Tihti on minu käest küsitud, et mispärast ma küll nii kitsaid riideid kannan?
Olen ma gei või et mis värk on?
Ma ise ei tunne, et liibuv oleks, lihtsalt täpselt kehasse on noh.
Tegelikult on põhjendus, miks mulle meeldivad ainult kehasseminevad riided, aga väga lihtne.
Täna hommikupoole, olles oma põliskodus ja vaadates oma kunagisse riidekappi sain ma vist aru, miks see nii on. Seal olevad riided ei olnud kehasse, kohe üldse mitte. Ja olid isegi praegu mulle liiga laiad.
Olles kõige noorem laps, ei ole sul eriti palju riideid (ja mänguasju jne) mis oleks algusest saati ainult sinu oma. Pärides kellegi riided, on need enamasti aga liiga suured (no kui on liiga väiksed siis sulle neid selga ju ei panda. Suurte kohta käib aga ütlus et on kasvuruumi). Samuti eks sai ka papsi käest triiksärke omistatud, millel ka muidugi kõhuruum ees (mind mahuks sinna särki lausa 2 tükki)
Ja äkki juhtuski see, et igasugune liigne ruum riietes tähistab tänapäevaks minu jaoks seda, et tegemist ei ole päris minu särgiga, sest see on kellegi teise mõõdus.
See ei ole minu oma, vaid on pärandatud.
Meigib vist sentsi küll...
