Terve Jaanuarikuu on möödunud planeerides. Kool, töö, üritused, puhkused, teater (+optional: vaba aeg) - kõik tuleb omavahel klappima saada.
Ja tundub, et valdav enamus nüüdseks ka klapib. Seda kui tapva graafiku ma endale teinud olen näen alles siis kui semester algab. Paljudes kohtades tuleb üle nurkade lasta - "kas jõuad hiljem kohale või ei osale üldse" stiilis. Veebruaris on lausa üks täiesti vaba päev. Aprillis puhkus ja 2 reisu. Märtsis - sellele pole väga tähelepanu pööranud, aga peab vist kah korra väljamaal ära käima.
Õnneks leidsin vähemalt hea massaažikoha, kus ennast lõdvaks lasta.
Huvitav on aga inimeste reaktsioon. "Sa käid koolis ja tööl samal ajal. Kuidas sa jaksad? Nii tubli." millele järgneb 5 minutit hiljem "Kuule, tee see ära." Ehk siis ühelt poolt saavad täitsa aru, et tegemist ja asju palju, ning topivad aga mõnuga ja mõtlematult juurde. Võibolla ei saada lihtalt aru, et ma teen kohustusi mis ma olen endale võtnud, ja ma ei taha neid juurde võtta. Isegi pisiasjad ja tegevused võivad olla koormavaks kui sul ei ole aega või jaksu nendega tegeleda - sest kui on võimalus natuke laiselda, siis ju tahaks seda ka teha, enne kui suur möll peale hakkab.
Cheers!
