Kui hammas valutab...

... lähed sa ju hambaarsti juurde, eksole.

Aga alati ei lähe kõik nii lihtsalt ja ka see lugu näitab, et probleemi tekkimise ja sellega tegelemise vahele võib venida aega rohkem kui mõne punaste laternate tänava neiu püksikumm seda suudab.

Oletame siinkohas, et alguses hammas ei valutanud vaid oli lihtsalt ebameeldivalt tundlik. Lisame ka juurde, et hambaarstid olid sel ajal suht tabuteemaks ja kui aus olla ei olnud neid kah just jalaga segada.

Ei olnudki sul sel ajal muud teha kui hamba tundlikus lihtsalt välja kannatada. Valu vastu aitab teadupärast suhkur, aga hammastele see ei meeldi. Siis tekkisid hambasse mõrad ja lõpuks ka auk.

Ei saa öelda, et see päris su enda süü oleks olnud. Sa olid veel noor. Ei teadnud veel midagi hambaarstidest, ei osanud ise kuskilt abi otsida. Ehk isegi ei mõistnud täpselt, mis juhtus, ning kedagi polnud kõrval nõu andmas.

Vale oleks öelda, et sa ei võtnud midagi ette. Muidugi võtsid. Aga sul polnud hammastest mingit teadmist ja seega toppisid sa augu täis lihtsalt sellega, mis tol hetkel kätte sattus - ikka parem kui auku lahtisena haigutama jätta.

Aastad möödusid. Iga aastaga auk aina suurenes ja suurenes ja prahti kogunes sinna aina enam. Hambaarsti võimaluse peale sa aga ei mõelnud. Olid nii kaua ise hakkama saanud ja küll saad sa ka edaspidi - mõtlesid. Ja ega see hammas ju ise-enesest väga hull polnudki. Valutas vahel aga siis võtsid sa aja natuke maha, tegid kikule kummelikompressi ja ei pannud valu tähelegi.

Mida sa aga ei suutnud endale tunnistada, oli see, et hammas valutas. Ja mite vähe. Märkamatult oli kummelikompresside arv ja tihedus suurenenud. Sa olid sellest lausa sõltuvusse jäänud. See, et kõik on korras, oli vaid illusioon ja sa teadsid seda.

Aga see oli ilus illusioon. Nii hakasidki sa tegema muudatusi oma harjumustes ja elukorralduses, et see paremini hambavaluga tegelemisele ette ei jääks. Sa ei kontrollinud enam hammast, vaid see kontrollis sind.

Sa proovisid kõike, mis pähe tuli. Uurisid nii teaduslikke, kui ka alternatiivseid lähenemisi. Mõtlesid selle üle iga nurga alt, kuid mõtlemine pole tegelemine.

Öeldakse, et sarnased tõmbuvad ja nii tekkis ka sinu tutvusringkonda mitmeid hambavalutajaid. Oli neid, kes käisid hambaarsti juures ja ka neid kes proovisid ise hakkama saada. Muidugi pidid sa oma kogemusi ja õpetusi jagama, kuigi need su enda peal ei töötand. Sa olid kui köhiv kopsuarst. Alles hiljem võis näha, et mõned su soovitused isegi kandsid vilja, kuid sind ennast see ei aidanud.

Vale oleks öelda, et sa seda ei mõistnud. Muidugi said sa sellest aru, aga ega sa asja endale tunnistada ei tahtnud. Pealegi olid sa aastate jooksul igasugu hirmujutte hambaarstide kohta kuulnud ja neid oli ise-endale väga hea põhjenduseks tuua, miks mitte minna.

Pealegi said sa ju ise kah väga hästi hakkama. Okei, 'väga hästi' pole õige väljend. Õigem oleks öelda talutavalt, aga sa olid sellega juba nii ära harjunud, et ega sa ei osanud enam ka rohkemat tahta.

Siis sai ühel ilusal päeval aga hambaauk täis ja juurekanalisse kerkis mädapaise ja põletik. See oli täis. Täiesti täis. Nii täis, et sellega nõustusid nii optimist kui ka pessimist (kes arutlesid kas klaas oli pootühi või pooltäis).

Aga ega sa endiselt ei tahtnud seda endale tunnistada.
Hambavalu tekitas väsimuse, peavalu, kätevärina, vahel isegi varbavahe vilina. Sümptomeid oli seinast seina, mis andis sulle võimaluse tegeleda vaid sümptomitega ja jätta põhiprobleem puutumata. See aga polnud loodud kaua kestma. Kõik aastatega tekkinud teadmised ja oskused ei töötand enam - oli juba liiga hilja.

Nii läksidki sa lõpuks hambaarsti juurde ja kiiresti läksid, sest sul oli hirm. Probleem, millega sa olid aastaid ise nö hakkama saanud oli kasvand üle sinu pea ja muutunud äkitsi pakiliseks.

Lahendus nii pikale probleemile ei ole aga kiire tulema. Esimesel visiidil ei jõudnudki arst rohkemat teha, kui prahikihti august natuke välja kraapida aga seegi oli juba hämmastavalt valus. Tehtid uuringud ja röntgenpilt, et panna parem diagnoos ja parem ravi leida. Kindel võis aga olla selles, et juurekanalid tuli kogu prahist puhtaks teha, ning see vajas nii aega kui ka kannatust.


Aga juba esimene visiit pani sind paljudele asjadele mõtlema.

Mõtlema selle peale, kes olid sa enne, kui lasid valul ennast alla neelata ja valu järgi ennast ümber ehitasid.

Mõtlema selle peale, kuidas ja miks sa seda enne ei märganud.

Mõtlema selle peale, kui väärtuslikud olid sõbrad, kes sul veel alles olid ja keda sa oma halva hingeõhu ja valust tingitud kibeda meelega polnud eemale peletanud.


----------------------



Jah te saite õigeti aru, et jutt ei käigi tegelikult hambast, aga oh kui hea on kirjutada kujundites.
Kes saab aru, see saab.
Teistele head ragistamist - ärge hambaid ära murdke.

Cheers.