Kui sa defineerid ennast mingi lausega aka Olen ilus! tekitab see automaatselt vastandrolli "Ma ei ole ilus!" ning tihti definerime me ennast just ju läbi vastandrolli "Ma ei ole selleine, ma ei tee seda jne" (tahaks kasutada väljendit Vari, sest ega sellest lahti ei saa).
Roll muutub ajas, ning sellega koos muutub ka vastandroll. Ilma üheta poleks teist ning ilma teiseta poleks esimene võimalik. Jin ja Jang, igavesti ühenduses, igavesti olemas.
Vahel juhtub aga et roll ja vastandroll lähevad vahetusse, et inimene muutub mingi aja möödudes drastiliselt eelmise ise-enda vastandiks.
Kust aga teada kas tegemist on rolli või vastandrolliga?
Tegelikult on need mõlemad vajalikud ja põhiline on selle juures et inimene oleks õnnelik selle rolli (või eelneva vastandrolli ) juures mille ta on endale valinud.
Ausus ise-enda vastu on primaarne.
Kahe rolli vahel olemine on aga kõige raskem. See on see, kui ilus inimene vaatab peeglisse öeldes "Ma ei ole ilus". Kui pilt sinust endast ei ole suhtes reaalsusega sinus endas. Kui mõtted ja teod on konfliktis.
See on vahepealne olek mis ei ole ei üks ega teine, laskmata nautida reaalsust nii nagu see on.
------
Sellised kummalised mõtted täna ekslusiivselt just teile.
Ning kui sellest pole teile küllalt, siis siin veel natuke diipklaverit:
