Kes viimasel ajal Poognasse on piilunud, on ehk märganud, et minu poolt on jälle vaikselt loomet tilkuma hakanud ja loodame et see nii ka jätkub. Mis puudutab proosatekste, siis pean küll tõdema, et lihvisin lihtsalt paar vana mõtet uude kuude, aga asi ka seegi.
Seetõttu on ka loominguline mõtlemine tagasi punktis, kus ta peab olema - ehk olemas ja töökorras.
Ideed, mis tekivad läbi mõtete kaoses tekkinud ajuvabade seoste, leiavad oma koha maailmas.
See on lausa jumalik tunne, kui peas tekkinud seosed saavad lõpuks tervikuks põimituna väljundi paberil (*paberil* siinkohas kujundina, kuna trükimusta avaldamisega on nii nagu on :P, aga internet on uue maailma paber).
Muhedust
Sinusuguste pärast paberivabrikud järjest pankrotti lähevadki.
ReplyDeleteMuhedust on alati vaja! Ja head uut teile Pärnujevi!
ReplyDeletePaberil oleks küll vahva avaldada, aga siin on järgnevad konksud:
ReplyDeleteEsiteks ei ole piisavalt head materjali piisavalt palju, et sellega paberit määrida.
Teiseks maksab avaldamine ka raha. Pealegi tekib küsimus, kes minu kribamisi ikka ostaks ja loeks. Peale minu enda ja mõne sõbra :P
Kui nüüd üdini aus olla siis paberile ja kaante vahele pääsemine on mu tulevikuideaale hellitanud küll (aga enne peab ikkagi olema materjali, mis seda ka vääriks)