Küll oleks tore kui õhtul enne magama jäämist saaks lihtsalt öökapi pealt juhtme võtta ja kusagile kõrva taha sutsata, nii et kõik hääd mõtted kohe otse peast kusagile arvutisse talletuvad. Teadupärast tulevad õhtuti just need kõige paremad ok magusamad mõtted.
Seekord siis eneseleidmise/kaotamise ja kultuuri teemadel. Sai ostetud Septembri kuu Muusa ning õhtu jooksul ka enamuses läbi loetud. Tekitas palju mõtlemisainet. Paljud seal tõstetatud teesid/põhimõtted olid mulle kunagi omased aga enam mitte. Mix? kas olen ma tõesti voolanud piisaks tarbijaühiskonna (see on üks uur paha konn, ma ütleksin) tiiki.
Kas ,ma olen viimaste aastatega Tallinnas tõesti nii palju muutunud, et unustanud iseenda? Olen lihtsalt ehk muutunud mugavaks ja peale tööpäeva eelistanud lihtsamat telekat kui et raamatut lugeda (millest teine versioon kurnab silmi siiski vähem, mõeldes mu 8h tööpäevadele arvuti taga) Jah, kättevõtmise asi.
Tekitab kõheda tunde - mõte, et oled vaid kest.
Samuti olen mõelnud kirjandusliku loome psühholoogilistest jaburustest, mis mu peas tekivad. Näiteks kui olen kirjutanud mõne luuletuse või jutu (mille sisu ja tegevus pole mitte kunagi 1:1 päriselule) siis tunnen ma ennast kuidagi imelikult kui keegi seda positiivselt hindab. Endal tekib täpselt selline tunne et kuulge, ma ju ei teinud midagi: lihtsalt püstitasin tseeni, emotsiooni, süzee ..... aga teglikult ei juhtunud ju midagi. "Inimesed, see mida te hindate on tühjus" hüüab miski sisemast.
Ehk on see vaid mu loomingulisus, mis ootab et kunagi kirjutatud ka reaalelus rakendust leiab, kasvõi teatrilaval või filmis (piisab aga ka luuleõhtutest).
Und ubinale ja teistele ning häid õhtuseid mõtteid.
No comments:
Post a Comment
kriba kriba