Eesti Eesti

See post pidi esialgselt olema parajalt kiunuv jutt sellest kui külm (ka emotsionaalselt) Eesti on ning kuidas see väsitab mind, tuues välja vaid ürgloomaliku poole. Oh ei, ärge mõelge ülemeelikult. Loomalikuks pooleks on karu, mis tähendab et saabudes kuuma päikese alt tabas mind suur suur uni ja laiskus habet mitte ajada .... nii et kui enamasti olen ma sellisel aasta-ajal paras nuuskmõmmik siis seekord olin ma rohkem kaisukaru ilma kaisuta.


Ja et mite niiväga rääkida, mis siin on ehk natukene valesti või korrast ära, räägin ma esiteks parem sellest, mis mulle siin meeldib.

Mulle meeldib karge õhk mis nahka näpsitab. Kirju sügis (mis põhimõtteliselt veel kestab) ja tormiline kevad. Meeldib see, et sooja saamiseks tuleb liigutada, et ma saan normaalselt trenni teha enne kui palavus hinge matab. Samuti on vahel väga värskendav juua klaas veini, grappat või jäägermeistrit külma peletamiseks. Rääkimata kaminast ja lahtisest tulest, mis on sellisel aastaajal lihtsalt kuratlikult lummav. Ja samuti meeldib mulle mitte lonkida vaid kõndida harjumuspärases kiires tempos, mis jälegi palavuse käes võtab higi välja ja pildi tasku.


Niisiis, olles esiteks loetlenud ette mõned asjad, mis mulle meeldivad, saab nüüd mainida ka teisi asju. Ma olen aga laisk. Kuna mina ei tea vastuseid, siis ma vaid küsin.


Kuidas suhtuda sellesse, et meil on ühistranspordis uhked kompostrid, ID piletid, bussijuht, reisisaatja, õrnast soost piletikontrollöörid koos tugevamast soost turvameestega samas kui Küprosel teeb sama töö ära bussijuht piletite ja templiga, sisenemine ainult esiuksest -väljumine teisest, pisemad bussid ja tihedam graafik ning harva nähtavad mees-soost kontrollöörid?


(Ja ma olen kindel,et meil on rohkem jäneseid kui neil.)


Kas teile tundub ka, et Eesti transpordisüsteemi loojad ei ole kuulnud Occami habemenoa põhimõttest:„Kui probleemile on mitu lahendust, vali alati kõige lihtsam“?


Samuti, kas teile ei tundu see inimpotensiaali alaväärtustavana kui 5 inimest (bussijuht, reisisaatja, 1 kontrollöör+2 turvat näiteks) teevad tööd millega teises riigis saavad hakkama vaid kaks inimest?


Kas teie tunnete ennast Eestis väärtusliku inimesena?


Kes veel võiks teie eelmise vastusega nõustuda, on ta mees või naine, noor või vana?


Kas riik hoiab ja väärtustab inimelu või on enamik sünnitusmaja kallimast varustusest ostetud annetuste eest?


Kas riik hoolib järelkasvust või peaks lapsevanemad ise lasteaedu renoveerima?


Kui irooniline tundub eelmise küsimuse varjus tänavareklaam "tasumata maksude eest saaks 295 uut lasteaeda"?


Kas riik hoiab ja väärtustab haridust või peavad suurfirmad võtma koolide parandamise enda peale, lisades sinna hiljem oma reklaame?


Kas Eesti on hea koht laste kasvatamiseks ja pere loomiseks?


Kuidas teile sellised küsimused tunduvad?


Kas õiguskantsler saab kirikute nõukogu käest nõu küsides teada Eest vähemuse või enamuse arvamuse? On selline küsimine üldse juriidiliselt ja eetiliselt korrektne?


Kas sinu arvates võtavad riigijuhid oma töö eest piisava vastutuse?




Kuidas täidab sinu arvates muinsuskaitse oma eesmärki säilitada ajalugu, kui nende seatud reeglid tõstavad vanade majade hinna niivõrd soolaseks, et keegi ei taha neid osta, ning need lagunevad meie enda silme all, muutudes iga lagunemisaastaga tegelikult järjest kallimaks?


Kas kultuur ja ajalugu on teie elus tähtsal kohal?


Kas riigiametnike palgad peaks kriisi ajal samuti langema?


Millest lähtub teie arvates valitsus/riigikogu peamiselt oma töös? Järjesta vastusevarjandid oma arvamuse järgi:

1. Isiklikust kasust
2. Kõigi kodanike vajadustest
3. Rikkamate kodanike/firmade vajadustest
4. Sellest, et "midagi" ju peab tegema, et õigustada oma positsiooni


Kas Eestis üritataks liialt tihti muuta asju, mis tegelikult töötavad piisavalt hästi samas kui problemsed asjad jäävad tahaplaanile? On probleemid, millega tegeletakse, ka reaalsed probleemid?


Kas riigis on tajutav süsteem või on aastate jooksul seosetult üksteise otsa kuhjatud valimislubadused?


Kuidas te sõnstaksite Eesti visiooni ja tulevikuplaani?


Kas te näete ennast selle visiooni ja tuleviku osana?


Mis hoiab teid Eestis kinni?


Kas te tunnete ennast siin väärtustatuna?




Kui hästi sobib antud küsimustega järgnev lugu?




JA, et mitte lõpetada küsimustega, lisan ma siia otsa ka naiivsed ja ilusad reeglid lahenduspõhises mõtlemises, mida me millegipärast ei kipu kasutama:

1. Kui miski töötab, ära seda muuda.
2. Kui näed, et miski töötab - tee seda rohkem.
3. Kui miski asi ei tööta: Siis ära seda enam tee. Proovi midagi muud.

Cheers!

--------


Peale sele kribamist sattusin vaatama seda suurepärast klippi, mida kohe pidin jagama: