Mõni päev tagasi tõi reaalsus mind tagasi tõdemuse juurde, et jah, ma olen ikka poolik. Work in progress või siis Under construction nagu seda ingliskeelitsi öeldakse, mis on isegi paremad selgitajad, mida ma pooliku all mõtlen. Ja ega inimene ei saagi valmis, ta vaid muutub, kohaneb olukordadega, omandab rohkem kogemusi.
Ja inimesel on Rollid, Maskid, Näod - nimeta kuidas tahad, mida ta tihti kasutab ja ennast neis mugavalt tunneb. Kes oskab hästi kanda business man-i rolli, kes ohvri rolli jne. Suht uitmõttena sain ka enda sisemise aatomi kirja, üsnagi detailirohkelt. Ning 2 kõige tuntavamat ja mugavamat rolli on ikkagi toosama pullivend-narr-tola, kes püsivalt kildu viskab ja naljakaid seoseid otsib, ning hull teadlane-psühholoog-filosoof, kes kõike ja kõiki analüüsib. Mugavad on noh :P aastaid harjutatud ja treenitud kah.
Oma kasu rollide kujunemise jälgimisele annavad ka vanad sõbrad/tuttavad, koolikaaslased, perekond jne kes tihti mäletavad mingeid seiku sinuga, mis on tegelikult olnud väga toored praeguse rolli ilmingud ning aitavad mõista, miks ja kuidas mingi roll kujunes selliseks nagu ta praegu on.
Aga kui nüüd panna mind lavale ja öelda, et ära tee nalja ja ära ka analüüsi ega üldista, vaid lihtsalt ole ise, siiralt ja vahetult siis no võtab ikka junni jahedax küll- pardon my french -ei ole mitte mugav ja kohe kindlasti mitte ka kuivem ja muretum. Päris kõle isegi.
Sellised mõtted täna.
Aastavahetusega pistsin oma blogule ka google analytics vidina külge, mis tähendab et ma tean et peale 200 külastuse minu blogisse Eestist on tulnud mõni ka Ühendkuningriigist, üks Norrast ja üks Belgiast. Ja endiselt on kõige populaarsemad otsingud minu blogisse jõudmiseks olnud "fundamentaalne atributsiooniviga" ja "lahkumisavaldus" võta nüüd siis kinni, mida see näitab. Otsingu vanim liige on "mis toimub uppund inimese kehaga" ja värskeim liige on "seksuaalne frustratsioon". Vähemalt ei vasta teine esimesele.
Cheers!
No comments:
Post a Comment
kriba kriba