Ehk sis järjekordne IT mäng, mis baseerub täelikult juhusel.
Nagu me teame on juhusel tihtilugu komme olla äärmiselt juhuslikult adekvaatne.
Eks otsustage ise (taustainfoks, et musa on mul kõvakettal kokku üle 32 Giga)
Put your media player on the shuffle mode and answer the following questions with the exact order of song names that come up no matter how weird they might sound in the context.
1. How am I feeling today?
Smaxone - Bad Sensation
2. Will I get far in life?
Air - Wonder Milky Bitch
3. Where will I get married?
Robbie Williams -Strong
4. What is my best friend’s Theme Song?
HIM - Razorblade Kiss
5. What is the Story of My Life?
Octavia Sperati - Moonlit
6. What was Highschool like?
Metro Luminal - Ja päike tõuseb
7. How can I get ahead in life?
Nine Inch Nails - Into the Void
8. What is the best thing about me?
Kraftwerk - Europe Endless
9. What is today going to be like?
Pain - The Tables Have Turned
10. What is in store for this week?
Mushroomhead - The New Cult King
11. What song describes my parents?
Muse - Uno
12. To describe my Grandparents?
Muse - Citizen Erased
13. How is life going?
Placebo - Scared of Girls
14. What song will they play at my Funeral?
The Prodigy - Charly (Alley Cat Remix)
15. How does the world see me?
Dagö - Ma ei tea
16. Will I have a happy life?
Die Toten Hosen - How Do You Feel?
17. What do my friends really think of me?
Genialistid - Ema
18. Do people secretly lust after me?
Nine Inch Nails - The Way Out Is Through
19. How can I make myself happy?
Nirvana - Lounge Act
20. What should I do with my life?
Sia - Little Black Sandals
21. Will I have children?
Dagö - Teine Kadriorg
22. What is some good advice for me?
Nobuo Uematsu - Fragments of Memories
23. How will I be remembered?
HIM - I Love You
24. What is my signature dance song?
Sethh - QI
25. What is my current theme song?
The Prodigy - Spitfire (FakeIDs Evolution)
26. What does everyone else think of my current theme song is?
Divinity - Gathering Dusk
27. What type of men/women do you like?
Pedigree - Snake House
Teate, mulle täitsa meeldib see tulemus.
"When People Can't Control Their Own Emotions, They Have to Control Someone Else's Behavior" - John Cleese
RIP EKMA (1990 - 2008)
Eile oli Eriti Kurva Muusika Ansambli (EKMA) kontsert. Viimane kontsert, aus ja uhke lõpp-pauk. Juba aastakese ilma vokaalita olnud koosseis on nüüd ametlikult lõpetanud oma tegevuse. Kahju, kuid samas ka mitte väga. Elu on selline ja las jääda see ansambel mällu veel tugevate emotsioonidega (ehk lõpetab kui on veel energiat). Las jäävad meelde kontserdid kus lavalt jõudis kuulajani vahetu emotsioon, sõnad ja meloodia lõikamas hinge nagu žiletiterad. Nagu ausad ja siirad žiletiterad - need, mis peegeldavad tõde.
lõppend näitemäng, naeratus suul,
lõppend kõik, mis teid valguses võlus,
ja mis vahepeal juhtus,
või vahepeal sidus
on vaid üks pimedus - suur.
Tundus nagu Sven Kuntu (EKMA laulja - puhaku ta rahus)teadnuks juba ette oma lahkumist ning teinud seetõttu esituse, kus vokaalil pole muud osa kui eelnevalt sisse lindistatud jutustav tekst. Ometi sisaldavad ka mitmed eelnevad palad sügavat eelaimdust lõplikule lõppmängule. Eriti just esimene album Haua Plaadi Lood. Kuid mittekunagi polnud see mõttekäik negatiivne, see oli aus, siiras ja avalik.
Kogu selle emotsioonidepagasi eest, mida nad lavalt kõikide nende aastate jooksul lahkelt jagasid üks Suur ja Siiras Aitähh kogu kollektiivile.
*Kui see postitus jääb segaseks või arusaamatuks siis on täbar lugu. Raske on kirjutada asjadest mis on kusagil südamesopis endale pesa teinud, aga ma tundsin et seekord oleks seda vaja teha*
"Kas ma olen tõesti hulluks läinud?"
Tabasin ennast just sellisel mõttel. Aga miks? Olgem ausad, see pole esimene kord, kui ma midagi taolist mõtlen, kuid seekordne põhjus on veidi teistsugune:
Istudes siinsamas arvuti taga, tehes tööd ja kuulates Dresden Dolls-i tõmbusid mu suunurgad kui iseenesest kõrvade poole, huulte vahelt paljastasid ennast kergelt kohvikollased hambad ja parema silma nurk hakkas kergelt tõblema nagu soovides väljutada kergelt soolakat vedelikku.
Tjah kui nüüd aus olla siis pole selles ju midagi halba, kui ma olen parajalt härdalt õndsas olekus ja naeratan tühjusesse - lihtsalt äärmiselt harjumatu.
Ja tegelikult on ju selline meeleolu täiesti põhjendatud. Osad põhjused on nüüdseks küll natuke vananenud, kuid ei kaota vist niipea oma väärtust:
1. Olen natuke haige, kergelt külmetanud, tõbine ja teadupärast võib haigetele inimestele peaaegu kõik andeks anda - ju sain Helsingis külma. Haigus ise pole üldse mitte hea, see-eest sain Helsingis ka emotsioone - positiivseid. See jutt on muidugi tunduvalt pikem ja kohe kindlasti ei hakka ma seda praegu siia ümber kirjutama, kuid tähtis on, et kui jätta kõrvale piskesed vead (no oli asju mille üle võinuks viriseda ja külma sain ka natu) siis oli ju kõik ilus.
* Pealegi on kerge peavalu. See on vististi põhjustatud asjaolust, et eile üle pika aja jäime mängiva televiisori ette magama - ju oli siis vaja.
2. Ma leidsin oma kadunud kaksikõe. Ei, tegeliklt ei ole me sugulased ja ka sünnipäev pole samal ajal (vanusevahe on isegi natu üle kolme aasta) aga kurja, ei ole lihtsalt muud võimalust, kui et me oleme kaksikud (kasvõi vaimsel tasandil). Miks? Sest kokkulangevusi on lihtsalt liiga palju, et terve mõistus seda seletada suudaks. Ja seda mitte ainult elu põhimõtete, maailma tunnetuse ja filosoofia osas.
Täielik müstika aga jube lahe!
* Selle neiu juurest sain hiljaaegu ka liiga palju liiga head muusikat, mida ma nüüd siin üritan jupp jupi haaval läbi kuulata. Ei õnnestu! Esimene uus esitaja (Dresden Dolls) jäi kohe kummitama ja nüüd ma käian seda oksendamiseni :P - aga kui meeldib siis meeldib.
3. Pinge langus suhetes. Lõpuks ometi juhtus ära see päev kui me istusime siin korteris kolmekesi maha ja rääkisime tõsist juttu. Lõpp lahendus - Tulika Gäng otsustas minna laiali veel selle aasta sees. Paratamatus - oli teada, et kunagi see ikka juhtub. Minu ja Marju ühine uus pesapaik on juba olemas. Küll kuulete ka sellest kunagi lähemalt või ehk satute ka uute kohta külla.
Kolimine on alles tulekul.
*Suhtlemine on üks äärmiselt vajalik ja tänuväärt tegevus. Kui inimesed omavahel ei räägi, siis ei saa seal eksisteerida ei sõprus ega armastus suhet. Suhtlemiseks tuleb alati leida aega!
4. Loominguline uimerdamine teises suunas. Kui olete hiljaaegu Poognasse piilunud siis teate väga hästi, et seal pole minu kirjutiste seas midagi uut ja ega vist lähiajal ka teki. Praegune looming on suunatud otse kasutusse - nii Teatri jaoks kui ka sõpradele. Omaette värskendav.
* Eriti värskendav on see kui sul idee ning sa suudad oma pealehakkamise ja entusiasmiga kõiki oma ümber sellesse ideesse nakatada. Heh, nagu hullumeelne kunstnik, kellel on hullumeelne mõte, mille ta hullumeelselt ka teistesse inimestesse poetab.
5. Vaimsuse tõus ja maailmavaadete arendamine. Selles peatükis saab viidata eelmisele postitusele blogis ja ka kaksikõele. Lähemalt ei räägi kuna tegemist nii isikliku teemaga, uurige/puurige/lugege ise, aga oi kuidas ma naudin seda laadi mõttetegevust.
6. In your face, Murphy. Ja tõesti on olnud korduvalt negatiivseid üllatusi, kas siis Helsingis käiguga või arvutiga - millega iganes. Kuid kui suhtuda probleemi positiivselt siis saab selle ka alati lahendatud - kasvõi üle kivide ja kändude aga siiski. Ja mida rohkem on kive ja kände, seda parem on enesetunne kui asjaga lõpuks ühele poole saad.
* Ning alati tasub meeles pidada, et inimesed sinu ümber on tegelikult head ning ka võhivõõrad võivad vahel abiks olla ja seda täiesti ilma tagamõteta - lihtsalt heast tahtest. Sest ka heategu on hea teha!
"iga päev näen mis koht on maailm /tihti millised võivad olla teised /on ikka päris suur õnn et nemad on minul/tahan et nad teaksid et ka mina olen nendel"
7. Uued tutvused ja vanade tutvuste soojendamine. Nunii, peab ütlema et sõprusringkonda ja tutvusringkonda olen ma selle ja eelmise kuu jooksul ikka väga korralikult laiendanud. T-Teater ja LARP on siinkohas ehk põhilisteks põhjusteks.
Aga väga värskendav on kohata uusi nägusi, eriti kui need on sellised kergelt kiiksuga(mida teadupärast on enamus loomeinimesi ja nii näitlemine kui ka rollimäng on loominguline tegevus).
Ja ongi vist suht kõik.
Kui ma nüüd vaatan seda nimekirja, mida ma kui tatti (kui positiivset tatti! -lihtsalt ei tulnud pähe teistsugust kujundit) juba tund aega olen siia venitanud, tekib mu pähe vaid üks lause "See on kõigest tekst ja mittemiski ega keegi ei suudaks kirja panna kõiki neid emotsioone, mis kogu selle kupatusega kaasas on käinud".
Vot nii!
Ja pidage meeles, mudilased, et emotsioonid on tähtsad.
Istudes siinsamas arvuti taga, tehes tööd ja kuulates Dresden Dolls-i tõmbusid mu suunurgad kui iseenesest kõrvade poole, huulte vahelt paljastasid ennast kergelt kohvikollased hambad ja parema silma nurk hakkas kergelt tõblema nagu soovides väljutada kergelt soolakat vedelikku.
Tjah kui nüüd aus olla siis pole selles ju midagi halba, kui ma olen parajalt härdalt õndsas olekus ja naeratan tühjusesse - lihtsalt äärmiselt harjumatu.
Ja tegelikult on ju selline meeleolu täiesti põhjendatud. Osad põhjused on nüüdseks küll natuke vananenud, kuid ei kaota vist niipea oma väärtust:
1. Olen natuke haige, kergelt külmetanud, tõbine ja teadupärast võib haigetele inimestele peaaegu kõik andeks anda - ju sain Helsingis külma. Haigus ise pole üldse mitte hea, see-eest sain Helsingis ka emotsioone - positiivseid. See jutt on muidugi tunduvalt pikem ja kohe kindlasti ei hakka ma seda praegu siia ümber kirjutama, kuid tähtis on, et kui jätta kõrvale piskesed vead (no oli asju mille üle võinuks viriseda ja külma sain ka natu) siis oli ju kõik ilus.
* Pealegi on kerge peavalu. See on vististi põhjustatud asjaolust, et eile üle pika aja jäime mängiva televiisori ette magama - ju oli siis vaja.
2. Ma leidsin oma kadunud kaksikõe. Ei, tegeliklt ei ole me sugulased ja ka sünnipäev pole samal ajal (vanusevahe on isegi natu üle kolme aasta) aga kurja, ei ole lihtsalt muud võimalust, kui et me oleme kaksikud (kasvõi vaimsel tasandil). Miks? Sest kokkulangevusi on lihtsalt liiga palju, et terve mõistus seda seletada suudaks. Ja seda mitte ainult elu põhimõtete, maailma tunnetuse ja filosoofia osas.
Täielik müstika aga jube lahe!
* Selle neiu juurest sain hiljaaegu ka liiga palju liiga head muusikat, mida ma nüüd siin üritan jupp jupi haaval läbi kuulata. Ei õnnestu! Esimene uus esitaja (Dresden Dolls) jäi kohe kummitama ja nüüd ma käian seda oksendamiseni :P - aga kui meeldib siis meeldib.
3. Pinge langus suhetes. Lõpuks ometi juhtus ära see päev kui me istusime siin korteris kolmekesi maha ja rääkisime tõsist juttu. Lõpp lahendus - Tulika Gäng otsustas minna laiali veel selle aasta sees. Paratamatus - oli teada, et kunagi see ikka juhtub. Minu ja Marju ühine uus pesapaik on juba olemas. Küll kuulete ka sellest kunagi lähemalt või ehk satute ka uute kohta külla.
Kolimine on alles tulekul.
*Suhtlemine on üks äärmiselt vajalik ja tänuväärt tegevus. Kui inimesed omavahel ei räägi, siis ei saa seal eksisteerida ei sõprus ega armastus suhet. Suhtlemiseks tuleb alati leida aega!
4. Loominguline uimerdamine teises suunas. Kui olete hiljaaegu Poognasse piilunud siis teate väga hästi, et seal pole minu kirjutiste seas midagi uut ja ega vist lähiajal ka teki. Praegune looming on suunatud otse kasutusse - nii Teatri jaoks kui ka sõpradele. Omaette värskendav.
* Eriti värskendav on see kui sul idee ning sa suudad oma pealehakkamise ja entusiasmiga kõiki oma ümber sellesse ideesse nakatada. Heh, nagu hullumeelne kunstnik, kellel on hullumeelne mõte, mille ta hullumeelselt ka teistesse inimestesse poetab.
5. Vaimsuse tõus ja maailmavaadete arendamine. Selles peatükis saab viidata eelmisele postitusele blogis ja ka kaksikõele. Lähemalt ei räägi kuna tegemist nii isikliku teemaga, uurige/puurige/lugege ise, aga oi kuidas ma naudin seda laadi mõttetegevust.
6. In your face, Murphy. Ja tõesti on olnud korduvalt negatiivseid üllatusi, kas siis Helsingis käiguga või arvutiga - millega iganes. Kuid kui suhtuda probleemi positiivselt siis saab selle ka alati lahendatud - kasvõi üle kivide ja kändude aga siiski. Ja mida rohkem on kive ja kände, seda parem on enesetunne kui asjaga lõpuks ühele poole saad.
* Ning alati tasub meeles pidada, et inimesed sinu ümber on tegelikult head ning ka võhivõõrad võivad vahel abiks olla ja seda täiesti ilma tagamõteta - lihtsalt heast tahtest. Sest ka heategu on hea teha!
"iga päev näen mis koht on maailm /tihti millised võivad olla teised /on ikka päris suur õnn et nemad on minul/tahan et nad teaksid et ka mina olen nendel"
7. Uued tutvused ja vanade tutvuste soojendamine. Nunii, peab ütlema et sõprusringkonda ja tutvusringkonda olen ma selle ja eelmise kuu jooksul ikka väga korralikult laiendanud. T-Teater ja LARP on siinkohas ehk põhilisteks põhjusteks.
Aga väga värskendav on kohata uusi nägusi, eriti kui need on sellised kergelt kiiksuga(mida teadupärast on enamus loomeinimesi ja nii näitlemine kui ka rollimäng on loominguline tegevus).
Ja ongi vist suht kõik.
Kui ma nüüd vaatan seda nimekirja, mida ma kui tatti (kui positiivset tatti! -lihtsalt ei tulnud pähe teistsugust kujundit) juba tund aega olen siia venitanud, tekib mu pähe vaid üks lause "See on kõigest tekst ja mittemiski ega keegi ei suudaks kirja panna kõiki neid emotsioone, mis kogu selle kupatusega kaasas on käinud".
Vot nii!
Ja pidage meeles, mudilased, et emotsioonid on tähtsad.
"Mõte on see mis loeb"
(e Hämmastav tõend meele mõjust mateeria üle) David R. Hamilton PhD
"Inimese paljude varjatud võimete avaldumist takistab uskumine, et nad ei suuda midagi teha. Kes ütleb, et ei suuda? Suudate! Igaüks võib oma unistused ellu viia, hoolimata mineviku tingimustest või pereliikmete saavutustest. Igaühel võib olla suur soov ja natuke usku ning ehk muud pole vajagi.
Vaadake järele, mis on teie südames!"
Hästi sõnastatud hüvas raamatus.
Loodan, et tekkistas ka teistel mõtteainestikku.
Ma loen nüüd edasi.
Saux
PS! Suured muutused on tulemas, aga enne ei räägi veel midagi kui asjad kindlalt juhtuvad. Lihtsalt selleks mainisin, et uudishim äratada. Muhahaa..
"Inimese paljude varjatud võimete avaldumist takistab uskumine, et nad ei suuda midagi teha. Kes ütleb, et ei suuda? Suudate! Igaüks võib oma unistused ellu viia, hoolimata mineviku tingimustest või pereliikmete saavutustest. Igaühel võib olla suur soov ja natuke usku ning ehk muud pole vajagi.
Vaadake järele, mis on teie südames!"
Hästi sõnastatud hüvas raamatus.
Loodan, et tekkistas ka teistel mõtteainestikku.
Ma loen nüüd edasi.
Saux
PS! Suured muutused on tulemas, aga enne ei räägi veel midagi kui asjad kindlalt juhtuvad. Lihtsalt selleks mainisin, et uudishim äratada. Muhahaa..
Murphy on S***pea aga mina olen osavam :)
Nii alanud on uus nädal - Ka uus töönädal.
Oh kui raske oli peale nii mõnusat nädalavahetust ennast kokku võtta ja tööd tegema hakata. Muidugi raskendas töö tegemist ka tööproge, mis harrastas tundmata intervallide järel kokku joosta (ei ole save nuppu kah sellises programmis). Nujh kuidagi pidasin kontoris 4 tundi vastu .... rohkem ei jaksanud, kõtu valutas kah - vot ei teagi millest ... selline kummaline kõhuvalu nagu kõhus oleks liblikad kellel kõigil on oleks iiveldus peal .
Võhh. Ehk võib kõhuvalus süüdistada viimase aja positiivseid ja lennukaid emotsioone ja tegemisi ... no pole hullu, küll mööödub
Ja jõudsin mina kodu, puhkasin natuke ja lükkasin tööarvuti sisse ja lükkasin tööarvutis sisse ja lükkasin tööarvuti sisse ja lükkasin tööarvuti sisse ja lükkasin tööarvuti sisse. Ja lõpuks otsutasin et kui ta ikka korralikult lahti ei lähe siis pole temaga midagi asjalikku teha.
Misseal ikka, kontorisse tagasi ei tahtnud kah kohe joosta. Itimehed ka ju pealegi juba töölt lahkunud. Otsisin siis oma vana hüperraali üles ja hakasin sinna tööprogesid peale lükkima. Nagu arvata võte sain ma selle enam-vähem püsti ja jooksma aga see võttis suhteliselt palju aega.
Voih, neid sõimusõnasid, oigeid ja ahhetusi ei oleks keegi suutnud üle lugeda, mis sel ajal toimusid.
Nüüd rahustan meeli ja kuulan plaati, mis ääreni peas JääBoiler "Nii ongi"
Ilusat õhtut kõigile!
Oh kui raske oli peale nii mõnusat nädalavahetust ennast kokku võtta ja tööd tegema hakata. Muidugi raskendas töö tegemist ka tööproge, mis harrastas tundmata intervallide järel kokku joosta (ei ole save nuppu kah sellises programmis). Nujh kuidagi pidasin kontoris 4 tundi vastu .... rohkem ei jaksanud, kõtu valutas kah - vot ei teagi millest ... selline kummaline kõhuvalu nagu kõhus oleks liblikad kellel kõigil on oleks iiveldus peal .
Võhh. Ehk võib kõhuvalus süüdistada viimase aja positiivseid ja lennukaid emotsioone ja tegemisi ... no pole hullu, küll mööödub
Ja jõudsin mina kodu, puhkasin natuke ja lükkasin tööarvuti sisse ja lükkasin tööarvutis sisse ja lükkasin tööarvuti sisse ja lükkasin tööarvuti sisse ja lükkasin tööarvuti sisse. Ja lõpuks otsutasin et kui ta ikka korralikult lahti ei lähe siis pole temaga midagi asjalikku teha.
Misseal ikka, kontorisse tagasi ei tahtnud kah kohe joosta. Itimehed ka ju pealegi juba töölt lahkunud. Otsisin siis oma vana hüperraali üles ja hakasin sinna tööprogesid peale lükkima. Nagu arvata võte sain ma selle enam-vähem püsti ja jooksma aga see võttis suhteliselt palju aega.
Voih, neid sõimusõnasid, oigeid ja ahhetusi ei oleks keegi suutnud üle lugeda, mis sel ajal toimusid.
Nüüd rahustan meeli ja kuulan plaati, mis ääreni peas JääBoiler "Nii ongi"
Ilusat õhtut kõigile!
Emotsioonid...
...möllavad täiega. Need positiivsed ikka. Nädalavahetus oli .... peaks ütlema, et lausa meeliülendav.
Esiteks oli reedel T-Teatriga sotsialiseerumisõhtu. Igati mõnusad inimesed! Mõnus on olla vahelduseks seltskonnas, kus vastastikune nöökimine ja huumor on asendamatud (ja mitte solvumise subjektiks nagu paljudes teistes seltskondades). Paistab et sobitusin päris hästi sisse.
Ja otseloomulikult uusi tutvusi, mida tasub kohe kindlasti edasi arendada :D
Parim tsitaat tollest õhtust:"Timo, sa oled nüüd meiega. Sul ei ole enam eraelu!"
Teiseks oli laupäeval Maskeraad. Njah, mängu algus venis küll pea kaks tundi, kuid sealt edasi hakkas asi juba liiga kiiresti arenema. Meditsiiniteaduste professor Maximilian Von Pier ehk tegelikult pea 3000 aastane legendaarne vampiir Claudius pidi küll lõpuks saatusele ja surmale alla vanduma kuid suutis enne seda nii vana armu soojendada kui ka veel hiljem vaimuna kindlustada klanni jätkusuutlikus.
No muidugi oli mängu viimaste minutite jaburus ületamatu.
* Toa uks avaneb ja keegi vaatab sisse: "Kes teie olete?"
Neli inimest põrandal "Laibad!"
Mina vedelemas voodis (naeratusega) "Aga mina olen just ärahajunud kummitus!"*
Oihjah. Ja muidugi mängu ja reaalse elu kokkulangemised.
*Kratt oli saanud oma emandalt, Lilithilt käsu hankida keegi, kellega inteligentset vestlust arendada (noh võimukal naisterahval oli kergelt igav). Kratt kuulis kuidas keegi ajas koridoris juttu ravimitest ja meditsiinist ning otsustas, et see vist päris tark jutt on ning selle jutu rääkija emanda jutule tuleb viia. Kratt aga ei teadnud et tark mees oli tegelikult Lilithi poolt loodud esimene vampiir (ja kunagine kallim) kes iga hinna eest üritas oma valeidentiteeti üleval hoida. Ja nõnda juhtuski, et 2 tegelast kes üksteist 3000 aastat näinud polnud said ootamatult kokku. (kusjuures, väljaspool mängu polnud me tegelikult üksteist 5 aastat näinud).
Lahe juhus!*
Ja kui isegi inimesed 5 aastaga päris palju muutuda võivad, suudavad nad siiski juttu jätkata täpselt sealt, kus see kunagi pooleli jäi. Ütlematagi meeldiv.
Oijah.
Sügis on ilus. Värvid ja kontrastid ja meeleolu. Veel on mida aknast välja vaadates nautida.
Ja kusagil sügaval ajusopis kordab end taas ja taas viisijupp, mis nagu ei suvatsekski sealt lahkuda.
(kes mängul oli teab ehk ka millega see viisijupp seotud oli).
Jah, elu võib vahel olla ikka väga ettearvamatult ja ootamatult tore.
Esiteks oli reedel T-Teatriga sotsialiseerumisõhtu. Igati mõnusad inimesed! Mõnus on olla vahelduseks seltskonnas, kus vastastikune nöökimine ja huumor on asendamatud (ja mitte solvumise subjektiks nagu paljudes teistes seltskondades). Paistab et sobitusin päris hästi sisse.
Ja otseloomulikult uusi tutvusi, mida tasub kohe kindlasti edasi arendada :D
Parim tsitaat tollest õhtust:"Timo, sa oled nüüd meiega. Sul ei ole enam eraelu!"
Teiseks oli laupäeval Maskeraad. Njah, mängu algus venis küll pea kaks tundi, kuid sealt edasi hakkas asi juba liiga kiiresti arenema. Meditsiiniteaduste professor Maximilian Von Pier ehk tegelikult pea 3000 aastane legendaarne vampiir Claudius pidi küll lõpuks saatusele ja surmale alla vanduma kuid suutis enne seda nii vana armu soojendada kui ka veel hiljem vaimuna kindlustada klanni jätkusuutlikus.
No muidugi oli mängu viimaste minutite jaburus ületamatu.
* Toa uks avaneb ja keegi vaatab sisse: "Kes teie olete?"
Neli inimest põrandal "Laibad!"
Mina vedelemas voodis (naeratusega) "Aga mina olen just ärahajunud kummitus!"*
Oihjah. Ja muidugi mängu ja reaalse elu kokkulangemised.
*Kratt oli saanud oma emandalt, Lilithilt käsu hankida keegi, kellega inteligentset vestlust arendada (noh võimukal naisterahval oli kergelt igav). Kratt kuulis kuidas keegi ajas koridoris juttu ravimitest ja meditsiinist ning otsustas, et see vist päris tark jutt on ning selle jutu rääkija emanda jutule tuleb viia. Kratt aga ei teadnud et tark mees oli tegelikult Lilithi poolt loodud esimene vampiir (ja kunagine kallim) kes iga hinna eest üritas oma valeidentiteeti üleval hoida. Ja nõnda juhtuski, et 2 tegelast kes üksteist 3000 aastat näinud polnud said ootamatult kokku. (kusjuures, väljaspool mängu polnud me tegelikult üksteist 5 aastat näinud).
Lahe juhus!*
Ja kui isegi inimesed 5 aastaga päris palju muutuda võivad, suudavad nad siiski juttu jätkata täpselt sealt, kus see kunagi pooleli jäi. Ütlematagi meeldiv.
Oijah.
Sügis on ilus. Värvid ja kontrastid ja meeleolu. Veel on mida aknast välja vaadates nautida.
Ja kusagil sügaval ajusopis kordab end taas ja taas viisijupp, mis nagu ei suvatsekski sealt lahkuda.
(kes mängul oli teab ehk ka millega see viisijupp seotud oli).
Jah, elu võib vahel olla ikka väga ettearvamatult ja ootamatult tore.
Rum s good
You Scored as Captain Jack Sparrow
Roguish,quick-witted, and incredibly lucky, Jack Sparrow is a pirate who sometimes ends up being a hero, against his better judgement. Captain Jack looks out for #1, but he can be counted on (usually) to do the right thing. He has an incredibly persuasive tongue, a mind that borders on genius or insanity, and an incredible talent for getting into trouble and getting out of it. Maybe its brains, maybe its genius, or maybe its just plain luck. Or maybe a mixture of all three.
Eks tulemus räägib iseenda eest. Test asub siin.
Subscribe to:
Posts (Atom)