Milleks muusika ?

Sattusin täna ühe hea kõne peale muusikast, mis kohe mõtte liikuma pani. Seda saab lugeda siit. (In English ofc)

Eks ta ju huvitav ole, et inimesed suhtuvad muusikasse (ja üldse kunsti) kui raha ja aja raiskamisse. Samuti nimetatakse muusikat meelelahutuseks. Isegi siin riigis, kus toimus Laulev Revolutsioon, nimetatakse muusikat vaid meelelahutuseks.

Kuidas saab ainult meelelahutus siduda tuhandeid inimesi, tuua esile sügavaid emotsioone, panna inimesi varjatud emotsioone välja elama, innustada inimesi millegi nimel võitlema, lootust üleval hoidma ... jne jne ...? see loetelu tuleks liiga pikk, et siia blogisse ära mahuks.

Me kõik teame, mis jõud on muusikal, kuid endiselt suhtutakse sellesse kergekäeliselt. Muusika looja, selle esitaja on paljuski nagu psühholoog, kes oma oskuseid õgesti kasutades võib inimeste hingehaavu parandada, nende mõtlemist suunata, positiivsust süstida, innustada...

Muusika on vahend millega saab muuta maailma mida me ei näe.

See on tegelikult peaagu sama tähtis kui arstiabi. Lausa üks primaarsetest vajadustest.
Ma ei usu, et leiduks inimesi, kes suudaksid elada täiesti ilma muusikata.


See tõde oli teada juba vanadel kultuuridel. Kreekas väärtustati muusikat sama palju kui astronoomiat (milles, nagu me teame, olid nad paganama osavad). Samuti kõik vanad religiossed rituaalid sisaldavad vähemalt mingit muusikalist elementi (kas ainult rütmiline või ka viis).
Mantrad ilma rütmi ja viisita oleks ju täiesti mõeldamatud.

Ja ikkagi on see vaid meele lahutus?

Kui siia veel lisada tõsiasi, et muusika koosneb täielikult vibratsioonist ja kvantfüüsika järgi baseerub vibratsioonil kogu materjaalne maailm, siis me tegelikult isegi ei tea kuidas muusika nähtavat maailma mõjutada võib.

Ehk on vanadel juttudel manajatest ja loitsijatest (mida tehti siiski poollauldes) oma tõetera sees.
Ükski jutt ei teki siiski päris tühjast.

Vot teile siis laulu.