Unedest taaskord

Viimase aja unede püsivaks jooneks on saanud see, et täheldan keset unenägu ise-endale "See on küll huvitav unenägu, tuleb kindlasti hommikul kirja panna". Ärgates on aga meeles vaid see, kuidas ma täheldasin, et tuleks kirja panna. Aga mida kirja tuleks panna? Pole enam õrna aimugi.

No on iroonia.

Samas on hea täheldada, et unedega enam suuremat probleemi ei ole. Kui lugeda viimase paari aasta postitusi siis paistab une teema olevat lausa läbiv, kuid viimase aja loetud materjalid on selles kohas tohutult abiks olnud.
Kui veab saab unest vihjeid - tõlgendamine on muidugi keeruline.
Kui ei vea ja tõesti ärkad üles halva enesetundega, siis saab une lõpu ümber mängida ja uuesti edasi magada.

Kuigi viimaste öiste ärkamistega on hoopis kummalised lood. Ärkan pigem füüsiliste ärrituste peale ja suht kergelt. Kas köhahoog (olen veendunud, et süüdi on kuiv keskküte)või tekk on läinud ühe jala pealt ära või on liiga palav ja korras - olengi ärkvel. Uuesti magama jäämine on aga omaette protsess. Esiteks peab olema nii tunnikese ärkvel ehk jooma ka veel teed meega, siis tuleb uni lõpuks küll.

Aga nii ei oska, et ärkad ja siis magad kohe edasi (välja arvatud poolärkamised mille käigus olen äratuse kinni pannud - enda meelest olen seda ikka unes teinud)

Niipalju täna.

Muide, Kosmikud ja Rannap "Ilus Maa" on päris mõnus.