Loen hetkel nats tõsisemat kirjandust, nimelt Mark Earlsi raamatut "Loova ajastu koidik: äri, banaanid ja turunduse surm". Oli teine allahinnatud raamatute seas ja nägi kollase värvi ja banaanipildiga sihuke lustlik välja, et tuli ikka ära osta. Täitsa tore lugemine, kuigi mitte mu tavalisse teetassi - jutt siis turundusest, selle ajaloost ja tulevikust.
Samas leidsin lugedes paar sigahead tsitaati, mis tasusid jäädvustamist:
Vastupidiselt Sigmund Freudi teooriale ei ole inimene enam eelkõige seksuaalselt frustreerunud, vaid pigem "eksistensiaalselt frustreerunud" olevus. Ning vastupidiselt Alfred Adleri avastustele ei ole tema peamine probleem enam mitte alaväärsuskompleks, vaid mõttetuse ja tühjuse tunne, mis on tekitanud temas "olemusliku vaakumi". Selle peamiseks sümptomiks on tüdimus ja igavus.
(Austria psühhiaater Viktor E. Frankl)
Aga jah. Ettearvamatu ja ettemääratu avalduvad koos, et ilmutada kõike just nii, nagu see on. Niimoodi loodus ennast loobki, kõikvõimalikes mõõtudes, nii lumehelbe kui lumetormi tasandil. See teeb mind nii õnnelikuks. Olla taas alguses ja peaaegu mittemidagi teada.
(Tom Stoppardi näidendist Arkaadia)
Loen nüüd edasi.
No comments:
Post a Comment
kriba kriba