Kes viimasel ajal Poognasse on piilunud, on ehk märganud, et minu poolt on jälle vaikselt loomet tilkuma hakanud ja loodame et see nii ka jätkub. Mis puudutab proosatekste, siis pean küll tõdema, et lihvisin lihtsalt paar vana mõtet uude kuude, aga asi ka seegi.
Seetõttu on ka loominguline mõtlemine tagasi punktis, kus ta peab olema - ehk olemas ja töökorras.
Ideed, mis tekivad läbi mõtete kaoses tekkinud ajuvabade seoste, leiavad oma koha maailmas.
See on lausa jumalik tunne, kui peas tekkinud seosed saavad lõpuks tervikuks põimituna väljundi paberil (*paberil* siinkohas kujundina, kuna trükimusta avaldamisega on nii nagu on :P, aga internet on uue maailma paber).
Muhedust
Vot mis selgus
You are The Devil
Materiality. Material Force. Material temptation; sometimes obsession
The Devil is often a great card for business success; hard work and ambition.
Perhaps the most misunderstood of all the major arcana, the Devil is not really "Satan" at all, but Pan the half-goat nature god and/or Dionysius. These are gods of pleasure and abandon, of wild behavior and unbridled desires. This is a card about ambitions; it is also synonymous with temptation and addiction. On the flip side, however, the card can be a warning to someone who is too restrained, someone who never allows themselves to get passionate or messy or wild - or ambitious. This, too, is a form of enslavement. As a person, the Devil can stand for a man of money or erotic power, aggressive, controlling, or just persuasive. This is not to say a bad man, but certainly a powerful man who is hard to resist. The important thing is to remember that any chain is freely worn. In most cases, you are enslaved only because you allow it.
What Tarot Card are You?
Take the Test to Find Out.
3 tudi hullu dialoogi .... iseendaga
Tuli täna tõsine väss peale, mis tähendas, et nii kui kell kukkus kuus ja päevatöö sai tehtud, kukkusin mina jalad taeva poole siruli voodisse.
Kuid vässil oli oma vingerpuss mängida. Sain lausa kolm tundi und kuni eelnevalt söödud mandariinid end meelde tuletasid ja sundisid kõndima jala sinna, kuhu ka kuningad jala kõnnivad.
Mida ma selle 3 tunni jooksul siis nägin? Paljut, kohe väga paljut ja vast enne virgumist oli see kõik ka meeles. Nüüd on vaid viimane seik.
Kuid igal juhul peab tõdema, et mu fantaasial ei ole piire. Kõik need maailmad, kohad, juhtumised - ja lisaks veel ratsionaalne mõtlemine. Ma ei maganud sügavalt. Ma magasin väga elavalt, seigeldes enda aju loodud maailmades, aga seal olin ma täiesti terve mõistuse juures ja elav.
Täitsa kahju, et enamik juhtunust nüüd mu mälust kadunud on, kuid ka viimasest unest, mille tegevus toimus postapokalüptililises lähituleviku Pärnus, saab kindlasti jutumaterjali ammutada.
Üldiselt oli unel nii plusse kui miinuseid. Oli ärevaid hetki ja rahulikke. Aga viimase positiivse punkti pani sellele lause, mille ses maailmas ütlesin täpselt enne ärkamist:
"Jah, mina olen Zarvik. Täitsa elus."
Kuid vässil oli oma vingerpuss mängida. Sain lausa kolm tundi und kuni eelnevalt söödud mandariinid end meelde tuletasid ja sundisid kõndima jala sinna, kuhu ka kuningad jala kõnnivad.
Mida ma selle 3 tunni jooksul siis nägin? Paljut, kohe väga paljut ja vast enne virgumist oli see kõik ka meeles. Nüüd on vaid viimane seik.
Kuid igal juhul peab tõdema, et mu fantaasial ei ole piire. Kõik need maailmad, kohad, juhtumised - ja lisaks veel ratsionaalne mõtlemine. Ma ei maganud sügavalt. Ma magasin väga elavalt, seigeldes enda aju loodud maailmades, aga seal olin ma täiesti terve mõistuse juures ja elav.
Täitsa kahju, et enamik juhtunust nüüd mu mälust kadunud on, kuid ka viimasest unest, mille tegevus toimus postapokalüptililises lähituleviku Pärnus, saab kindlasti jutumaterjali ammutada.
Üldiselt oli unel nii plusse kui miinuseid. Oli ärevaid hetki ja rahulikke. Aga viimase positiivse punkti pani sellele lause, mille ses maailmas ütlesin täpselt enne ärkamist:
"Jah, mina olen Zarvik. Täitsa elus."
Ka pime kana leiab lava
Debüüt: Tehtud
Käisin eile ka lõpuks lavalaudade valgusvihus ära. Polnud viga, tuli vist täitsa normaalselt välja, arvestades et ma olin nagu siil udus. Prillid olid küll ees, aga need olid rekvisiidid ja täiesti ilma klaasideta. Ja on täiesti võimatu, et publik tekitab hirmu, kui sa näed publiku asemel vaid udukogu (ja kui sul pole just paanilist hirmu udukogude vastu). Alles stseeni lõpus hakkasin aduma, et esimeses reas on vist vend ja vennanaine. Ja seda ka puhtalt nende äratuntavate udufiguuride ja häälte järgi. (Pealegi olin ma freeze staatuses ja sain rahulikult publikut põrnitseda.)
Aga täitsa vahva oli, peab ütlema. Ja paistis, et ka külastajad jäid tükiga igati rahule. Leidus neid, kes olid tükki juba teist korda vaatamas. Ja ka neid kel viimane tetrikülastus kolm aastat tagasi.
Ja kõigile neile kes oleks tahtnud antud tükki veel näha, aga piletit ei saanud (tõesti, need kadusid eelmüügist suht kiiresti) võib lohutuseks öelda, et küll järgmine aasta tuleb uus võimalus. Hoidke aga silmad ja kõrvad lahti :)
PS! juutuubis on ka pisike klipp etendusest.
Eile oli aga veel üks huvitav seik. Nimelt oli meile kööki külaline tekkinud - herilane. Uimerdas ja haigutas teine keset aknalauda. Ringi ei lennanud aga oli visa oma elu eest siplema (no olgem ausad, teda maha lüüa tundus tunduvalt humaansem kui sellise ilmaga välja visata).
Kuidas aga sattus herilane detsembri kuus meie kööki jääb saladuseks (Mölder ja Scölli, kui te seda loete, siis võite tekitada sellest new-X-folder'i ).
Ja veel teatri teemadesse. Õnne, õnne, õnne ja veelkord sedasamust T-Teatrile tänase tähtsa päeva puhul - 7 aastat täis (khm, mitte 7 aastat purjus vaid 7 aastat tegutsemist täis!). Eks peab peale tänast etendust ka korralikult seda tähtpäeva tähistama asuma.
Täiega Abulkasem!
Käisin eile ka lõpuks lavalaudade valgusvihus ära. Polnud viga, tuli vist täitsa normaalselt välja, arvestades et ma olin nagu siil udus. Prillid olid küll ees, aga need olid rekvisiidid ja täiesti ilma klaasideta. Ja on täiesti võimatu, et publik tekitab hirmu, kui sa näed publiku asemel vaid udukogu (ja kui sul pole just paanilist hirmu udukogude vastu). Alles stseeni lõpus hakkasin aduma, et esimeses reas on vist vend ja vennanaine. Ja seda ka puhtalt nende äratuntavate udufiguuride ja häälte järgi. (Pealegi olin ma freeze staatuses ja sain rahulikult publikut põrnitseda.)
Aga täitsa vahva oli, peab ütlema. Ja paistis, et ka külastajad jäid tükiga igati rahule. Leidus neid, kes olid tükki juba teist korda vaatamas. Ja ka neid kel viimane tetrikülastus kolm aastat tagasi.
Ja kõigile neile kes oleks tahtnud antud tükki veel näha, aga piletit ei saanud (tõesti, need kadusid eelmüügist suht kiiresti) võib lohutuseks öelda, et küll järgmine aasta tuleb uus võimalus. Hoidke aga silmad ja kõrvad lahti :)
PS! juutuubis on ka pisike klipp etendusest.
Eile oli aga veel üks huvitav seik. Nimelt oli meile kööki külaline tekkinud - herilane. Uimerdas ja haigutas teine keset aknalauda. Ringi ei lennanud aga oli visa oma elu eest siplema (no olgem ausad, teda maha lüüa tundus tunduvalt humaansem kui sellise ilmaga välja visata).
Kuidas aga sattus herilane detsembri kuus meie kööki jääb saladuseks (Mölder ja Scölli, kui te seda loete, siis võite tekitada sellest new-X-folder'i ).
Ja veel teatri teemadesse. Õnne, õnne, õnne ja veelkord sedasamust T-Teatrile tänase tähtsa päeva puhul - 7 aastat täis (khm, mitte 7 aastat purjus vaid 7 aastat tegutsemist täis!). Eks peab peale tänast etendust ka korralikult seda tähtpäeva tähistama asuma.
Täiega Abulkasem!
T-Teater kutsub: laval on Invasioon!
...ja kaos ootab meid ees...
Invasioon! on kaasaegne lugu erinevatest kultuuridest pärit immigrantidest Stockholmis, kes püüavad sulanduda võõrasse ühiskonda ning elada oma igapäevast elu. Näidend on tõeline sõnade ja kujundite tornaado, üheagselt koomiline ning traagiliselt liigutav. Invasioon! kisub armutult maha müüri „meie" ja „nemad" vahel, tuletades ühtlasi meelde, et Eestiski ei ela ainult üks rahvus.
Autor on uue põlvkonna näitekirjanik Jonas Hassen Khemiri, lavastaja Margo Teder (VAT-Teater), mängivad tudengiteatri näitlejad Hanna Allsaar, Lauri Vasko, Marko Kiisa, Artur Leemet, Marta Juursalu, Siim Seglinš, Piret Eesmaa, Anti Roots, Tõnu Einasto, Kärt Kase, Kaspar Kaarlep ja Terly Toomast.
Etendusi saab näha Teatrilaboris (Kaarli pst 9):
Neljapäeval, 4. detsembril kell 19.00 (ESIETENDUS)
Reedel, 5. detsembril kell 19.00
Neljapäeval, 11. detsembril kell 19.00
Reedel, 12. detsembril kell 19.00
Piletid hinnaga 75.- krooni on alates 1. detsembrist saadaval Piletimaailmas (www.piletimaailm.com) ja vabade kohtade olemasolul ka kohapeal.
Jonas Hassen Khemiri on noor Tuneesia päritolu rootsi kirjanik. Noorena soovis Khemiri saada kas maailmakuulsaks DJ-ks, edukaks advokaadiks või kirjanikuks. Nüüdseks on temast saanud väga intrigeeriv ja kohati šokeeriv kirjanik, kes armastab keelt ja keelekujunditega mängimist. Kaks tema viimast romaani "Üks silm punane" (2003) ja "Montecore: Ainulaadne tiiger" (2006) on pälvinud väga suurt avalikkuse tähelepanu. Tema näidendid "Invasioon!" ja "Viis korda jumal" on samuti mõlemad väga tuntud ja populaarsed. "Invasioon!" esietendus Rootsis 2006. aastal ja osutus tõeliseks hitiks. Seda on juba mängitud ka Saksamaal, üsna varsti tuleb näidend lavale ka Norras ning 2009. aastal Suurbritannias ja Prantsusmaal.
T-Teater on Tallinna Tehnikaülikooli harrastusteater, mis loodi 7 aastat tagasi. T-Teatri tuntumad lavastused on Joel Pommerat´i „See laps", Klas Abrahamssoni „Kas sulle meeldib porno?", Kurt Vonneguti „Õnne sünnipäevaks, Wanda June!".
Sinu,
T-Teater
***ps: osadel etendustel võib ehk mindki duublina laval näha!
Mässumeelsed õrnhinged ja muud...
Mõni päev tagasi märkasin kuidas üks tuttav kasutas sõna küberpunk, mille peale ma otseloomulikult süüdimatult pärisin, et kas ta seda stiili esindavaid raamatuid ka lugenud on või kasutab sõna niisama pulli pärast.
Vastu sain parajalt pika ja pahandava teksti, et kuidas mina Von Tarkpea, Raamatu-Fänn üldse julgen midagi sellist küsida. Ega küberpunk ju vaid raamatutes pole ja tema on vaadanud filme ning animeid. Et sellise tooniga küsimusele tahaks ta veelgi pikemalt vastata, aga ta parem läheb tegeleb asjadega, mis nõuavad tal kõik selle aja, mida ta näiteks raamatute lugemiseks kulutada ei saa, hahaha. Ja selle asemel et lugeda, väänab ta ise selliseid tekste kokku.
No vot sulle siis, et küsija suu pihta ei lööda, exole!
Ei mõista mina neid õrnhingesid, kes lihtsa küsimuse peale pea kaotavad.
Ega ka neid kel aega filme vaadata on aga raamatute lugemiseks aega pole.
Ega ka neid kes kirjutavad stiilis mida nad lugenud ei ole.
Noh, aga ega ma ju peagi kõike mõistma.
Eks olen ka ise filmusid ja animeid vahtinud, aga raamatutel ja filmudel on ikka päris pirakas erinevus. Peale "Neuromant" -i lugemist oli küll selline fiiling sees, et hoia ja keela. Ja ofc ka "Peegelduste labürint" , mis tegi Matrixi filmudele ikka nii 1:0 ära (kuigi tegelikult ei tasuks erinevaid meediume ju üldse omavahel võrrelda - mõlemal omad plussid ja miinused). Aga eks
ma jagan neid suurepäraseid raamatuid ja mõtteid siis kellegi teisega :P
Las jääb, nüüd uus teema.
Eile sai lõpuks ära vaadatud film "The Nightmare before Christmas". Oli lahe, ausalt!
Nüüd kuulan selle soundtrack-i (ja ka sel aastal välja antud uut soundtrack-i kus tuntud kollektiivid esitavad neidsamu lugusid).
Kes nimetatud filmi näinud ei ole, neil soovitaksin see kindlasti kiiremas korras läbi vaadata. Toob sellesse Jõulu eelsesse rabelemisse mõnusa värske laine.
Ja otseloomulikult siia ka pisikene salmikene sellesamuse filmi ühest parimast laulust.
Vastu sain parajalt pika ja pahandava teksti, et kuidas mina Von Tarkpea, Raamatu-Fänn üldse julgen midagi sellist küsida. Ega küberpunk ju vaid raamatutes pole ja tema on vaadanud filme ning animeid. Et sellise tooniga küsimusele tahaks ta veelgi pikemalt vastata, aga ta parem läheb tegeleb asjadega, mis nõuavad tal kõik selle aja, mida ta näiteks raamatute lugemiseks kulutada ei saa, hahaha. Ja selle asemel et lugeda, väänab ta ise selliseid tekste kokku.
No vot sulle siis, et küsija suu pihta ei lööda, exole!
Ei mõista mina neid õrnhingesid, kes lihtsa küsimuse peale pea kaotavad.
Ega ka neid kel aega filme vaadata on aga raamatute lugemiseks aega pole.
Ega ka neid kes kirjutavad stiilis mida nad lugenud ei ole.
Noh, aga ega ma ju peagi kõike mõistma.
Eks olen ka ise filmusid ja animeid vahtinud, aga raamatutel ja filmudel on ikka päris pirakas erinevus. Peale "Neuromant" -i lugemist oli küll selline fiiling sees, et hoia ja keela. Ja ofc ka "Peegelduste labürint" , mis tegi Matrixi filmudele ikka nii 1:0 ära (kuigi tegelikult ei tasuks erinevaid meediume ju üldse omavahel võrrelda - mõlemal omad plussid ja miinused). Aga eks
ma jagan neid suurepäraseid raamatuid ja mõtteid siis kellegi teisega :PLas jääb, nüüd uus teema.
Eile sai lõpuks ära vaadatud film "The Nightmare before Christmas". Oli lahe, ausalt!
Nüüd kuulan selle soundtrack-i (ja ka sel aastal välja antud uut soundtrack-i kus tuntud kollektiivid esitavad neidsamu lugusid).
Kes nimetatud filmi näinud ei ole, neil soovitaksin see kindlasti kiiremas korras läbi vaadata. Toob sellesse Jõulu eelsesse rabelemisse mõnusa värske laine.
Ja otseloomulikult siia ka pisikene salmikene sellesamuse filmi ühest parimast laulust.
What's this? What's this?
There's color everywhere
What's this?
There's white things in the air
What's this?
I can't believe my eyes
I must be dreaming
Wake up, jack, this isn't fair
What's this?
What's this? What's this?
There's something very wrong
What's this?
There are people singing songs
What's this?
The streets are lined with
Little creatures laughing
Everybody seems so happy
Have I possibly gone daffy?
What is this?
What's this?
There are children throwing snowballs here
instead of throwing heads
They're busy building toys
And absolutely no one's dead
There's color everywhere
What's this?
There's white things in the air
What's this?
I can't believe my eyes
I must be dreaming
Wake up, jack, this isn't fair
What's this?
What's this? What's this?
There's something very wrong
What's this?
There are people singing songs
What's this?
The streets are lined with
Little creatures laughing
Everybody seems so happy
Have I possibly gone daffy?
What is this?
What's this?
There are children throwing snowballs here
instead of throwing heads
They're busy building toys
And absolutely no one's dead
Ööd on siin Mustad!
... ja ka päevad on tumeda võitu. Kui välja arvata see teoreetiline 2 tundi piimjat valgust, mida hellalt nimetatakse päevaks ja mis vaid vahetevahel otsustab oma kohalolekuga meid austada, siis ongi ju vaid öö.
Ja öösel teadupärast magatakse!
Magamisega on aga kummalised lood lahti.
See on üldiselt tavaline, et täpselt enne magama jäämist tekivad head mõtted. Fine, kui need mõtted lähevadki kaotsi U.Mati hea töö tõttu. Pole ju hullu, kui uni on vähemal magus. Aga ma ei taha enne uinumist näha täiesti ebaloogilisi ja kes-teab-kurat-kust välja hüpanud kaadreid ning samuti ei taha, et vaimne energia enne uinumist lakke spurdib.
Mix?
Sest enne uinumist nähtu/tehtu/mõeldu häälestab terve öö ja ka hommiku ning pole üldse mõnus ärgata higise, äreva ja emotsionaalselt ebastabiilsena. Rahutu uni ei puhka ka kehalist poolt välja.
Ja kõige vastikum on see, et sul pole õrna aimugi, mida sa unes nägid või öösel tegid ning miks-kuradi-pärast oled sa omadega sellises seisus.
Kuidas parandada nähtust, kui sa tead vaid osasid sümptoome?
Nu dämit, magamine peaks olema ikka selleks, et ennast välja puhata!
Subscribe to:
Posts (Atom)