Nagu arvata võib, olen ma liikluses nüüd tunduvalt tähelepanelikum ja seda enam meelehärmi tekita teadmine, et pooled kaasliiklejad on kas idioodid või lihtsalt värvipimedad (või mõlemat korraga). Neile ei paistaks nagu kohale jõudvat, et liikluseeskirjad pole mitte inimeste kiusamiseks loodud, vaid selleks et ei tekiks mõttetuid riske kellegi elule. Mis teha kui enamus mõtleb ainult enda heaolule, arvestamata teistega. Järgnevalt mõned kõige häirivamad nähtused:
Valesti parkimine
Reegel, et ülekäiguraja vahetusse lähedusse ei tohi parkida pole mõeldud mitte autojuhtide kiusamiseks, vaid jalakäijate abistamiseks. No see on ikka nõme kui ootad ülekäiguraja juures, vaadates, et autosid ei tuleks ja ei näe mitte muffigi, sest mingi idioot on enda pargitud masinaga vaatevälja ära plokkinud (pidage meeles, et vaateväli pole mitte ainult jalakäijal plokitud vaid ka eemalt tulev autojuht ei saa mitte kuidagi näha tee ääres ootavat jalakäijat). Kõikse toredam on muidugi see kui pargitakse kohe ülekäiguraja algusesse (kui keegi veel seda minu maja ees kavatseb teha, siis luban et kõne politseisse on väga kiire tulema - no kurat, mix me peame mingite idiootide pärast oma eluga riskima). Marju on juba ühe korra pidanud sellise kõne tegema ja vähemalt mulle tundub, et olukord on natukene paranenud. Irooniline on muidugi see, et kui kui naabrid pargivad oma maasturi isegi lubatud alasse (keelumärgi taha), siis ei ole ikka muffigi näha - see masin on lihtsalt nii suur - ja me jääme lihtsalt lootma intelligentsete autojuhtide peale, kes teavad, et seal on ülekäigurada.
Punase tule ignoreerimine
Inimestel on kiire, nad ei taha raisata oma aega punase tule taga oodates. Ma usun, et valgusfoor on üks esimestest ellujäämisõpetustest, mida lastele räägitakse - see on liiklemise üks primaarsemaid asju. Ja ometigi näen ma iga päev kuidas seda ignoreeritakse nii autojuhtide kui ka jalakäijate poolt. Kas natukene ootamist pole mitte väike hind elule? Olgu, tunnistan siinkohas ausalt, et läksin ka ise eile korra punase tulega üle tee - kuid ma olin ka siiralt veendunud, et ei ohusta sellega ei ennast, ega ka kaasliiklejaid (eilse jalutuskäigu ajal ületasin ma teed umbes 20 korda ja vaid ühel korral tegin väikese möönduse) . Paljud aga ei mõtle seda vist läbi. Ja ausalt öeldes, ei lähe mulle karvavõrdki korda nende jalakäijate elud, kes iseendaga riskivad - oma valik eksole. Küll aga näitavad nad sellega halba eeskuju teistele (näiteks lastele) ja riskivad tahestahtmata ka teiste eludega. Just selliste piskikeste primaarsete asjade ignoreerimine on see, mis tõmbab alla meie liikluskultuuri (minu arust vähemalt).
Tihti oodates valgusfoori taga ja nähes, kuidas vastaspoolt tulevad inimesed punase tulega üle tee, on mul tunne, et virutaks neile lihtsalt molli - puhtalt selle hoolimatuse pärast, mida nad üles näitavad (ja see tunne on püsiv ning igapäevane). Kahjuks või õnneks pole mu kämmal aga nii suur, et äiata kümnele inimesele korraga.
Kurb, et vaid pooled (olenevalt ristmikust ja kellaajast, aga selline võiks olla keskmine) jalakäijad seisavad ära selle 10 sekundit (jah, olenevalt ristmikust) kasvõi puhtalt põhimõtte pärast.
Ülekäigurajad
Liikluseeskirjas on sees, et autojuht on kohustatud reguleerimata ülekäigurajal jalakäijale teed andma. Osad juhid muidugi teevad seda ning suur suur aitähh neile. Ning ka nendest eranditest tahetakse päris tihti möödasõitu teha (mis otseloomulikult on seadusega keelatud).
Lihtsalt kurb milline hoolimatus on meie liikluses. Õnneks või kahjuks jääb suurimaks kannatajaks (ei räägi materiaalsetest kulutustest vaid tervisest) siiski jalakäija, sest temal ei ole raudturvist ümber (kui jällegi aus olla siis sama sitt olukord on vististi ka jalgratturitel, rollerimeestel ja mootorratturitel, kuid kuna mul kogemus puudub siis ei oska kaasa rääkida). Siinkohas tsitaat raamatust "Must Must Must Huumor":
Mees läheb kindlustusfirmasse ja tahab oma elu kindlustada.
"Kas teil auto on?" küsitakse temalt.
"Ei ole."
"On teil mootorratas?"
"Ei ole."
"Jalgrattaga sõidate?"
"Ei sõida."
"Vabandage, aga jalakäijaid me ei kindlusta. Tänapäeval on see seotud liigse riskiga."
Kahjuks mitte naljakas vaid liigagi tõsi. Kuna mul on olnud parajalt aega selle peale mõelda siis järgnevalt võimalikud lahendused liikluskultuuri parandamiseks:
Trahvid sõltuvusse sissetulekuga
On ju teada tuntud fakt, et trahvisummad (ja muud karistusmeetmed) on hetkel mõnitavalt väiksed. Leidub inimesi kes sõidavad purjus peaga, sest nad saavad seda endale lubada - mis see 6000 eeku trahvi ikka on. Trahvid peaks olema seostatud ikka inimese enda sissetulekuga - leidub ju inimesi kelle jaoks 6000 krooni on tõesti suur summa aga on ka neid kes maksavad nii palju ühe söögikorra eest. Kui aga liikluseeskirjade rikkumise eest tuleb tasuda näiteks 3 kuupalka siis on see tunduvalt tõhusama efektiga.
Prioriteedid paika
Liikluses on mõned algtõed nagu valgusfoor ja tee andmine (kas siis teisele sõidukile või jalakäijale). Just nendel baastõdedel baseeruvad ülejäänud reeglid - seega peaks baastõdede ignoreerimine olema ka rohkem karistatud.
Rohkem vastutust
Ma olen kuulnud palju vingumist teemal, et miks pole Eestis kiirteid. Kui praegune liikluskorraldus üritab seda vältida siis mina olen täielikult selle poolt. Miks? Sest kiiteel ei saa sõita ilma teisi arvestamata. Tõsi, kui praegune liikluskultuur lükata kohe kiirteele, on hauakaevajatel päris mitu aastat topelttöö, kuid ajapikku peaks olukord siiski paranema. See, mis praeguste kiiruste juures piirduks vaid väikse põksuga, tähendaks kiirteel juba liikluskatastroofi ning kabelimatsu paljudele - seega paratamatult peab liikluskultuur paranema.
Tundub julm, aga peaks ajapikku siiski likluskultuuri parandama.
Rohkem kontrolli
Leian, et ristmikele, kus toimub kõige rohkem rikkumisi, tuleks panna kaamerad ja trahvima mitte ainult neid kes põhjustavad õnnetuse vaid kõiki kes ignoreerivad seadust. Aga kust peaks saama selle jaoks raha? Vahet pole kust, sest juba esimeste nädalatega peaks see raha olema tagasi teenitud. Trahvi on ju väga lihtne teha kui rikkumine on filmilindil olemas ning isegi praeguste trahviühikute juures peaks see omama mõju ja tooma piisavalt palju sisse, et end õigustada. No ütleme, et 10 inimest ignoreerib punast tuld ja kõik saavad 3000 krooni trahvi, kokku on see summa juba 30 000. Olukorda kus 10 inimest nii käituvad võib näha hetkel juba 10 minuti sees.... seega ma leian, et see tasuks ennast täielikult ja parandaks ehk ka meie liikluskultuuri.
Tänaseks kõik
Vastukaja oodatud
adios
Oi jah, p2rast 6nnetust oled sa siis nyyd teise 22rmussse kaldunud ja liiklusfashistiks hakanud. Olgu, olgu, saan sinust aru.
ReplyDeleteSiiski paar iva m6tlemiseks:
1. korda liikluses ei taga mitte trahvide suurus vaid vahelej22mise v2ltimatus! Trahve v6iks isegi oluliselt v2hendada, kuna nad on meil kaunis drakoonilised, aga oluliselt peaks suurenema patrullide arv.
2. Liikluskaamerad on head asjad, kuid paraku annavad negatiivse efekti. Inimesed õpivad imekähku ära "seal on kaamera seal peab korralik olema, aga seal kaamerat ei ole seal v6ibsigatseda". Liiluskorraldusvahendi eesmärk võiks olla ikka liikluskultuuri tõstmine mitte "poliitiliselt korrketse" võltsmoraali genereerimine: kaamera ees oleme korrlaikud.
Teije negatiivne efekt (ilmneb muide väga tugevalt inglismaal) -- kohalikule omavalitsusele hakkab nimelt meeldima priske eelarvelisa, mis trahvide näol kassasse laekub. Seetõttu püütakse kaameraid paigaldada sinna, kus on mingi keerukas ristmik vms. ja kus inimene kes _ei tea_ sealset liikuskorraldust, surmkindlalt eksib. Liikluskorraldusvahend ei tohiks manduda kohaliku omavalitsuse v2ljapressimisvahendiks ja papipumbaks.
3. Kas Sa ikka tead, et kui sa helistad Politseisse ja teatad rikkumisest, siis jääb sinu nimi Politsei andmebaasi. Igaveseks! NB! hea on teada ka seda, et tegelikult rikkumisest teatamisel EI OLE KOHUSTUST ütelda oma nime, isegi siis kui korrapidaja seda küsib. Paraku - mobiilinumbrit näevad nad niikuinii ja kui tegu on isikliku mobiiliga, siis istud ikkagi elu lõpuni seal ABs.
Liikluskriitiline inimene olen ma muidugi alati olnud kuid, jah, see insident taxoga pani küll tõsisemalt selle peale mõtlema.
ReplyDeleteTõsi need lahendused mis ma pakkusin ei ole ka muidugi perfektsed, kuid midagi peaks ju ometi tegema et meie liikluskultuuri parandada (Meenub töökaaslane kes on üles kasvanud Pariisis ning seal ka 10 aastat autoga sõtnud - aga vot Eestis ei julge.)
1. Jah, muidugi patrulle võiks olla rohkem. Samas kui panna trahvid sõltuma inimese enda sissetulekust, peaks vähenema suhtumine: sõidan täis peaga sest saan seda endale lubada.
2. Jah, muidugi peaksid liikluskaamerad olema mobiilsed ja nende asukoht teadamata liiklejatele. See et kordub sama mis Inglismaal on küll võimalik, kuid sele vältimiseks tuleks lihtsalt enne kindlaks teha, et autojuht saab keerulises kohas liiklusmärkidelt piisavalt infot, et mitte pange panna. (jah, tean, teooria on ju lihtne)
3. Politsei on teenus mida riik pakub mulle kui kodanikule ja seega ei häiri mind oluliselt mõte, et istun seal andmebaasis. Inimesi, kes tulevad sinu kodu juurde sigatsema tuleb ju ometi kuidagi karistada. Jah, ma võiks ju ka auto klaasid sellise lolluse eest sisse peksta, aga see ei oleks vist väga viisakas.