jpg)
Juuni: Vaiko Eplik -Ajakaja
.jpg)
Juuli: Natasha Bedingfield -Pocketful Of Sunshine
.jpg)
August: Raadio Maania - Igavest elu lõppevas öös
.jpg)
September: Lacuna Coil - Angel's Punishment
.jpg)
Oktoober: Right Side Fred - Deeply Dippy
.jpg)
November: Metric - Hustle Rose
.jpg)
Detsember: Metric - Breathing Underwater
.jpg)
Kokkuvõte: Jah mul on ikka parajat jura arvutis. Seda nii piltide kui muusika näol. Aga aasta tuleb nagu aasta ikka tuleb.
Võtab siis aga kõik 12 kuud ette ning proovib igale oma loo leida läbi playlisti shuffle meetodi.
Ja salvestatud pullidele piltidele teeme pimesivalikut nii et lõpux on iga kuu kohta 1 pilt ja 1 lugu, mis jätab oluliselt rohkem tõlgendamise ruumi kui muidu.
Siin on siis tulemused:
Jaanuar: Lu:k - La:v
.jpg)
Veebruar: Die Krupps - Paradise of Sin
.jpg)
Märts: The Nightmare Before Christmas - Opening
.jpg)
Aprill: Pendulum - Crush
.jpg)
Mai: Sambomaster - Kimi wo Mamotte Kimi wo Aishite (Bleach soundtrack)
.jpg)
Juuni: Vaiko Eplik -Ajakaja
.jpg)
Juuli: Natasha Bedingfield -Pocketful Of Sunshine
.jpg)
August: Raadio Maania - Igavest elu lõppevas öös
.jpg)
September: Lacuna Coil - Angel's Punishment
.jpg)
Oktoober: Right Side Fred - Deeply Dippy
.jpg)
November: Metric - Hustle Rose
.jpg)
Detsember: Metric - Breathing Underwater
.jpg)
Mida see peaks näitama..
.. , et järjepidevalt jõutakse minu blogisse otsingusõnadega "ürgmees" ja "seksuaalne frustratsioon"
Stupid questions
Since the Christmas time I have been really annoyed by the stupid questions people tend to ask.
For example you are shopping in a supermarket and pump into a friend there, and he/she asks "Oh, what are you doing here?" Really? What do you think I'm doing? Playing chess with flamingos, that's what.
Or when someone is at your place and asks "Why is this thing in there?"
Well, if you are at my place then the logic says that it is in there because I put it there.
It is impossible for me not to be sarcastic in these situations and answer something totally ridiculous, like "Well, the spiders came in and met the superman who was turned into spider man and then they all played hopscotch, and .. well then they put it in there"
And the classical stupid question "Do you smoke?"
Do you see me smoking at the moment, well then I do.
If you don't see me smoking at the moment then I am sot smoking at the moment.
For some reason people want to know for sure the box where to put you in, are you a smoker or a non-smoker and the "I smoke when I want to smoke... and it might be right now ..or also it might be never" is not sufficient enough.
Oh sweet irony that the expression "rational thinking" was coined by humans.
Cheers!
For example you are shopping in a supermarket and pump into a friend there, and he/she asks "Oh, what are you doing here?" Really? What do you think I'm doing? Playing chess with flamingos, that's what.
Or when someone is at your place and asks "Why is this thing in there?"
Well, if you are at my place then the logic says that it is in there because I put it there.
It is impossible for me not to be sarcastic in these situations and answer something totally ridiculous, like "Well, the spiders came in and met the superman who was turned into spider man and then they all played hopscotch, and .. well then they put it in there"
And the classical stupid question "Do you smoke?"
Do you see me smoking at the moment, well then I do.
If you don't see me smoking at the moment then I am sot smoking at the moment.
For some reason people want to know for sure the box where to put you in, are you a smoker or a non-smoker and the "I smoke when I want to smoke... and it might be right now ..or also it might be never" is not sufficient enough.
Oh sweet irony that the expression "rational thinking" was coined by humans.
Cheers!
Calling Names
.
When the mother is giving a
birth, the baby must be taking it. Right?
It almost sounds like taking a bath
“I couldn't answer the phone, I was taking a birth”.
So After taking the birth we are named. Because you must have a name. You
can not be called a Shrimp, or a Thing or the Poop-machine forever.
We have three kinds of names in
Estonia. First we have the names that mean something and this is where our creativity and
hippie-ness comes out.
Here are some names with vague translation:
„Kalju“,
that means „ a Cliff“
„Õie“ that is something like „Blossom“
„Tuuli“ that is something like „Winds“
„Õie“ that is something like „Blossom“
„Tuuli“ that is something like „Winds“
„Tormi“-
something like a storm
„Koit ja Eha“ that is the Dawn and the Dusk
„Heli“ – a sound
„Ebe“ – a very very small piece of something that you can barely see
„Laine“ – a wave
„Välek“ – someone on speed
„Hiie“ – our old sacred place. And if you didn't know our sacred places are something similar to the Stonehenge, but way smaller – we only have one small stone there. But at least we have many places like that.
„Koit ja Eha“ that is the Dawn and the Dusk
„Heli“ – a sound
„Ebe“ – a very very small piece of something that you can barely see
„Laine“ – a wave
„Välek“ – someone on speed
„Hiie“ – our old sacred place. And if you didn't know our sacred places are something similar to the Stonehenge, but way smaller – we only have one small stone there. But at least we have many places like that.
And the best names are the combinations of these
names:
„Välek Vibulane“ – bowman on speed
„Heli Laine“ – a sound wave
„Heli Laine“ – a sound wave
And my favorite „Aita Leida Kuusepuu“ that means something like 'Help me find a Christmas tree“.
And that is just a small
selection of names with meanings.
And imagine if they all were in
the same room at the same time and you had to introduce them
„Yes, this guy there ... is
bowman on speed of a sound wave... yes.. they have been together for some time
now .... (whispering) previously they had some drug problems.... and there is storm and wind together.... and
dawn and the dusk.. and the big one there is cliff.. standing there alone like (giggling)
forever....and the small Stonehenge will
help you to find a Christmas tree ... and let me introduce you to the very
small piece of something..“
People will think you are on
acid or something
And next to the names like that
we have the „just names“. You know, the names that have no meaning what so
ever. The names that were invented by someone mad:
„Lets put this letter and
this letter an that letter .... and this letter... and eeni miini maini moo
that letter ....and voila we have a name!"
And the Igorr comes in „ Yess
masster, but what does it mean?“
„Nothing! It means nothing at
all! This here is just a name!“ Evil laugh muhahaa!
But there is also a third
generation of names.
Yes there is!
The ones that sound and look just so utterly stupid that
they just must have a meaning.... somewhere in a different galaxy.
And when you
are lucky enough to have parents that hate you, you will spend the first 10
years of your life learning how to correctly pronounce and write your own
fucking name - what a great way to spend your time.
And that's all I wanted to share with you today about the names we have in this god forsaken cold and wet place called Estonia. Well there is nothing else to do with this weather then just sit at home and think about names, traditions and big questions like : "What do raisins eat?"
Cheers!
Subscribe to:
Posts (Atom)