Küll aga oli vahepeal mõte teha paar täiesti tyhja postitust, et tekitada suuremat vahet eelnevate eitlikult vigisevate postide vahele .. aga noh, vahet pole.
Taaskord komistasin samuse lullari otsa, mida olen ka eelnevalt siin kajastanud. Endiselt hea, olgugi, et kasutab klassikalist arvamust kassidest ja koertest, millele paljud lemmikloomaomanikud vastu vaidleksid. Tegemist on aga hea kujundiga.
Ja tihtilugu tundub, et ma olen õppinud kuidas elada koera elu (positiivses mõttes siis), aga seespidiselt olen ikkagi kass. Et ma võin elada süsteemis, rutiinis aga see ei täida mu vajadusi ... mingi tühimik jääb õhku. Ja kui tekib kriitiline mass, täidab selle tyhimiku uudishimu, põnevus, katsetamine, julgus, ehku peale minek, leiutmine jne Ning rutiin nihkub paigas, saab lõhutud.
Näiteks enamasti olen ma inimene, kellel on kaasas valuvaigistid, paar plaastrit, punnivinn, taskunuga jne, et olla kõigeks elus juhtuvaks valmis, aga vahel jätan ma need just meelega maha, et juhtuks midgai uut, et näha kui leidlikuks annab minna (ripsmetuššiga vist veinipudelikorki ikka sisse ei lükka, aga küll midagi leiutab kui vaja on).
Igapäevane looming on nauditav tegevus, olgu selle tulemus siis pesumasinatrumlist tehtud tumba, magamismatist hobusepead või vajaminev koiku kogu larbirelvastuse hoidmiseks.
Leidlik eksperimenteerimine on see, mis tegevuse käigus süütab sädeme silmades. Selles on midagi lapselikku, et sa suudad vaada midagi täiesti kasutut, ning näha selles midagi äärmiselt vinget ja lahedat ... aga erinevalt lapseeast on sul nüüd oskused ka see tegelikult teoks teha, kasvõi une arvelt, sest ohoo see annab rohkem energiat kui magamine.
Inimene on looja.
Miao!
- z -
No comments:
Post a Comment
kriba kriba