On teada tuntud tõsiasi, et pikema-ajalisemal larparil on kodus nodi igaks elujuhtumiks. Avastasin hiljuti, et umbes veerand mu kogu tavaarist on just larpiga seotud ja sellestki on palju sihukest, mis kriitikat ei kannata. Ometigi on mul ju olemas materjali, millega parandada nii sisu, kui ka välimust. Seega, esiteks võtsin ette oma 'identsed' (nii identsed, kui see on magamismatiga võimalik) liblikmõõgad. Kuna mõlemat on usinasti kasutatud, torgitud, painutatud, väänatud ja mida kõike veel, siis parandamist oli palju. Lateksvärvi, mis eelmine kord jäi pinnal vastikult krobeline, enam kasutada ei tahtnud, küll aga oli mul käepärast metalli jumega riiet.
Siin on siis tulemus. Ülemine on veel töötlemata relv, alumine aga töödeldud. Mõnest jupist tuli küll loobuda relva pikemaajalisema vastupidamise jaoks, aga pole hullu. Päris kuri ja üllatavalt okei näeb välja. Ega esialgne variantki väga hull polnud, aga lihtsalt lagunemise äärel oli teine - pidi ka seepoolt ikka korralikult lappima. Ja kui on võimalik teha relva, mis väga kole välja ei näe, siis miks mitte seda teha (pluss läheb nüüd libeda pinnaga relv oluliselt kergemalt tuppe ja tuleb sealt ka naksti välja, kui vaja peaks minema - enne oli see selline õudne hõõrumine)
No comments:
Post a Comment
kriba kriba