Välja elamine

Käisin nädalavahetusel Meeskoori Maskiballil. Kõik oli kohutavalt väga äge, väljaarvatud üks intsident, mis mind omajagu pahviks lõi.

Eellugu
Nimelt vaatasin suhteliselt õhtu keskel sealses kinos filmi. Filmi lõpupoole muutus räägitav keel Vene keeleks ja ekraani all hakkasid jooksma subtiitrid. Kuna mina Vene keelt ei mõika ja subtiitrite ees oli nii 12 rida inimpäid (loe: kahest reast subtiitritest oli puhtalt tuvastatav umbes 4 tähte suvalistes kohtades) siis otsustasin kinoruumist lahkuda.

Juhtum ise
Uks käis sees väljapoole ja oli suht suur ja raske. Olles selle lahti lükanud selgus, et selle ees olid oodanud järgnevad kinokülastajad, kes olles seisnud seljaga ukse poole, said sellega pihta, ning loksutasid oma jooki. Arusaadavalt olid nad ootamatust ukse liikumisest selja taga ehmunud. Üks türtarlaps, kes oli lähim, ning ilmselgelt osa oma jooki just põrandajumalatele ohverdanud, uuris et kas film sai läbi. Proovisin siis seletada, et ma ei viitsind passida, sest ma ei saanud midagi aru ja kui vene keelt ei mõika siis istuge ettepoole et subakaid näha. Kogu seletamise aja tegi aga üks teine tsikk minu kõrval oma kätega nõidumisliigutusi mu pea suunas.

Analüüs
Läksin suitsule ja mõtlesin natuke selle olukorra üle. See nö nõidumisliigutus ei olnud midagi muud, kui oma joogist märjaks saanud näppude kuivaks pritsimine minu näo (mis oli ka tugeva värvikihi all ja sulamisohtlik) suunas ning ma tundsin ennast ... omajagu solvatuna ja hakkasin vaikselt vihaseks saama. Kui sa seisad ikkagi ukse ees jook käes ja uks läheb ootamatult lahti ja sa jooki ümber ajad, siis oled sa selles ikkagi täiesti ise süüdi. Mitte see, kes uksest tuleb, kes ei saa ju kuidagi läbi ukse näha, et selle ees keegi seisab (ei olnud uksel luuki ega klaasi ega pilu). Ma saan aru ehmatusest ja sellest kuidas inimene äkitselt mõistab et ta oli teinud rumala valiku seal seismisega, aga see oli lihtsalt ... midagi stiilis, sina ajasid selle joogi ümber, nüüd ma kuivatan seda sinu peal...

Ma ju tean, et inimesed on idioodid, aga millest oli põhjustatud minus tekkiv viha? Sellele mõeldes jõudsin kolmele järeldusele:
* Ma olin hõivatud suhtluse aredamisele inimesega, proovides olla heatahtlik ning ei pööranud sellele tol hetkel mingit tähelepanu. Pettusin oma märkamisvõimes.
* Ma olin omajagu inimestes pettunud. Tegemist on kinnise üritusega, kuhu pääseb ainult kutsetega ja kui sul on käpp sees elik sinna igasugu idioote ei lasta (nö nõiduv piff igatahes käitus küll nagu idioot)
* Kedagi teist see ei seganud. Samas, kui ma oleks seda tol hetkel teadlikult märganud ja piffile kärssa kütnud või siis viisakamalt tal lihtsalt näo täis sõimanud (uskuge mind, ka seda ma oskan) siis oleksin mina olnud see pahalane. Kärssa kütmise puhul oleks arvatavasti mind tulevatelt üritustelt nimekirjast maha kantud.



Kes vastutab?
Just see viimane punkt tekitas minus kõige rohkem meelehärmi. Pealegi olen ma eelnevalt palju kokku puutunud olukordadega, kus naised ei saa aru et nad on lambad, elavad oma pahameelt mehe peal välja ja mees, kuna ta on ikkagi mees, peab selle välja kannatama. Vastu hakkamine vähendab sinu mehelikkust ja ei tee lambale selgeks, et ta on lammas, vaid pigem suurendab tema õigust et sina oled pahalane. Ja kui soorollid on sedapidi, on kõik sotsiaalselt nõus. See, ausalt öeldes, ajab mul harja suht punaseks. Kui need vahetada ja ma kütaks kärssa või släpiks tütarlast, kes ütles midagi, mis mind solvab, siis see ju ei ole okei, sellega nõustuks ju kõik. Vastupidi aga on aksepteeritud (sest mees on ju tugevam ja bla bla bla ... soovolinik, ma ütlen)

Fine, ma võin natuke sitta välja kannatada - see ei ole küsimus. Aga kuidas teha sellele pifile selgeks, et tema teod, tunded ja valikud on tema enda vastutus ja nedes ei ole õige teisi süüdistada. Kuidas õpetada inimesele ise-enda tegude ja valikute eest vastutamist, kui ta on ohvri rollis, kellele teised liiga teevad ja et tal on õigus tagasi teha? Kuidas kasvab sellisest aga täiskasvanud enda elu eest ise vastutav inimene?

Jah, sõprade ja tuttavate puhul on suhteliselt lihtne vältida inimesi, kes süüdistavad kõiges maailma ja teisi, kes ei suuda enda eest vastutust võtta. Neid olen ma omajagu ka välja praakinud - ei ole mulle seda sinu sitta vaja, tänan pakkumast. Aga juhuslike võõraste lammastega peame me paratamatult ikka vahel kokku puutuma. Kahju kohe (eriti tüübist, kes selle lambaga kunagi koos elama peab ... Vaene mees, kes tahtis endale naist, sai aga teismelise...).

Seega mind häirib peamiselt see, et inimene  (enamasti naine ... minu kogemuste järgi vähemalt) võib käituda nagu lammas ja mitte võtta enda elu ja valikute eest vastutust ning teised (enamasti siis mehed) peavad selle välja kannatama ning ma ei näe võimalust selle sees, kuidas sundida seda lammast arenema. Kuidas teha talle selgeks midagi nii justkui elementaarset kui seda on ise-enda, oma valikute ja tegude eest vastutamine ning mitte teiste süüdistamine, kui ise oled loll?


Okei okei, äkki see konkreetne piff polegi nii hull, lihtsalt korra käitus nagu idioot. Ja tänud selle eest, sest pani mul mõtted jooksma ja aitas nii mõndagi konkretiseerida.

Cheers!