meeltesegadus

Kõik meie meeled töötavad lihtsal põhimõttel: kui me kogeme või tunneme midagi tuttavat, toob see meie ajus esile mälestused ja seosed selle konkreetse tundega. Sealjuures enamasti just esimesed mälestused ja sellega tekkinud seosed. Kui poleks seoseid, oleks taju mittemidagiütlev ja ei jääks ka meelde.
Seda nimetatakse õppimiseks.

Näitlikustamiseks võtame subjekti millel puuduvad eelnevad seosed ja elukogemus, ning näidetes antud aistinguid tunneb ta esimest korda.

Aju suudab siduda konkreetseid aistinguid omavahel. Võtame grillkana - sooja, vastvalminud. Me näeme, et see on grillkana. Seda, et tegu on just grillkanaga teame kas tänu kunagistele õpetustele/kogemustele või siis tänu sildile poes. Grillkana lõhnab nagu grillkana - loogiline. Me suudaks selle seose teha ka ilma eelneva kogemuseta. Visuaalne pool toetab väidet, et tundmatu lõhnaaisting on tõepoolest arvatavasti just uuele võõrkehale kuuluv. Me maitseme grillkana ja me teame kuidas see maitseb. Nüüd on juba kolm aistingut, mis tekitavad kindla seose just grillkanaga.
See on loomulik õppimine.
Ja kogu informatsioon oleks tegelikult vale kui poes oleks grillkana juures olnud näiteks silt "puljong". Üks aisting võib muuta terve kogemuse väärtuse.

Nüüd võtame näiteks olukorra kus keegi grillis kana ning see läks kõrbema. Aju saab lõhnaaistingu, aga kuna uusi lõhne on rohkem võib ta seostada hoopis kõrbelõhna grillkanaga. Järgnevas elus alati kui subjekt tunneb kõrbelõhna, meenub talle esimesena just grillkana.

Muudame nüüd natuke meie subjekti. Anname talle midagi, mis segaks vähemalt ühe meele tööd. Näiteks allergiline nohu - lõhnaaistingu poolt antud informatsioon ei pruugi enam olla õige.
Ja korras, seostes on kaos. Subjekt õpib mitte usaldama oma nina, kuid ega see ei peata lõhnaaistingutega esile kerkivaid mälestusi. Oletame et ta sööb grillkana aga mitte enam esimest korda. Grillkana näeb välja nagu grillkana, maitseb nagu grillkana (seda teeb ta tänu eelnevatele kogemustele) aga ohoo lõhnab näiteks nagu sigareti suits. Ja voila, ajus kerkivad esile esimesed mälestused grillkana maitsega, grillkana väljanägemisega ja sigareti lõhnaga. Aju ütleb muidugi, tänu enamuse toetusele, et tegemist on kanaga. Aga kui hästi saad sa selle konsumeerimist nautida, kui sul hulbib peakolus ringi hulgi mälestusi, mis loogiliselt võttes pole kanaga mittekuidagi seotud? Mõtetes on konflikt.

See olukord oli konkreetne, ühe lõna-allikaga, aga reaalses elus korjavad meie meeled pidevalt üles tohutul hulgal informatsiooni - kas me tahame seda või mitte. Olukorras kus üks meeltest korjab valesid aistinguid on ajul lisakoormus. Kuna esilekerkivaid mälestusi ei saa täielikult ignoreerida, peab ta kogu aeg kaaluma saadud informatsiooni tõesuse üle. Seetõttu võib subjektil näiteks keset vestlust kaduda mõttelõng, sest tema aju ei suuda mitte kuidagi loogiliselt seostada kinni püütud lõhnaaistingut.


Inimese füsioloogia on totralt lihtne ja manipuleeritav. Sega ühte meelt ja sul on inimene kellel võib esineda tugevaid sotsiaalse lävimise ja keskendumise probleeme.

Samas võib see indiviid olla üldises mõistes geenius. Ta suudab vaadata asju teise nurga alt, sest tema ajus tekkivad seosed on teised. Nendest seostest, mis enamasti võivad tunduda äärmiselt jaburad, võib tekkida just idee terve maailma parandamiseks.

Jabur, aga nii see on.

Üks meel või selle puudulikkus võib muuta palju.
Elulisi olukordi saaks siia tuua mitmeid, kuid seda ehk mõni teine kord.



Ja nüüd head und kõigile teadushuvilistele ka ubina poolt.