Võõras Maa

Kui sa ükskord oled ilma jäänud sellest, mida ihkad,
siis sa hiljem üle kõige samu unistusi vihkad.
Pole oluline, kuivõrd hästi elus hiljem läheb,
sest sa tunned vaid, et kõike on nii vähe-vähe-vähe.


Kui su ümber kõik on vaikne, vaikust pole sinu peas.
Kui su ümber inimmeri, siis sind pole nende seas.
Kui sa leiad, et sinu omad päikene ja tähed -
seda sinu jaoks on ikkagi nii vähe-vähe-vähe.


Mida tunda pole saanud,
seda pole sinu sees

Millest ilma oled jäänud,
see ei oota sind ka ees.

Seda, mida sul ei ole,
seda anda sa ei saa
ja su jalge all on võõras-võrras maa.


Üsna veider on ju leida oma kolbast mõtteidu,
et su sünnipäev on üksnes ja ainult sinu pidu.
Olgu semusid, kel meelest sinu sünnipäev ei lähe,
aga sellest sulle ikkagi on vähe-vähe-vähe.


Sinu unistuste maailm enam kaua sind ei toida,
kui sa tunned, et sul millestki ei ole kinni hoida.
Kui ka elu lubab panna sulle kuldse krooni pähe,
seda sinu jaoks on ikkagi nii vähe-vähe-vähe.

_______________


Ma alles üritan aru saada, miks need sõnad mul peas kummitavad ja mida need mulle öelda tahavad. On selles midagi minust? Või kellegist lähedasest? Igatahes on need juba eilsest õhtust saati peas kinni... ja mitte lauluna vaid just sõnadena.

Cheers!