Komistasin sellise füüsikalise dokumentaali otsa nagu The Elegant Universe. Soovitan soojalt. Üldiselt räägib see kolme tunnine klippide kogu Stringi teooriast (ja vastupidiselt üldlevinud arvamusele ei ole siin seost sexpesu ega keelpillidega) ja füüsika arengust selleni - suuremad mõtted, avastused, probleemid ja lootused. Kinnitan, et tegemist pole miski tuima loenguga, vaid päris lihtsaks tehtud (loe: väga hästi näitlikustatud) füüsikaga. Film seletab ka ära, miks paganama pärast, niiväga neid va kiirendeid ehitatakse viimasel ajal, aga see selleks.
Tegelikult pani see film mind mõtlema aga hoopis teistel radadel: nimelt inimeste maailmavaade ja suhtumine.
Me suhtume maailma ja elusse vastavalt meie maailmakäsitlusele ning nii nagu füüsikas on praegu 2 vastandlikku maailmakäsitlust (stringi teooria üritab neid ühendada, aga on alles katsetamisel) on minu arvates sarnased suhtumised ka inimeste seas täiesti olemas.
Nö tavafüüsika baseerub täielikul korral - igal asjal on oma põhjus ja tagajärg. On kas Ei või Jah. Kõik on kindel ja korrapärane.
Kvantmehaanika see-eest baseerub juhusel. Kõik on võimalik ja kindlust ei ole. Ainus mida võib teha on välja arvutada mõne asja juhtumise tõenäosus, kuid see ei anna täielikku kindlust.
[ma ei hakka siinkohas parem isegi rääkima jabur tundub mõte et suurtele asjadele (taevakehad jne) töötab üks süsteem ja väikestele (aatomid jne) teine. No kui sa lõikad suure juustukamaka küljest imepisikese tüki, siis mis pagana pärast peaks see pisike tükk juustu käituma teistmoodi, kui suur kamakas? Juust on juust! Või ei ole?]
Ka inimeste seas on tunda kahte sellist tendentsi:
Ühed ütlevad, et vaid nii on õige/vale - seda kas siis teaduslike uuringute, religioonide, isikliku maailmavaate ja elukogemuse või mille iganes järgi. See suhtumine on lihtne. Kui on seatud mingi standard (mõne eelnimetatud faktori poolt) siis see on alati tõene - mingit võib-ollat ei ole.
Selle suhtumise tugevus on püsivuses, nõrkus aga see, et see piiritleb maailmavaadet (sa ei saa näha oma tõekspidamistest kaugemale)
Teine suhtumine on, et kõik on võimalik ja individuaalne. Kõik on muutuv ja suhteline - pole midagi püsivat. See suhtumine on küll kergelt hullumeelne, sest ei oma mittemingit kindlust mittemillestki, aga just selles peitub ka selle tugevus - kõik uksed on valla. Mitte miski pole sellise suhtumisega välistatud. Ainus väiksemgi kindlus, mis sellise suhtumisega saab olla, on isiklik kogemus ning seegi mitte alati 100% kindel.
See jutt jäi vist natuke segaseks, aga parandame kohe selle vea ühe näitega.
Esimene tüüp ütleb näiteks, milline peab olema valgustatus arvutiga töötades. Tal on teaduslikult tõestatud numbrid ning ta usaldab neid numbreid 100%. Need numbrid on tõestatud teadlaste poolt - järelikult töötavad kõigile.
Teine tüüp aga leiab, et üldistused ei kehti individuaalsel tasandil ning ta peaks valgustama arvutiga töötades vastavalt sellele kuidas ta tunneb, et silmadel on kõige mugavam. See on isiklik kogemus. Vahel kui silmad on väsinud on parem hämaram valgus, teinekord jälle eredam. Ta ei ütle kunagi, et üks valgustatus sobib alati kõigile, sest isegi enda peal näeb ta et kõik on suhteline (oleneb silmade väsimusest, eelmisest õhtust, öisest magamisest jne)
Või siis natuke vaimsema poole pealt:
Esimene tüüp järgib ühte religiooni. Ta usaldab seda 100% ning leiab, et ka kõik teised peaksid seda tegema. Kõik mis tema religiooni tõega kokku ei sobi on väär (ja vale tegijaid ja tunnistajaid tohib ju alati selle eest karistada, eks? :P). Ta ei mõista, miks kõik ei taha selle religiooniga kaasa minna.
Teine tüüp (eeldusel, et religioonid talle üldse korda lähevad) vaatab erinevaid religioone ning leiab nede keskelt, baseerudes isiklikule kogemusele, oma tõe. Ehk tõesti koosneb see tõde killukestest kõikidest religioonidest ning tundub teistele ajuvaba. See võib olla segu šhamanismist, budismist, kreatsionismist, taro kaartidest ja millest kõigest veel - tähtis on vaid see, et see töötab isiklikul tasandil. Samuti on sellisel inimesel suht savi, mida teised usuvad, niikaua kuni keegi talle midagi pähe ei määri.
Ilmselgelt ei saa nende kahe suhtumise esindajate vahel olla täielikku teineteise mõistmist. Esimene tüüp näeb, et teine on hull ja teine tüüp, et esimene on vangistuses.
Njah, eks ole ka inimesi kes on nende kahe suhtumise vahepeal. Ja see on kaa okei.
Kui praegused 2 füüsikalist maailmakäsitlust avalduvad inimeste suhtumises nii tugevalt, siis ma tahaks juba näha, mis suhtumised tekivad, kui stringiteooria osutub õigeks ning maailmakäsitlus sisaldab äkitsi ühtteist erinevat dimensiooni.
Vastukaja oodatud :P
No comments:
Post a Comment
kriba kriba