Murdepunkt

Kui ma olen teid viimasel ajal "Persse saatnud", siis on see teile ja kui ma seda veel teinud ei ole, siis on see põhjenduseks, miks ma suure tõenäosusega veel teen seda.

On kätte jõudnud aeg, kus tuleks muuta oma elukorraldust ja teadupärast on enese muutmine üks kõige raskemaid tegevusi (sellest raskem on ainult teha nägu et sul tegelikult pole pohhui). Ummikseis on hetkel (millest ma veel ronin välja, ärge te üldse plaanigegi muretsema hakata).

Aga kokkuvõtlikult, Elukvaliteedi testi tulemused:
Ja siia ka seletused:

WHO (World Health Organization) – Maailma Terviseorganisatsioon defineerib :
TERVIS kui füüsiline, vaimne ja sotsiaalne heaolu, mis ei tähenda ilmtingimata haiguse puudumist....
ELUKVALITEET kui subjektiivne hinnang oma positsioonile elus oma kultuuri ja väärtussüsteemi kontekstis paigas kus
inimene elab ning seoses inimese enda eesmärkide, ootuste, elustandardite ning muredega. Elukvaliteeti hinnatakse läbi inimese rahulolu.
Elukvaliteet sisaldab inimese:
1. Füüsilist heaolu (valu, töövõime, uni)
2. Psühholoogilist heaolu (positiivsed ja negatiivsed elamused, mõtlemine, õppimine, mälu,
keskendumisvõime, keha ja välimus)
3. Sõltumatust, iseseisvust (liikuvus, igapäevaelu tegevused, sõltuvus ravimitesttöövõime)
4. Sotsiaalseid suhteid (isiklikud suhted, tegelik sotsiaalne toetusseksuaalelu)
5. Elukeskkonda (turvalisus, kodune elukeskkond, majanduslik olukord, tervishoid, info kättesaadavus ja
võimalused tööoskuste omandamiseks, võimalused puhkuseks ja vaba aja veetmiseks,
füüsiline keskkond, transport)
6. Spirituaalsust, hingelisust / religiooni / uskumusi (kuivõrd inimese isiklikud uskumused aitavad
inimesel elus toime tulla ja probleeme lahendada)

Vot sihuke olukord siis.

[nii kokkuvõtlikuks ja mugavaks pole ma veel muutunud, et selle veniva sissekande asemel kirjutada siia lihtsalt: Kõik on putsis!]

Ussikesed on saatanast!

Täna (nüüdseks juba natuke eile) oli mul vaba päev. Muidugi teadsin ma seda ette ka teisipäeva õhtul ning juhtus nii, et saime hakkama Wormsi maratoniga: mängisime lausa öösel neljani välja.

No ikka täiesti hullud!

Ja kas kolmapäev oli produktiivne? Muidugi, kui produktiivsus tähendab mitte mõmmigi tegemist. Ärkasin nii 12 paiku, tundes ennast wõhh kui räpasena. No ja otseloomulikult oli ju just see päev kui meil gaas mõneks ajaks ära võeti. Ja mis sa ikka vaene hing teed, kui enesetunne ütleb, et enne korralikku pesu sa end inimesena ei tunne - kuid pesta ei saa. Muidugi võtad jälle ussikesed välja.

Ja kas ma lippasin siis kohe pessu kui gaas tagasi tuli? Võite 3 korda arvata :P

Õnneks sai vähemalt üks asi tehtud: boiler söest puhastatud. Tolmu ja kõige muuga oli seda sinna ikka päris palju tekkinud ja kui gaasi niikuinii polnud, sai tuhatükke nii pikaks venitatud kirjaklabri kui ka naturaalse kopsude suruõhuga väljutatud.

Valge vann, mis oli tumedaid tuhatükke täis tuletas meelde ammu loetud raamatut: Émile Zola “Söekaevurid” (mitte, et see raamat mulle kunagi meeldinud oleks).

Siis kui sain end lõpuks puhtaks, tuli väss peale ja potsatasime unne. Õhtul kella 11 paiku hakkas meie Tulika gäng ärkama - jah, meie kõigi ajataju on pekkis. Ja nüüd oleme kui üks "Normaalne" perekond hommikul: tassike kohvi ja kõigil omad tegemised...

Ja nii mööduski minu äärmiselt produktiivne päev. Piinlik lausa, et midagi asjalikku ei teinud. Veel piinlikum, et ma saan seda praegu ka endale lubada.

btw, mingi kasu sellest ussimängust siiski oli - silmad väsisid ära ja tuli ette võtta blogi uus kujundus (millele olin ennegi mõlnud). Noh kui silmad valusad siis on ikka parem mõista, mis silmi rohkem tapab ja mis vähem. Ja nii ma leidsingi endale täitsa kenakese põdralike kalduvustega mega-giga-originaalse piiga pildiga kujunduse.

Laiskuse kättemaks

Nonii, tegin mina täna hommikul tublisti tööd. Enamuse tegin ära, aga mitte kõike 8 h mis päevas vaja. Puhtalt laikusest ei olnud motivatsiooni. Ise olin muidugi ka surmkindel et õhtul (Reede õhtul!!) on mul seda motivatsiooni ikka palju ja saan korralikult töö lõpetada.

Päeval sai siis loetud, kunstiliselt haritud ja mida kõike veel ning kui saabus õhtupoolik ja tuli hakata tööd vihtuma selgus tõsiasi, et kui kodus on Starman siis ei tasu selle peale lootma jääda.

Ühendas kõik vajalikud proged ära küll, aga sinna see kõik jäigi - midagi rohkemat progedega teha ei saanud ilma, et ühendus oleks üles öelnd. Votnii, läppar kotti ja kiiremas korras kontorisse.

Siin ma nüüd olen, peaaegu suures tyhjuses..... ja arvatavasti niikaua kuni enam ükski transport mind koju ei vii.

Noh pole hullu, kõigest üx tänav jalutada ju.....

..... sõpruse puiestee