Tornmaja metafoor

Mõnes mõttes on elu nagu uitamine tornmajas.
Noh vähemalt emostionaalselt.

Kui sa oled kõrgemal korrusel, näed sa linde vabalt lendamas, põikesetõuse ja loojanguid, linna siluetti. Kõik on ilus ja sa tahad seda ilu nautida ja jagada ning veelgi kõrgemale ronida, et seda rohkem kogeda. Mida kõrgemale sa lähed, seda ilusamaks see läheb.
Ja sa usud, et elu ongi selline.


Alumistel korrustel näed sa aknast vaadates lihtsalt teisi maju. Ei midagi ilusat. Väljas kaklevad jõpsikad ja krohvi on võtmetega kraabitud "Loll Ivan" ja "Vasja turak". Mida madalamale minna, seda koledamaks läheb vaatepilt. Püsivalt närvilised autojuhid, tõrelevad ja tigedad inimesed, koerasitt, mis koorub kevadise lume alt.
Ja sa usud, et elu ongi selline.

Ja kusagil sel vahepeal on ka täiesti normaalne ja neutraalne pind. On nii ilu, kui ka õudust.

Selles tornis teeme me trepiastmetel tsa-tsa-tsa'd. Emotsionaalselt siis.
On midagi head elus: samm kõrgemale ja elu tundub ilusam, ning ilusat on kergem märgata.
On midagi koledat elus: samm alla je elu tunub koledam, ning koledat on kergem märgata.

Ja vahel on nende treppide asemel eskalaatorid, mis liiguvad suunaga allapoole. Seega, et püsida hääs või neutraalses tuleb voolule vastu ujuda. Tõsi, korrustel on ka tasane pinnas, kus saab hinge tõmmata, aga niipea kui midagi uut sisse tuleb, oled sa laksti astmetel ja liigud kas üles või alla.



Alati on hea teada, mis aitavad sul kõrgemale sammuda. On see hea muusika, mõni film või tegevus.

Sest üks on selge - keldripõhja ei taha keegi minna.
Olgugi, et seal on varemgi käidud, ei ole see koht kuhu vabatahtlikult tahaks maanduda. See on lihtsalt nii julmalt otsekohene ja dualistlik.
Seal on ainult kaks varianti, kas JAH või EI.

JAH puhul saad sa uue jõu, et treppe ületada ning võid juba paari tunniga olla kõrgustes tagasi.
EI puhul ei sammu sa enam kunagi ... mis on ehk ka põhjus, miks seda kohta niiväga kardetakse.


---------



Et kellegil paanikat ei tekiks, siis see on kõigest metafoor. Mul on lihtsalt väike sünnipäevajärgne madalseis. Ainult natukene, ei midagi hullu ja küll see möödub.

Ja lõppu mussi kah.