Tagurpidi psühholoogia

Ei ole ju mingi üllatus, et meie emotsioonid mõjutavad meie füüsilist enesetunnet. Kui sul on ikka suur stress siis sa oled ka rohkem haige - selge see. Samuti mõjub füüsiline tegevus vaimule hästi.
Nagu juba vanad Roomlased ütlesid: keha ja vaim käivad ilusasti käsikäes.

Avastasin enda puhul aga omamoodi tagurpidi võlts reaktsiooni.

Käisin nimelt hiljuti silmakontrollis ja tellisin ka uued prillid. Silma uurimise käigus selgus aga tõsiasi, et mehed ei nuta ja see konkreetne mees-isiksus kohe üldse mitte. Silmade kuivuse sündroom. Kui tavaline silm toodab mõõdiku järgi 6 mm pisaraid antud ajavahemikus, siis minu silmad tegid napilt üle ühe mm. Ehk siis kuiv nagu Sahhaara kõrb. (ja läätsesid ei tohiks üldse kasutada)

Kuidas seda aga ravida? Eks ikka silmale meelde tuletades kui tore on märg olla ehk siis püsivalt tilgutades. Töö kõrval soovituslik iga kahe tunni tagant.

Ja ma olen korduvalt märganud kuidas niipea kui silmad tilkadest täis saavad läheb laksti emotsioon alla.

Aga miks?

Taustal käiv alateadlik loogika võiks äkki olla midagi sellist:
silmad on märjad järelikult on kurb
-> kui ei ole kurb, siis tuleb teha kurvaks, sest muidu pole märgadel silmadel põhjust.

Üks võimalik seletus vähemalt ja ma ei taju et ma seda veel väga kontrollida suudaks.

Täiesti tobe on igatahes ennast 4 korda tööpäeva jooksul (okok tegelikult enamasti ma unustan ja tilgutan 1-3 korda) emotsionaalselt põhja tilgutada ja siis jälle üles ronima hakata et saaks jälle põhja tilgutada, et saaks jälle üles ronida... jne (ving ja hala)

Vot nii


*pilt pärit internetist