Olete te vahel tähele pannud, kuidas kogu ümbritsev maailm justkui peegeldaks teie seisundit. (okei okei tegelikult me alatedlikult otsime sarnasusi, aga ikkagi) Mul oli täna selline olukord.
Tulin mina hamba-arsti juurest. Tuimestus seekord kohe üldse ei toiminud ja seepärast lükati mulle sisse 3 süstlatäit, mille tulemusena oli pool nägu täiesti tuim ja tundetu (aga valu oli vahepeal ikka natuke) . Aga ikka nii tuim muidu, et isegi sellest ei saa aru, et kas peaks nina pühkima või mitte.
Trammijuht ütleb valjuhääldisse ".... (ebamäärane sahin)... jama" ja ma väljun Hobujaama peatuses.
Ootan trolli. Peatuses vahib mulle plakatil vastu noormees, kel pool nägu justkui ära paindunud (tuul? valugrimass?), tekst juures "Moe Torm" ja kahest o tähest kavalalt protsendimärk tehtud. Okei päris lahe kokkusattumus. Äkki ma näen kah sama qusimodo välja, kui noormees plakatil.
Troll tuleb ja hüppan peale.
Varsti selgub, et mitte ainult mina, trammijuht ja noormees plakatil pole värskelt hambaarsti juures käinud, vaid seda on teinud ka trollijuht. Enamik öeldud peatusenimesid on täiesti jaburad ning meenutavad pigem Orkide sõimusõnu. "Ristiku" läheb veel suhteliselt õigesse kanti ja kõlab nagu "Nuusk-tiku", aga "Lille" asemel tuli küll valjuhäälne "UrrMurr".
Nohjahh..
Nüüd aga ootab mõned tunnid kuniks quasimodo effekt möödub.
Cheers!
