Icen Tale

Nimelt avastasin, et ei olegi see aasta midagi korralikku vaid ise-endale hankinud. Üle-eelmine aasta oli sarvik, eelmine aasta läppar (vist) ... aga see aasta polegi endale nagu õiget sünnipäevakingitust teinud. Noh tarbeasjad, riided, jalanõud lähevad ikka ... aga see on loomulik kadu, mitte midagi endale.Ja kui sa ise ennast natuke ei hellita, kes siis seda teeb?

Nii, et peale mõningast peamurdmist tellisingi täna endale miskit siit. Mida täpselt, ei ütle, kui kätte saan siis vast näete.

Häbi olla eestlane

Käisin täna vaatamas Batmani viimast filmi ja koju tagasi minnes nägin juba eemalt kuidas mingi parajalt tuunitud tume auto terroriseerib trolli. Sees paistsid olevat suhteliselt noored. Tõmbles aga trolli kõrval ja tuututas. Peatuses oli näha miks, sest auto tõmbas ennast trolli ette ja kaks parajalt purjus jorssi tulid välja ja kimasid trolli.

Muidugi olid need jorsud aga ääreni täkku täis ja üks neist hakkas lihtsalt juttu ajama vastas istuva venelasega. Siis tuli äkki teemaks, et too olevat enne trolli aknast näppu näidanud ja siis oli probleem juba puhtalt see, et ta oli venelane ja ei rääkinud eesti keelt. Ja see on ju ometi piisav põhjus, et inimest peksma hakata ja proovida teda peatuses tänavale kaklema sikutada eksole?

Kaine mõistus (no ja vägivaldsel jorsil oli kaasas ka sõber kes niisama tühja passis) keelas vahele minemast, aga see ei tähenda et ma oleks sellega nõustunud. See oli minu jaoks ikka väga häiriv vaatepilt. Miks ma aga ikkagi vahele ei läinud, kummitab mind arvatavasti veel mõni aeg.

Õnneks helistasid mitmed inimesed trollis politseisse ja vägivallatseja murdis ukse lahti ja läks oma sõbraga ära.

Ja see õhtu oli mul küll häbi olla eestlane.

Mu vaenlane no uno

...on igavus. Kui mul on igav kaob motivatsioon k6igex, elu on m6ttetu, miski ei inspireeri ja aju hakkab genereerima igasugust sitta - paigalseisev mandumine.
Ainus moodus tema v6itmisex on pysiv mugavustsoonist v2lja kargamine, uute asjade 6ppimine, proovimine ja julgus kasv6i naeratada v6hiv66rale ilusale tytarlapsele t2naval.
Mis vahel on yllatavalt raske.

*

Vahel ma lihtsalt söön võileiba praetud halloumi juustuga ja joon lahustuvat kohvi peale ja nearatan, sest mul on sõbrad kaasas.

Luukere kapis

Näigin eile unes kuidas mu ühe esihamba alumine serv oli täiesti ära murdunud ja ma ei teinud sellest väljagi ... naeratasin endiselt musta auguga naeratust ja imestasin, miks küll inimesed eemale hoiavad ja mu sexapiilsust ei näe.

(duckface võiks Eesti keeles muide olla sexapiilupart)

Eile ajas miski no max 14 aastane (ise väitis küll et täpselt 18) tütarlaps mulle bussipeatuses ligi. Ma olin täiesti shokis ja ei osanud sellega nagu midagi teha. Kui ikkagi miski piiks tahab su numbrit et ta saaks sulle öösel kella kolmest helistada siis .... emmm wtf?
Jah. hiljem tuli pähe nii mõnigi asi mida oleks võinud teha/öelda - elagu mu flegmaatiline ajusagar.

See öö nägin unes, et tapsin inimese ära. Võinoh pigem siis ajasin inimese hotellitoa aknast välja hüppama ... puhtalt jutuga. Sahtlis oli veel teine laip eelmisest hotelli külastusest ... koolnud ja valgeks tõmmanud kuivas keskkonnas. Ja teadmine oli, et kuskil on ka kolmas, millest aga jälge ega midagi ei jäänud. Mõtlesin, et ehk peaks politsei kutsuma ... et vaadake asfaltil vedeleb värske laip ja näe siin sahtlis on kah mingi vana, aga mina ei tea mitte midagi. Ja selle peale ka ärkasin.

Ei ole ka minu aju mitte perfektne. Midagi paistab veits nihkes olevat ... ma näen sümptoome aga mitte põhjust.

Muide, väiksena arvasin ma pikalt et väljend "luukere kapis" tähendab, et inimesel on armuke. Ausalt noh. Enne kui keegi mulle selle väjendi ära seletas teadsin ma juba sadu anekdoote armukestega ja väljendiga "luukere kapis". Vot kust väikesed inimesed õpivad.

________________________

Update: Just in case võtsin olukorra uurimise ja lahendamise homme hommikuks ette. Eks näis mis välja kraapub, kui kraapub.

Sotsiaalne Suhtlemine

Seda, et ma olen seltskonnas teistsugune kui näost näkku vestluses olen ma pikalt teadnud. Olgem ausad, kes ei oleks. Aga järjest rohkem on tulnud hulljulgus sotsiaalsesse suhtlemisse ja seda ka võõrastega. Kokku võtlikult võib seda nimetada "Sõidame täiega sisse ja vaatame mis saab. Kui väga persse läheb ja inimesed tähtsad, siis vahetame nurka, kui aga inime ka väga korda ei lähe siis ... no sitta kah, kõigile ei peagi meeldima" Nii et  kõrvalt vaatajale taktitundelisele analüüsijale võib see tunduda suhteliselt ebaviisakas. Samas on selles omamoodi vabadus, mis vahel võib küll jätta mõrkja maitse hiljem suhu, kuid töötab hetkes suurepäraselt. Ja kui muud ei ole siis vähemalt olen ma aus ja nii nagu ma olen, proovimata teeselda kedagi teist ... ja ka see on paganama suur väärtus.

Hing Paelaga Kaelas


Tegime nädalavahetusel koos Tindomega näidislarpi Estconil. Maailm natukene Hilise Lõikuse sarnane aga kohandatud boffer ja nerf relvadele ning lühivormile. Ja muidugi väike lõbus lisavint, et lühimäng ikka meelde jääks.

Järgnevalt mängu elureegilid, juhuks kui keegi tahab šhnitti võtta (a küsige ikka enne, eksole):


Hing paelaga kaelas (viga saamine, ravitsemine ja suremine) ehk WTF see õhupall
?

Vaikimisi on igal mängijal 2 õhupalli. Selleks, et sa saaksid ringi liikuda peab olema hing sees, ehk üks pall peab olema täis puhutud ja nähtaval kohal kaasas. Juhul kui see katki tehakse, saad sa puhuda täis oma tagavara õhupalli, aga sa ei saa seda kinni siduda ja pead seda kandma ühes käes, komistades iga kord kui õhku pallist lahkub. Ainult meedik saab anda palle juurde (kaks võib olla maximaalselt kaasas, meedikul piiramatult) ning ka neid kinni siduda. Kui said haavata lõikerelvaga, peab meedik siduma sidemega kinni koha kust sa haavata said, enne kui ta sulle uue palli annab või palli kinni seob - niikaua oled sa hingevaakuv ja lahtise haavaga.

Haavata saamine.

Nerf kuulid ei tapa, aga on laetud elektrishokiga. Iga pihta saadud kuul muudab su ajutiselt pehmeks (kõik mis käes kukub maha) ja liikumatuks (loe peas kolmekümneni ... omas tempos)  Selle aja jooksul on võimalik tulla ja lõhkuda su täis puhutud õhupall.
Boffer relvaga pihta saades ootame rektsiooni nagu saaksid korraliku lõikehaava: kui võimalik viska siruli, ägise, kisa, röögi ... (loe peas kahekümneni ... omas tempos)  )  Selle aja jooksul on võimalik tulla ja lõhkuda su täis puhutud õhupall.

Surmamine

Kui mängija on haavatud ja esimene õhupall on katki tehtud, tuleb mängija surmamiseks lüüa teda boffer relvaga ja seejärel võtta ära ka tühi õhupall (mängija peaba aitama).  Seejärel on on surmatu hingevaakuv,  ei liigu kuhugi, võib ädiselt röökida ning kui meedik ei jõua u minuti jooksul temani, on surnud(käsi peapeale ja otsi üles lähim mängujuht)

NB! Võimalik on tegutseda aktiivselt ka ainult ühe kinni seotud õhupalliga, kui see aga katki tehakse, oled sa koheselt hinge vaakuv.

*Õhupall võib puruneda ka ilma rünnakuta – läbi metsa joostes okstest vms. Sellisel juhul komistasid miini otsa, astusid karulõksu, said südameataki või komistasid väga õnnetult. Mets on üks ohtlik koht.

______________

Pean tunnistama et juhtus nii mõnigi miini otsa komistamine kui ka olukordi kus lasust või löögist siruli viskav mängija kukkus ise oma õhupalli katki, mis vähendas teiste vaeva.

Samuti, kuna vihmase ilma tõttu sai mängitud suhteliselt varjualuste lähedal ja ringi siblis ka palju muud rahvast, oli õhupall hea näitaja, et kes oli mängus ja kes mitte. Kõik õhupallita inimesed olid sõbralikud metsaloomad (ja kuna ka mängujuhil polnud õhupalli, kutsus üx mängija mind püsivalt jutukaks jäneseks)

Tänud kõigile osalejatele, kaasgõmmile ja Hilise Lõikuse tiimile lubamast nende maailma nats väntsudada.

Cheers!

z

Vestluseid chattidest

L: meenub et nägin sind vist isegi mingis kontekstis unes
Z: mis ma seal unes siis tegin?
L: teraapiat :D
Z: ylla ylla :D
L: eksole
L: peamiselt draamateraapiat
L: oleks et kontekst ka meelde tuleks
Z: kas sa üldse tead kuidas draamateraapiat tehakse? :D
L: ausõna - pole aimugi

***

Sõber "Noh, kas oled siis vallalise eluga lõpuks sarved maha jooksnud"
Mina "Ma olen sarvik. Mul on alati sarved"

***

see on ikka valus typo kui tahad kirjutada füüsiline, aga tuleb hoopis süüfiline

Drawings

Did 2 fast drawings yesterday.
So first a pic of me and my overweight cat.

There is nothing related to Garfield, right :P
And oout of my personal stupidity I also did the next on.


And sentence for today is:
"According to our logs ... we have taken down a forest"

of the two worlds

So, just wanted to explain the previous post. As it turned out, I was just stuck in a world and it went bad.

I use a concept of 2 worlds: The one where we live in (reality), and the world where we Think we live in (personal reality). Maybe it is right and maybe it is wrong, but surely there is some point in it.

Thinking creates a new world in our minds and we have to choose, weather we are in the real world or in our heads. Because (here’s the tricky part) you can not be entirely in two places at the same time. For example if you think hard you do not notice everything that’s going on around you – and vice versa.

Here is a example of how the world in our head is not synchronized with the reality:

you are at a party, having a nice time, lots of booze and you try to stay in the conversation, but the booze kicks in and slows your mind. So you are constantly off and behind the topic.
Friend 1: “Did you know that Lucy finished the business school last week?”

Friend 2:”Well that’s really great. She was working really hard for it.”

Friend 3:”Her parents must be proud.”

Friend 4: “She will like totally get a better job now.”



YOU:”Yes..Elephants. Are. Big.”


… awkward silence …



Sounds familiar?



The thing we often do is that we take our thoughts as real as the real world.  We say things like “I know you cheated on me! I know you did!”


Do you really? Were you there? Did you see it? Were you hiding in the closet and watching? You perv!

Or do you just think you know? In that case you should say something like:  “I think that you cheated on me, but I do not know for sure. It’s just a thought in my mind. And my mind is like a totally different dimension. It is not reality. So I am asking you –just to be sure -if you did it or not.”

And if she was here now, she would say “But I have proof!”

Of course you do. When we are sure about something, we will always find proof for it. This is called programming: we just set a filter to see things how we want to see them.  A neurotic person does not search for a cure, but for affirmation to his or her neurosis – that’s just how it is. If you are angry, you will find more and more things that make you angry. If you are happy, you can be happy about everything.

But how do you know if you are in reality? Well, if you try to notice everything with your senses and you have no thoughts in your mind and you do not judge the things you notice but just accept everything as it is -then you are surely in the real world. You are here and now. This also includes behaving from impulses. And you can even have really meaningful conversations in that state. Just accept whatever comes to your mind at that time and moment, do not process it and go with the flow - and for a lot of people that is a scary ting to do. You might easily do something that you will regret later. But lets be honest, if it happened you were at least honest with yourself at that moment - is that really regrettable or more like something to accept as a interesting event in your life, where you had courage ( and stupidity :P ) to do what you really wanted to do.

I'm not saying that "Do not think!". Personal reality is important too. It gives us the possibility to focus on projects (personal ones or work related). And of course thinking helps us to solve problems.

However not as often as we like to think that it does. How many times have you been awake in the night because you had to think? Does it Really solve problems if you do not rest and instead you remind your problems to yourself all over again for several hours? Thinking does not solve anything, doing does. But having a programmed filter for your thoughts can be really useful when you are doing stuff.

The thing is that both worlds are important, but you have to balance them out and be ready to run to the other world if the one you are in turns too intensive. You have to rest time to time from being in the world and you can do it only by going to the other world. If the thoughts you have do not support you, just shut them down ... do not think. Just be. and Voila you are in reality. If you have too many sounds from the real world, just dig into your thoughts  ... and the noise will not disturb you so much.

And how is it all related to my previous blog post? Well I had for a while a time of  really intensive work and concentration on thinking process ... So I processed everything, and it is difficult to accept human stupidity when you try to find logic and make sense in everything. And that just pissed me off ... a lot.



So when I figured it out, that I was not angry because of reality but because my personal reality (the world is not stupid, it just is as it is, but my mind saw it as stupid at that made me angry about the world  ... which is almost "I felt bad, because I wanted to feel bad") I just took my time and forced myself to the other world as much as possible.


And Heureka!

It worked!

In half an hour already I was surely less stressed.

This concept is quite clear in my mind, but it is maybe not so easy to explain it. So hope it was not too complex and insane and that maybe you got some ideas from it.

Cheers!

breaking point

For no apparent reason I'm currently in a breaking point of depression or expression. And by expression I mean expressing everything in a direct and loud manner.
Both have their pros and cons, but one is just more familiar then the other.
A resonating song here. Go figure.


Not to worry though, its just a phase, I'm sure.
At least I slept well this night.

Romance





Have this song stuck in my head

Trust me, it's not what I usually listen to.That's why I'm so surprised.
Strange.

Is it maybe related to my habit of preferring  romantic comedies (mostly British thou) to action movies.

Cheers!

If I am in Paris

 ...it's Hilton!
*(Update from Petz: "I don't always get to come to Paris, but when I do, it's Hilton!")

What's up with that name?

Did the parents really think that "If we get a girl, who has a lot of night life and has xxx all over her, we shall call her Amsterdam. And if we get a kid with split personalities we will call him/her Nicosia. And if she looks all the time like she is ruled by a overweight man who is not willing to go away, we will call her Tallinn. And if she looks like there is a Eiffel tower inside her all the time, we will call her Paris"

Makes you wonder, huh?!

Cheers