Ma ei ole seda vist siin enna maininud, aga see tekst on mind korduvalt ja korduvalt kõnetanud ja istub justkui kuskil mu aju tagasopis - olgugi, et ega ma ennast religioosseks ei loe. Mõte on see mis on tähtis - suhtumine maailma ja inimestesse.
Selleks tekstiks on jutt mida räägib Jumal Chalice'i laulu Ilu P22stab lõpus:
"Igaühe veri on püha.
Sinu
veri.
Igaühe süda olgu palvekandikul minu poole tõstetud.
Sinu süda.
Igaüks on kui klaasikild liivas,
sügispäikeses tantsiv puuleht,
pehme ei
kusagilt langev sulg magamistoas.
Sina oled.
Igaühte on vaja.
Igaüks on
oluline.
Teist panen kokku midagi suurt ja veel kaunimat.
Kaunimat, kui
sa mõista suudad.
Kõike ei saa seletada.
Armasta!
Ükskõik kui
piinarikas see ka poleks,
see on minu tahe.
Ükskõik, kui tühi see ka
tunduks,
see on minu tahe"
No comments:
Post a Comment
kriba kriba