"Kui vaadata maailma sellisena nagu ta tegelikult on, mitte sellisena, millisena tahaks või sooviks seda näha, siis tuleb hirm peale. Śokeerib. Surra tahaks. Meie, inimesed, loodame mõistuse ja loogika peale. Nii me järeldamegi, et nõnda ei või see enam kesta, küllap me muutume, ootame vähe, et las kõigepealt see naaber muudab ennast kriipsu võrra paremaks, siis ehk minagi ei kuse enam ta autolukku hommikupakasega jäässe. Sellised me inimesed oleme. Kui uurida inimese lühiajalugu, selgub vääramatu tõsiasi, et inimene ei õpi midagi. Ei arene. Ei muutu paremaks. Ainult degenereerub. Inimene ainult tapab, lammutab, röövib ja vägistab. Usk mõistusesse ja arukasse tegevusse on hävingule määratud tee. Ükski fakt ei toeta väidet, et inimene õpiks kasutama oma mõistust ja taiplikkust millekski muuks kui vaid kõige madalamate eesmärkide täitmiseks. "
Hea tsitaat heast näidendist [Külmapildid].
Hea kui vahel asju meelde tuletatakse.
Hea kui vahel meelde tuletatud asju uuesti meelde tuletatakse.
Kasvõi niimoodi.
Lihtsalt ja Ausalt.
