Kui hea lugemine

Loen ja ahmin seda ja seda ja siis sinna otsa veel seda ja seda ja äkki veel midagi...

Niivõrd värskendav on leida lugemismaterjali, mis mitte lihtsalt ei kattu su enda mõtetega antud teemades vaid tegelikult esitab selle ka konkreetsemalt ja struktureeitumalt.

Veel eile öeldi mulle et "sa oled ikka nii raske inimene kellega suhtes olla". Võimalik. Samas ma olen ikkagi mõtlev inimene ja kui "Ma olen näinud et see ei tööta." siis ma rohkem sama asja proovida ei taha.

Päris asjade tegemine on keerulisem kui roosamanas koos hõljumine kuniks kukutakse. Ja eks enamik otsivad ju seda romantilist andunud armastust, mida me telekast näeme ja raamatust loeme.

Ega alati pole kerge.

Lausa kummalie tunda ennast, kui sotsiaalne friik, sest sa leiad, et partneri solvumine selle pärast et kas sa teed või ei tee midagi, ei ole lihtsalt sinu asi. Et igal inimesel on õigus teha omi valikuid, ilma et ta peaks selle pärast kellegi ees süüd tundma või kellegiga konsulteerima.

Kui ta tahab olla solvunud, siis see on tema valik. See ei näita mitte tema kiindumust (mida on mulle üritatud korduvalt väita) vaid pigem seda, et ta käitub nagu teismeline, kes jonnib kui ema (kellel on valikuvõimalus) ei osta talle kommi. Või mis iganes muu valik. Et maailm ei olegi nii nagu tahaks.

Või kui mulle üritatakse selgeks teha, et armukadedus näitab ainult seda kui palju inimene armastab oma partnerit. Või, et kui sa oled suhtes, ei tohi sa leida, et keegi teine on seksikas või ahvatlev.

Vahel on sellise suhtumisega tunne, et ujud voolule vastu.
"Sa PEAD nii tegema, sest kõik teevad nii" - tunne.
Väsitav.


On hämmastavalt kummastav, kuidas me sõpradega suheldes ei tule pea kunagi selliste lolluste peale nagu me tihti lähisuhetes (mis ometigi peaks ju olema väärtuslikumad ja tähtsamad) teeme.