Osa 1 TelefonidNonii, tuligi lõpuks ära. Umbes nädal aega uue puutetundliku ekraaniga nutitelefoni kasutamist ja voila ise-eneslik restart. Enne seda muidugi natukene totrat käitumist ja peale restarti istub startmenüüs üks must tühi kastike. Oehh.
Mis ongi põhjus, miks mu eelmine telefon oli nii brutaalne, et löö kasvõi naelu seina. Aku kastvus u 2 kuud ühe laadmisega, täpitähed unusta ära, tolmu ja niiskuskindel, mobiilne internet ja 3g unusta ka ära, pildistamiseks kasuta parem fotokat - ehk siis telefon mis 100% helistamiseks. Ning ka see masin käis esimese kuu jooksul 3 korda paranduses ning hiljem hakkas tekitama värvilisi piksleid. Seda siis misiganes piltidele, mis telefonis olid - kaasaarvatud taustapildid või ka blank taust. Võiks animistlikult arvata, et ta proovis tegeleda lihtsalt kunstilise eneseväljendusega.
Enne seda masinat oli telefon mida ma kutsusin Magaubinaks. Vanakooli nutitelefon, klapiga ja puha - sai isegi wifiga hakkama ja veebis surfata. Ise-eneslikud restardid ja telefoni kummaline käitumine oli lõpuks aga tavaline (number oli näiteks püsivalt kinni) Olen hiljem seda masinat teistele laenanud ja pagan töötab küll.... aga lihtsalt mitte minu käes.
Enne seda oli Ubin. Telefon millel oli pisikene Nibu (märkate kust nimetus tuli?) millega sai menüüsid juhtida ja ka enamvähem netis sirvida. Mobiilne internet oli täiesti olemas. See masin läks lihtsalt lolliks ... restardid, mõned juhuslikud helinavalikud, no ja kui äratuskell ei tööta siis see ajab juba päris tigedaks. Kinkisin sõbrale edasi, tema käes töötab perfektselt vist praeguseni.
Enne seda oli vist Nokia 3310, aga see oli nii ammu, et ega enam ei mäleta. Pealegi oli see ajal kui mobiiltelefonid olid nii uued asjad, et isegi kui see pool ajast ei töötand oli see ikkagi uhke värk onja.
Osa 2 ArvutidTööarvuti - suhteliselt uus ja väga tubli masin. Ilma juhtmeta lähevad vahel värvid imelikuks kätte ja kui midagi kopsu üle maksa ajab siis käib ka sinine ekraan ära. Muidu aga tubli masin - saab vajalike progedega hakkama.
Eelmine tööarvuti võis töötada mitu nädalat tublisti ja siis jälle teha päevas 4 sisnist ekraani või niisama restarti. Nunnu ometi, sest ega nii ju midagi ei salvestu.
Huvitaval kombel pole aga kummagi masinaga olnud kunagi probleeme näiteks tööprogrammiga. Kuigi, fakt on see, et sinine ekraan tuleb alati just kõige ebasobivamal hetkel - näiteks keset miitingut kui sa oma arvutist midagi näidata tahad.
Isiklik uus läppar Nurgik unustab vahel hääle ära. Laulab ja laulab ja siis saabub vaikus. Kõik.
Muidu pole vigu, natukene aeglasevõitu ainult.
Isiklik vana läppar Hannes Paulus ehk Härri Potter. Kõvaketas 28 Giga, mis räägib piisavalt hästi selle masina vanusest. Suur, kohmakas ja lollikindel. Loodud XP jaoks, mis selle peal enam üldse hakkama ei saa. Õhukese linuxiga päris hämmastavalt asjalik ja vastupidav, kuigi vahel lülitab temagi ennast ise välja.
Osa 3 valgustusSee on pigem ehk toredate juhuste kui "supervõimete" peatükk, siiski on väga meeldiv kui nähes juba kaugelt eemalt püsivalt vilkuvat tänavavalgustit, otsustab see korralikult käituda kui sa sellest möödud. Või kui tänavavalgustus jääb kustu just siis kui sul pea valutab ja valgus oma eredusega piinavaks muutub. Või kui lambid sinu läheduses üles ütlevad, ära kustuvad või vilkuma hakkavad. Ei juhtu seda just igapäevaselt, aga alati on seda tore märgata. Ja peamiselt ikka väljaspool kodu.
Osa 4 transportBussid, trammid, trollid kipuvad päris tihti lagunema. Kui aga seda juhtub sinuga rohkem kui viis korda nädalas ning mitte ainult linnaliinidega, tundub see juba imelik. Ja eks ka see kui sa istud bussis täpselt ratta kohal ja tunned kerget plahvatust enda all ja näed kummitükke aknast mööda lendamas, on ju päris tore. Õnneks viimasel ajal seda võimet väga välja pole tulnud, mis tähendab, et ma suudan enda liikumist suhteliselt täpselt planeerida.
Osa 5 dejavuMa oleks selle pea-aegu ära unustanud, sest viimasel ajal pole eriti juhtunud. Aga on olnud totravõitu olukordi kus sa lihtsalt tead midagi ette ja situatsioonid tunuduvad nii ebareaalsed, sest see kõik on sinu jaoks justkui juba juhtunud.
Parim keiss oli ikkagi see kui olin noortiinekas ja suvelaagris ning sain telefonikõne kodust et mu hamster suri ära, mille peale ei ei tulnud minu suust muud kui "Jah, ma tean."
KokkuvõteJah osad asjad on kindlasti juhused. Samas kui samasuguseid juhuseid juhtub rohkem kui normaalne oleks, siis see hakkab juba kahtlaseks muutuma.
Oskaks kogu seda juhuslikku ja mitte nii juhulikku kupatust ka kuidagi juhtida, suunata ja võimendada - vot see oleks juba asjalik. Praegu on aga pigem selliste juhuslike väljapursetena, mis enamasti juhtuvad valel ajal, liiga vara või ootamatult.
Igal juhul vaadates väiksena X-man multasid ja mõeldes, et jee tahaks ka võimeid, siis Aitähh aga see ei olnud päris see, mida ma silmas pidasin.
Cheers!
Zuperman Zarvik
