KEHA

Sel nädalavahetusel olid Viljandis Tudengite Teatripäevad, kus ka mina osalesin (küll mitte otseselt laval) Tore oli näha, et tase on paranenud. Oli uusi üllatajaid, oli vanu häid ja oli ka väga lahe külalistrupp Soomest. Aga mitte sellest ei tahtnud ma praegu rääkida.


Nimelt avastasin etendusi vaadates, et inimese keha on ikka üks imeline asi. On võimalik teha etendust ainlt kehaga ja ilma sõnadeta, nii et kõik sellest aru saavad. Aga ainlt tekstiga? Ei saa! Kui ikka füüsiline pool tekstiga kokku ei lähe ja seda ei toeta, siis ega ikka "Ei Usuu!", mis laval toimub.

Avastasin hiljem, et sama kehtib ka päriselu kohta. Oi kui palju räägivad inimesed juttu, aga kui ikka keha sellele kaasa ei aita siis, no pole miskit parata aga ei usu.


Füüsiline pool annab ikka nii palju informatsiooni ja tihti ka sellist, mida ei anna muudmoodi väljendada. Üks kallistus või silmavaade võib vahel omada rohkem sisu kui mõni novell. On keha ka ju meie esmane eneseväljendusvahend - miimika ja liigutused tekivad ammu enne kõneoskust.

Ja samamoodi annab informatsiooni ka füüsiline vastureaktsioon. Kui keegi peegeldab sinu liigutusi siis järelikult olete samal lainel. Kui keegi ei vasta su kallistusele, siis järelikult ta ei taha seda praegu jne

Tegelikult väga lihtne, loogiline ja elementaarne. Aga vahel võib lihtsalt ununeda, kui keegi üritab ainult jutuga ära seepida.

Vott Nii!

Cheers